2021
Founga Ne u Hoko Ai ko ha Tokotaha ʻOfa he Temipalé
ʻOkatopa 2021


Founga Ne u Hoko Ai ko ha Tokotaha ʻOfa he Temipalé

Naʻá ku tukupā ke ʻalu ki he temipalé ʻi he Falaite kotoa pē, ka naʻe ʻahiʻahiʻi ʻa e tukupā ko iá ʻe he matolu ʻo e sinoú ʻi ha pongipongi ʻe taha.

ʻĪmisi
calendar with days circled

Laʻitā mei he Getty Images

Naʻá ku ako ʻi he ʻUnivēsiti Brigham Young ʻi he 1994 ʻi he taimi naʻe faleʻi ai ʻe Palesiteni Howard W. Hunter (1907–95) ʻa e kāingalotu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ke nau hoko ko ha “kakai ʻalu ki he temipalé mo ʻofa ʻi he temipalé.” Naʻá ne pehē, “Tau toutou ō muʻa ki he temipalé ʻi he lahi taha ʻe fakaʻatā ʻe he taimí, foungá mo e ngaahi tūkunga fakatāutahá.”1

ʻI he taimi ko iá, naʻá ku nofo ʻi ha fale nofo totongi naʻe miniti pē ʻe 15 ʻeku luelue mei he Temipale Provo Utah ki aí. Naʻe ʻikai ke ʻi ai haʻaku kā, ka naʻá ku ʻiloʻi naʻe ʻikai haʻaku ʻuhinga ke ʻoua naʻá ku ʻalu maʻu ai pē ki he temipalé. Naʻá ku pehē leva ke u fakamuʻomuʻa ia.

Naʻá ku fokotuʻutuʻu ʻeku taimi-tēpile ʻo e kalasí koeʻuhí ke ʻatā ʻa e Falaité. Peá u tukupā leva ke hoko ia ko hoku ʻaho temipalé. ʻI he Falaite kotoa pē ʻo e semesitā ko iá, ʻuha pe laʻā, naʻá ku luelue ki he temipalé ʻi he 7:30 pongipongi ke papitaiso maʻá e kau pekiá. Kapau naʻe ʻosi ki ai ha pepa lahi pe ngāue, naʻá ku ʻuluaki ʻalu ki he temipalé pea toki tuku leva e toenga ʻo hoku ʻahó ki he ngāue fakaakó.

ʻI ha pongipongi momoko ʻe taha ne u ʻā hake ai kuo matolu e sinoú. Ko ha tokotaha tuʻufonua au ʻo Kalefōnia lotoloto, naʻe ʻikai ke u anga ki he sinoú pea naʻá ku manavasiʻi ʻi he faingataʻa ʻa e lue hake ki he temipalé. Ka naʻe ʻikai ke u kumi ʻuhinga mo nofo pē ʻi ʻapi, naʻá ku tui ha puti māfana, toʻo hoku sū lotú, pea kamata ke u lue ki he temipalé.

ʻI heʻeku aʻu atú, naʻe fakafeʻiloaki mai ha tokotaha ngāue temipale angamaheni naʻá ne fiefia ke mamata mai naʻá ku fononga ange neongo ʻa e fakapōpōʻuli ʻa e ʻeá. ʻI heʻeku hū pē ki lotó, naʻá ku ongoʻi ha ikuna naʻe fio mo e loto houngaʻiá. Naʻá ku fakatokangaʻi, ʻo hangē ko e kole ʻa e palōfitá, kuó u hoko “ko ha tokotaha ʻalu ki he temipalé mo ʻofa ʻi he temipalé.”

Talu mei he taimi ko iá, kuo tuʻo lahi ha liliu ʻeku taimí, foungá, mo e ngaahi tūkungá, pea pehē ki heʻeku ofi ki ha temipalé. Ka ʻi he liliu takitaha, kuó u fokotuʻutuʻu ai ʻeku taimi-tēpilé ke u lava ʻo hokohoko atu hono fakamuʻomuʻa ʻeku ʻalu ki he temipalé ʻi heʻeku moʻuí.

ʻI heʻeku fakahoko ʻení, kuo hoko mai e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé ki heʻeku moʻuí, ʻo hangē ko ia ne talaʻofa mai ʻe Palesiteni Hanitaá.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Howard W. Hunter, “The Great Symbol of Our Membership,” Liahona, Oct. 1994, 5.

Paaki