2012
Kaungāmeʻa Fakafaifekaú
Sepitema 2012


Kaungāmeʻa Fakafaifekaú

“Fakaafeʻi ʻa e kakai kotoa pē ke nau haʻu kia Kalaisi” (T&F 20:59).

Ne kole ʻe ʻĀleki ki hono kaungāmeʻa ko Siakí ke na vaʻinga ʻi honau ʻapí he ʻaho Tokonakí. Naʻá na fiefia he ngaahi kā lová mo e fakatokangaʻi ʻe Siaki ha fakatātā ʻoku tautau he holisí.

Naʻá ne ʻeke ange mo tuhu ki he fakatātā ʻo Tōmasi S. Monisoní, “Ko hai ē?”

Naʻe pehē ange ʻe ʻĀleki, “Ko Palesiteni Monisoni.”

Naʻe ʻikai toe lea ʻa Siaki.

Naʻe pehē ange ʻe ʻĀleki, “ʻOkú ke ʻilo, ko e palōfita ia homau Siasí.”

Ne ongoʻi mā ʻa Siaki ʻo pehē mai, “ʻOku ʻikai ke mau toe ō ki he lotú.”

Ne ʻeke ange ʻe ʻĀleki, “Ko e hā ne tuku ai hoʻomou ʻalu ki he lotú?”

Ne kalokalo pē ʻa Siaki. “ʻOku ʻikai te u ʻilo hono ʻuhingá.”

Ne ʻeke ange ʻe ʻĀleki, “ʻOkú ke loto ke ta ʻalu ki he lotú he Sāpaté? Te ta lava ke ʻalu fakataha ki he Palaimelí. ʻOku lelei ʻaupito ʻeku faiakó.”

Ne mata fiefia ʻa Siaki. Naʻe pehē ʻe Siaki, “Kuo pau ke u kole ki heʻeku fineʻeikí, ka ʻoku ou tui te ne loto pē ki ai.”

Ne ʻeke ange ʻe ʻĀleki ki heʻene fineʻeikí he maʻu meʻatokoni hoʻataá, “ʻE lava ke u ʻalu mo Siaki ki he Palaimelí ʻapongipongi?”

Naʻe pehē ange ʻe he Fineʻeikí, “Tuku ke tau vakaiʻi ki he fineʻeiki ʻa Siakí. Kapau te ne loto ki ai, pea ʻe lava ke ʻalu ʻa Siaki.”

Ne haʻu e fineʻeiki ʻa Siakí he konga kimui ʻo e ʻaho ko iá ke na ʻalu mo Siaki.

Naʻe ʻeke ange ʻe ʻĀleki, “ʻE lava ke ma ʻalu mo Siaki ki he Palaimelí ʻapongipongi?”

Ne toe pehē ange ʻa Siaki, “ʻE lava ke u ʻalu Fineʻeiki? ʻOku pehē ʻe ʻĀleki ʻoku fakalata e Palaimelí. ʻOku nau fai ha ngaahi talanoa, hivaʻi ha ngaahi hiva mo ako kau ki he kakai he folofolá.”

Ne kiʻi fakaveiveiua e fineʻeiki ʻa Siakí ʻo pehē mai, “ʻOku ʻikai ke u ʻilo. Kuo fuʻu fuoloa ʻemau taʻe ō ki he lotú.”

Ne pehē ange ʻe Siaki, “Kātaki fakamolemole, Fineʻeiki. ʻOku ou loto ke u ʻalu.”

Naʻe pehē ange ʻe he fineʻeiki ʻa ʻĀlekí, “Te mau fiefia ke ʻalu fakataha mo Siaki.”

Ne ʻeke ange ʻe he fineʻeiki ʻa Siakí, “ʻOkú ke loto moʻoni ke ke ʻalu?”

Naʻe tali ange ʻe Siaki, “ʻIo ʻoku ou fie ʻalu moʻoni!”

Ne pehē ange ʻe he fineʻeiki ʻa Siakí, “ʻOku ou tui ʻe sai pē ia.”

Ne fāʻofua fakavavevave ʻa Siaki ki heʻene faʻeé. Naʻá ne pehē ange, “Mālō.”

Ne haʻu e fāmili ʻo ʻĀlekí ʻo ʻalu mo Siaki he pongipongi Sāpaté. Naʻá ne tui hono vala ki he ʻaho Sāpaté. Hili e houalotu sākalamēnití ne ʻalu e ongo ua tangatá ki he Palaimelí. ʻI heʻena aʻu atu ki he kalasí, ne pehē mai ʻenau faiakó, “ʻOku mau fiefia ʻaupito ʻi hoʻo ʻi hení Siaki.”

Hili e lotú ne ʻave ʻe he fāmili ʻo ʻĀlekí ʻa Siaki ki honau ʻapí.

Ne talaange ʻe Siaki, “Fakamālō atu ʻi hoʻomou ʻave au ki he lotú.”

Ne mamali atu kiate ia e fineʻeiki ʻa ʻĀlekí. Naʻá ne pehē ange, “ʻOku fakafiefia ia Siaki. ʻOku mau ʻamanaki pē te tau toe ō ki he lotú.”

Naʻe ʻeke ange ʻe ʻĀleki he efiafi ko iá ʻi he maʻu meʻatokoni efiafí, “ʻE lava ke u toe fakaafeʻi ʻa Siaki ke tau ʻalu ki he lotú he Sāpate hokó?”

Ne kamokamo pē e Fineʻeikí. Naʻá ne pehē ange, “Te u muimui ki hoʻo sīpingá ʻo fakaafeʻi mo ʻene fineʻeikí ke tau ʻalu mo ia ki he lotú.”

Naʻe pehē ange ʻe he Tangataʻeikí, “Ko ha faifekau lelei koe, ʻĀleki.”

Ne ʻohovale ʻa ʻĀleki. Naʻá ne pehē ange, “Ne u hoko pē ko hano kaungāmeʻa.”

Naʻe pehē ange ʻe he Fineʻeikí, “Ko e meʻa ia ʻoku fai ʻe he faifekaú, ko ʻene hoko ko ha kaungāmeʻa.”

Tā fakatātaaʻi ʻe Lance Fry

Paaki