2021
Ko e Temipale Ketilaní—ko ha Feituʻu ʻo e Māʻoniʻoni
ʻOkatopa 2021


Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 109–110

Ko e TemipaleKetilaní— ko ha Feituʻu ʻo e Māʻoniʻoni

Kuo tāpuekina maʻu pē au talu mei he meʻa naʻá ku ako fekauʻaki mo e temipalé ʻi heʻeku hoko ko ha faifekau kei talavoú.

ʻĪmisi
Kirtland Temple

Tā fakatātaaʻi ʻe David Green

Ko e kau faifekau tokolahi ʻoku nau fakaava honau uiuiʻi ki he ngāue fakafaifekaú kae haʻohaʻo takai ʻa e fāmilí mo e ngaahi kaungāmeʻá. Naʻá ku fakaava toko taha pē hoku uiuiʻí ʻi ha ngoue pateta. Naʻá ku ako ʻi he Ricks College (ʻa ia ne toki hoko kimui ko e Brigham Young University–Idaho). Naʻe ʻikai ke mau maʻu ʻa e mītia fakasōsialé pe ʻinitanetí he taimi ko iá, pea naʻá ku mamaʻo mei hoku fāmilí. Ko ia naʻá ku ʻalu leva ki he loto ngoué, fakahoko ha lotu, pea fakaava hake ʻa e tohí.

ʻOku pehē, “ʻOku ui koe ke ke ngāue ʻi he Misiona Ohio Cleveland.” Naʻá ku pehē naʻe mātuʻaki fakafiefia ʻa e hoko ʻa Ketilani, ʻOhaiō, ko ha konga ʻo e misioná, neongo naʻe ʻikai mahino kiate au hono mahuʻingá ʻi he taimi ko iá.

Talitali Lelei Koe ki ʻOhaiō

Ko ʻeku fuofua ngāué ko e Uooti ʻEsitapulá, ko ha konga ʻo e siteiki Ketilaní. ʻI heʻema fononga ki hoku fuofua feituʻú mo hoku hoa ko ʻEletā Sooni Petuliki Mefí, ne ma afe ʻi he falekoloa Niueli K. Uitenií ʻi Ketilani. ʻOku ʻi ai ha senitā takimamata lahi ai he ʻahó ni, ka ʻi he taimi ko iá ko ha kiʻi feituʻu siʻisiʻi ia. ʻOku ou manatuʻi ʻeku kaka hake he sitepú ki he loki ʻi ʻolunga he falekoloá naʻe fakahoko ai ʻe Siosefa Sāmita e Akoʻanga ʻo e Kau Palōfitá. Naʻe siʻisiʻi ʻeku ʻilo ki he hisitōlia ʻo e feituʻú, ka naʻá ku kei ongoʻi pē ha meʻa makehe ʻi heʻema hū atu ki he lokí mo hono fanga kiʻi sea papá.

Naʻe hoko e talēkita ʻo e senitaá ko ha palesiteni fakamisiona mālōlō, ko Palesiteni Brewer. ʻI heʻene lea kau ki he feituʻu ko ʻeni naʻe fekumi mo ako fakataha ai e Kau Takí, naʻá ku ongoʻi moʻoni e Laumālié. Naʻe kamata ke u vakai ki he fatongia naʻe fakahoko ʻe Ketilaní ko ha taimi mahuʻinga ʻeni ʻi he hisitōlia ʻo e Siasí.

Ko ha Feituʻu ʻo e Teuteu

ʻI he konga kimuʻa ʻo e 1830 tupú, naʻe ui ʻa Tauʻatāina, Mīsuli, ko e feituʻu ia ʻo e Selusalema Foʻoú. Naʻe kamata ke nofo ai ʻa e Kāingalotú. Ka naʻe tuli fakamālohiʻi kinautolu koeʻuhí ko e ngaahi faikehekehe mo e kakai nofo fonua kehe ʻi Mīsulí mo e fakafepaki ki he tui ʻa e Kāingalotú. ʻI he 1834, naʻe fokotuʻutuʻu ʻe Siosefa ha kulupu ʻo ha kau tangata, kakai fefine, mo e fānau ʻe toko 230 nai, naʻe ʻiloa kimui ange ko e ʻApitanga ʻo Saioné. Naʻe fie maʻu ke nau fononga mei ʻOhaiō ki Mīsuli ke tokoni ke toe maʻu ʻe he Kāingalotú ʻa e kelekele naʻa nau fakatau fakalaó. Naʻe ʻikai ola lelei ʻa e fononga maile ʻe 900 (1,450 km) ke fakafoki mai ʻa e kelekelé, ka naʻe hoko ia ko ha feituʻu naʻe tokoni ki hono teuteuʻi ʻo e Kau Palesiteni ʻo e Siasí ʻi he kahaʻú Pilikihami ʻIongi mo Uilifooti Utalafi mo ha kau taki kehe, ʻo kau ai ʻa e Kau ʻAposetoló mo e Kau Fitungofulú.

