2010
Konga ʻo ha Meʻa ʻOku Makehe Atu Pē
ʻAokosi 2010


Konga ʻo ha Meʻa ʻOku Makehe Atu Pē

ʻĪmisi
Elder Neil L. Andersen

ʻI he konga kimui ʻo e faʻahitaʻu failau ʻo e 1967, naʻe kole ai ki homau uōtí ke fili ha kau talavou mo e finemui ʻe toko 16 ke nau fai ha hulohula ʻi he Kātoanga Hulohula Fakakātoa ʻa e Siasí. Ko ha meʻa fakafiefia ʻeni ki homau kiʻi koló ʻa ia ne tuʻu he feituʻu ʻuta ʻo ʻAitahoó. Naʻe teu ke fai ʻa e kātoangá ʻi he fuʻu malaʻe vaʻinga lahi ʻo e ʻUnivēsiti ʻo ʻIutaá pea ʻe ʻi ai ha kakai ʻe toko lauiafe. Naʻe ʻikai ke u poto he hulohulá ʻo ʻikai ke u fie kau he kamata ʻemau ngaahi ako hulohulá, ka ne taimi siʻi pē kuó u fiefia he fakataha mo e kau talavou mo e kau finemui lelei ʻi heʻemau teuteu ki he kātoanga hulohulá. Naʻe fakaʻaiʻai kimautolu ʻe he fakakaukau te mau ʻalu ki he kolo lahi ko Sōlekí mo nofo he hōtele ʻoku ʻi ai ha vai kaukau.

Naʻa mau aʻu ki Sōleki Siti he ʻaho ʻoku fai ai e hulohulá ʻo mau kamata teuteu. Fakafokifā ne u fakatokangaʻi naʻe ʻikai te u haʻu mo e talausese lanu ʻuliʻuli naʻe fie maʻu ke u tui ki heʻemau hulohulá. Ne ngalo ia ʻi ʻapi. Naʻe ʻikai pē ke mau fakakaukau ke mau ō ʻo fakatau mai ha talausese mei falekoloa koeʻuhí ʻe fuʻu mamafa ia. Naʻe ʻikai ke u ʻilo pe ko e hā te u faí.

Naʻe maʻu e talí ʻi hono ʻomai ʻe heʻeku taki ʻi he Kau Talavoú, Misa Lou, hono talausese ʻuliʻulí ke u tui. Ne u fiefia heʻeku tui hake e talausesé he naʻe lōloa lelei. Ka naʻe vave mo ʻeku fakatokangaʻi ʻoku ʻi ai ʻeku palopalema: ne fuʻu lahi e kongalotó ia. Ne u fakakaukau, “Ko e hā e meʻa te u faí?” Naʻe hounga kiate au ʻa e angalelei ʻa Misa Loú ka ne u ongoʻi mā ʻaupito ke tui e fuʻu talausesé. Ne fakapapauʻi mai ʻe Misa Lou mo hoku ngaahi kaungāmeʻá he ʻikai ʻiloʻi ia ʻe ha taha koeʻuhí ʻe pulia e talausesé ia ʻi he kote hoku sutí pea ʻe lava pē ke u letaʻi ke maʻu.

ʻOku ou kei manatuʻi pē ʻa e ongo naʻá ku maʻu ʻi heʻemau aʻu atu ki he malaