2021
Te u Toe Kau Nai Ki Ai?
ʻOkatopa 2021


Te u Toe Kau Nai Ki Ai?

ʻI heʻeku hivaʻi e ngaahi lea kehekehe mei he niʻihi kehé, ne u ongoʻi ko ha tokotaha foʻou au.

ʻĪmisi
Bitner family

Faitaaʻi ʻe Nikki Reiner

ʻI Sānuali 2009, ne u puna ai mo hoku husepānití ki Siamane. Naʻá ne tali ha ngāue ai, pea naʻá ma nofo ai ʻi Pealini ʻi ha uike ʻe taha ke teuteu hiki homau fāmilí.

ʻI he taimi pē ko iá, naʻá ku ongoʻi lōmekina ʻi he ngaahi faikehekehe ʻi Siamane mo e ʻIunaiteti Siteití. ʻI he pō ko iá, naʻe ʻikai ke u loto-toʻa ke mavahe mei homa hōtelé.

Ka ʻi he pongipongi hono hokó, ʻa ia ko e Sāpate, naʻá ku maʻu ai ha loto-toʻa ke u ʻalu ki he houalotu sākalamēnití. ʻI heʻemau hū atu ki falelotú, naʻe fakatokangaʻi kimautolu ʻe ha tangata angaʻofa ko e kau ʻAmelika kimautolu pea naʻá ne ʻomi ha tohi himi faka-Pilitānia kiate kimautolu. ʻI heʻeku tangutu he ʻotu muí ʻo hivaʻi e lea kehe mei he tokotaha kotoa peé, ne u ongoʻi kuó u hangē ha tokotaha solá.

Naʻe fakahoko ʻe he uōtí ha liliu faka-Pilitānia pea ʻomai kiate kimautolu ha ngaahi meʻa fanongo. ʻI he vaeuaʻanga-mālie ʻo e fakatahá, naʻá ku loto ke maumauʻi ia ia ka u foki ki hoku uooti ʻAmeliká. Ka ʻi heʻeku hivaʻi e veesi hono ua ʻo e “ʻE Kāinga Kuo Langa ha Tuʻungá,” naʻe maʻu hoku lotó ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní.

[ʻI ʻapi pe ʻi muli, ʻi he fonuá pe ʻi ʻōseni—

ʻI ho ʻahó mo hoʻo tuʻutuʻuní, … ʻe ʻi ai hoʻo tokoní].1

Naʻe ongo moʻoni ʻa e himí hangē ha pōpoaki mei he ʻEikí. Naʻe tafe hifo hoku loʻimatá ʻi hoku kouʻahé ʻi heʻeku fakavave atu ki he loki talitalí, ʻa ia ne ʻomi ai ʻe ha tangata fofonga nonga ʻa ʻene pēketi pepa holoholó. (Naʻe ʻikai ha taha ʻi he uōtí ʻe teitei hala ha meʻa pehē.)

Laka ki muʻa ʻi ha taʻu ʻe tolu mo e konga. ʻI he falelotu tatau pē ʻi ha pongipongi Sāpate ʻi Sune, naʻe kamata tā ʻe he tokotaha tā-ʻōkaní ha himi. Naʻá ku fakaava hake ʻeku tohi himi Faka-Siamané pea kamata ke u hiva.

Ko e taimi ia ne toe ʻākilotoa ai au ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻá ku toe hivaʻi ʻa e “ʻE Kāinga Kuo Langa ha Tuʻungá,” ka naʻe kehe ʻa e meʻa kotoa pē.

Naʻá ku vakai takai holo. Naʻe ʻikai ke u sio ki ha sola, ka naʻá ku sio ki ha ngaahi kaungāmeʻa. Naʻe tangutu ʻi hoku tuʻá ʻa ʻemau palesiteni fakasiteiki mālōlō, ʻa ia naʻe vave ʻene ʻilo homau hingoá. ʻI he ʻotu muʻá, ne feʻiloaki fiefia ai hoku foha tīkoní mo e kau talavou ne nau ʻaʻahi ange ki ai ʻi he falemahakí he taimi ne ʻilo ai ʻoku suká. Naʻe tangutu ʻi honau tafaʻakí ʻa e taki ʻo e Kau Finemuí ʻi he uōtí, ʻa ia naʻá ne akoʻi hoku ʻofefiné ke ne ngaohi ha keke pateta ifo.

Naʻe tangutu ʻi he falelotú kotoa ha kakai kei talavou ne u akoʻi mo ʻofa ai ʻi ha kalasi ʻinisititiuti lea faka-Pilitānia, ʻeku ongo faiako ʻaʻahi faivelengá, mo ha niʻihi kehe ne nau kau fiefia mai ki he ngaahi kalasi hulohula ʻa e uōtí ʻa ia naʻe kole mai ʻe he pīsopé ke u akoʻí.

Naʻe nenefu ʻeku sió ʻi hoku loʻimatá, ka ʻi he taimi ko ʻení naʻe ʻikai ke u hola mei he falelotú. Ka, naʻá ku ala hifo ki heʻeku peesí ʻoku ʻi ai ʻeku pēketi pepa holoholó.

Naʻe ʻikai hala ha taha ʻi he uōtí ha meʻa pehē.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. “ʻE Kāinga Kuo Langa ha Tuʻunga,” Ngaahi Himí, fika 37.

Paaki