Naʻe ʻikai ko hono teuteuʻi pē ʻo e kau takí naʻe mahuʻingá—ka naʻe teuteuʻi ʻe he ola fakamāʻoniʻoniʻi ʻo e ʻApitanga ʻo Saioné ha kakai ne nau loto fiemālie ke feilaulau ke langa ha temipale.

Naʻe toutou maʻu ʻe he Palōfitá ʻi Ketilani ha fakahā fekauʻaki mo hono fokotuʻu ʻo e Siasí, ʻo teuteu kotoa ki he meʻa ʻe hoko ko e tumutumu ʻo e lavameʻá—ʻa hono langa ʻo e temipalé.1 Pea naʻe ʻomi moʻoni ʻe he feilaulaú ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e langí.2 Naʻe fuʻu masiva ʻaupito e Kāingalotú pea naʻe ʻikai ke nau mei lava ʻo totongi e ngaahi fiemaʻu ʻo e moʻuí. Ka naʻa nau fakatapui honau taimí, ngaahi talēnití, mo ʻenau koloá—ʻa e fuakava ko ia ʻoku tau fakahoko ʻi he temipalé he ʻaho ní—ke langa e fale ʻo e ʻEikí.

Ko e Laumālie ʻo e Temipalé

ʻOku maʻu mo tokangaʻi he ʻahó ni ʻe ha siasi kehe ʻa e Temipale Ketilaní—ʻa e Komiunitii ʻo Kalaisí. ʻI he taimi naʻe ʻave ai kimautolu ʻe ha tokotaha faifakahinohino mei he siasi ko iá ki he falé, naʻá ku ongoʻi ʻa e Laumālié ʻi heʻene lau mei he tohinoa ʻa kinautolu ne nau fakamoʻoniʻi e ngaahi meʻa fakaofo naʻe hoko ʻi hono fakatapui ʻo e temipalé. Naʻe kau ʻi he ngaahi meʻa ko ʻení ʻa ʻenau mamata ki ha kau ʻāngelo pea naʻe maamangia ʻa e temipalé hangē naʻe ulo ai ha māmá.3 Naʻe fakapapauʻi mai ʻe he Laumālié kiate au ko e fale moʻoni ʻeni ʻo e ʻOtuá.

Naʻá ku ngāue ʻi he Uooti ʻEsitapulá ʻi ha māhina ʻe fitu. ʻI he meimei ʻaho teuteu kotoa pē, naʻá ma ʻave ʻa kinautolu naʻá ma akoʻí ke nau ʻaʻahi ki he falekoloa Niueli K. Uitenií ʻo mau talanoa fekauʻaki mo e Temipale Ketilaní. Ko e taimi lahi ʻoku tau lau maʻuloto ʻa e fakamatala fakalaumālie ʻo e hā mai ʻa Kalaisi ʻi he temipalé:

ʻĪmisi
the Savior appearing in the Kirtland Temple

Ko e Hā ʻa e ʻEikí ʻi he Temipale Ketilaní, tā ʻe Del Parson

“Naʻe tatau ʻa hono ongo fofongá mo e ulo ʻo e afi; naʻe hinehina ʻa e louʻulu ʻo hono ʻulú ʻo hangē ko e sinou maʻa; naʻe ulo ʻa hono fofongá ʻo mahulu ange ʻi he ngingila ʻo e laʻaá; pea naʻe tatau ʻa hono leʻó mo e tafe mālohi ʻo e ngaahi vai lahí, ʻio ʻa e leʻo ʻo Sihová, ʻoku folofola:

“‘Ko au ko e ʻuluaki mo e ki mui; ko au ia ʻa ia ʻoku moʻuí, ko au ia ʻa ia naʻe fakapōngí; ko au homo taukapo ki he Tamaí” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 110:3–4).

Makehe mei he Fakamoʻuí, naʻe toe ʻaʻahi foki mo ha niʻihi kehe ki he temipalé—Mōsese, ʻIlaiase, mo ʻIlaisiā. Naʻa nau foaki kia Siosefa ʻa e ngaahi kī ki hono tānaki ʻo ʻIsilelí, kuonga fakakosipeli ʻo e ongoongolelei ʻo ʻĒpalahamé, mo e ngāue fakatemipalé mo e hisitōlia fakafāmilí. Vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 110:10–16.)

Feilaulaú mo e Ngaahi Tāpuakí

Koeʻuhí ʻoku fuʻu mahuʻinga e ngaahi ʻaʻahi ko ʻení, ʻoku ou tui ʻoku ʻikai ke tau faʻa fakatokangaʻi e mahuʻinga ʻo e ngaahi meʻa kehe naʻe hokó. ʻI he lotu fakatapuí, naʻe fakataufolofola ai ʻa Siosefa Sāmita ki he ʻEiki ko e ʻOtua ʻo ʻIsilelí, “ʻa ia ʻokú ke tauhi ki he fuakavá mo fakahā ʻa e ʻaloʻofá,” peá ne tautapa ki he ʻEikí ke “tali ʻa hono fakatapui ʻo e falé ni ki hoʻo ʻafió, ko e ngāue ʻa homau nimá, ʻa ia kuo mau langa ki ho huafá” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 109:1, 78).

ʻI he hā ʻa Sīsū Kalaisi ko e tali ki he lotu ko iá, naʻá Ne hoko ko e fakafofonga ʻo e ʻOtua ko e Tamaí, ʻo Ne fakahaaʻi naʻá Ne tali Hono falé, ngaahi ouau pea mo e ngaahi fuakava ʻe fakahoko ʻi aí. Kuo fakahoko hono tali ko iá ki he temipale kotoa pē kuo fakatapui talu mei he taimi ko iá, pea pehē ki he ngaahi fuakava pea mo e ngaahi ouau naʻe fakahoko ʻi he ngaahi temipale ko iá.

ʻI he lotu fakatapuí, naʻe kole foki ʻe Siosefa ki he ʻEikí ke tāpuakiʻi ʻa kinautolu naʻe ngāue ʻi he kau palesitenisií, pea pehē ki honau ngaahi fāmilí. ʻI he ʻaho ní, ʻoku foaki ʻa e ngaahi tāpuaki ko iá ki he kau palesiteni ʻo e Fineʻofá, kau palesiteni fakakōlomú, kau palesiteni ʻo e Kau Finemuí, kau palesiteni fakasiteikí, kau palesiteni fakamisioná, pea hokohoko pehē atu ai pē. (Vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 109:71.) Pea naʻe kole leva ʻe Siosefa ki he ʻEikí ke “manatuʻi ʻa ho siasí kotoa, ʻe ʻEiki, fakataha mo honau ngaahi fāmilí kotoa … koeʻuhí ke haʻu ʻa ho siasí mei he feituʻu maomaonganoa ʻo e fakapoʻulí, pea ulo atu” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 109:72–73).

Naʻe fekumi ʻa Siosefa ki ha ngaahi tāpuaki pau maʻá e kau palesitenisií mo honau ngaahi fāmilí, kāingalotú mo honau ngaahi fāmilí, pea ki he Siasí fakakātoa. ʻOku tau siotonu maʻu pē ki hono fakahoko ʻo e ngaahi tāpuaki ko iá ʻi he ulo atu ʻa e Siasí ko ha maama ʻi he fakapoʻulí.

Ngaahi Tefitoʻi Moʻoni ʻe Tolu

ʻOku fakahaaʻi mai kiate au ʻe hono fakatapui ʻo e Temipale Ketilaní ha ngaahi moʻoni tefito ʻe tolu:

  1. ʻOku tāpuekina kitautolu ʻi heʻetau teuteu ki he temipalé. Naʻe pau ke teuteu ʻa e Kāingalotú ke langa ʻa e Temipale Ketilaní. Naʻe pau ke nau feilaulau, fakahaohaoaʻi kinautolu, mo fakatupulaki ha loto vilitaki. ʻOku fie maʻu ke tau fakahoko ʻa e meʻa tatau kae lava ke tau mateuteu ange ke maʻu ʻa e ngaahi tāpuaki kuo teuteu ʻe he ʻEikí maʻatautolú.

  2. ʻOku lava ke tau maʻu ha fakahā ʻi he fale ʻo e ʻEikí. Naʻe ʻomi ʻe he ngaahi meʻa-hā-mai naʻe foaki kia Siosefa Sāmita mo ʻŌliva Kautele ʻi he Temipale Ketilaní ha tataki, fakahinohino, mo ha mahino. Te tau lava foki ʻo maʻu ʻi ha tuʻunga fakatāutaha, ha ueʻi fakalaumālie ʻi he taimi ʻoku tau ō ai ki he temipalé ke fekumi ki ha talí.

  3. Te tau lava ʻo maʻu ha hūfangaʻanga ʻi he temipalé. ʻI ha taimi ʻo e fakatangá mo e masivá, naʻe ʻilo ai ʻe he Kāingalotu ʻi Ketilaní ko e fale ʻo e ʻEikí ko ha hūfangaʻanga ia mei he ngaahi hohaʻa ʻoku nau ʻākilotoa kinautolú. ʻOku kei tatau pē ʻene moʻoní kiate kitautolu he ʻahó ni.

Ngaahi Tāpuaki ʻo e Temipalé

ʻI he fakaʻau mai ʻa e ngaahi taʻú, kuó u ʻiloʻi kuo faitāpuekina au mo hoku fāmilí ʻe he ngaahi meʻa ne u ako fekauʻaki mo e temipalé ʻi heʻeku hoko ko ha faifekau kei talavou ʻi ʻOhaioó. Hangē ko ʻení, naʻá ku maʻu mo hoku uaifi ko ʻEimí, ʻi he temipalé hili ia ha taʻu ʻe taha ʻo ʻema malí, ha ongo mālohi kuo taimi ke ma maʻu ha fānau. Naʻá ma kei ako, pea koeʻuhí ko e fusimoʻomo e ngaahi meʻa fakapaʻangá, naʻe ʻahiʻahiʻi ai au ke u tukunoaʻi ʻa e ueʻi fakalaumālie ko iá. Ka naʻe teuteuʻi kimaua ʻe he ʻEikí.

Naʻe ʻi ai haʻama tamatō ʻe tolu ʻi he taʻu ʻe ua hono hokó, peá u fifili, “Ko e hā ʻoku ueʻi ai ke maʻu haʻama fānaú kapau ʻoku ʻikai ke ma lava ʻo maʻu kinautolu?” Peá ma hiki leva ki Kalefōnia, ngāue mo ha mataotao ki he fakafanaú, pea fāifai pea maʻu ʻema fuofua pēpeé, ko Makenisī.

ʻI heʻema muimui ki he ueʻi fakalaumālie naʻá ma maʻu ʻi he temipalé, naʻá ma kamata leva ha founga ngāue naʻe feʻunga mo ha taʻu ʻe tolu. Kapau naʻe ʻikai ke ma muimui ki he ueʻí ʻi he taimi naʻá ma fakahoko ai iá, mahalo naʻe mei hoko ia ʻo ʻikai toe siʻi hifo ʻi ha toe taʻu ʻe tolu makehe kimuʻa pea toki fāʻeleʻi ʻema fuofua tamasiʻí. ʻOkú ma lau e aʻusia ko iá ko ha tāpuaki ʻo e teuteú mo e fakahaá.

Naʻe ʻi ai ʻema tama hono uá ko ʻEma, ka naʻe toe ʻi ai ʻema tamatō ʻe taha pea mo e mole homa foha ko Sitiuati. ʻI he ngaahi māhina mo e ngaahi taʻu kimui ange aí, ʻi heʻema fekumi ki ha nongá, ne ma ʻilo ai ko e lahi taha ʻo e ngaahi fakaʻilonga ʻi he temipalé ʻoku nau tataki kimaua ki he Fakamoʻuí pea ko e lolo faifakamoʻuí pē ʻe lava ke foaki mai ʻe Heʻene Fakaleleí.

ʻOku ou houngaʻia ʻi he ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé. ʻOku ou fakamoʻoni atu ko ha feituʻu ia ʻo e teuteu, fakahā, mo e nonga.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Ko e ngaahi fakahā ʻe fāngofulu mā ono naʻe pulusi ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá naʻe maʻu ʻe Siosefa Sāmita ʻi Ketilani pe ofi ki Ketilaní.

  2. Vakai, “ʻOku Mau Fakamālō,” Ngaahi Himi, fika 16.

  3. Vakai Hisitōlia ʻo e Siasí, 2:428.

Paaki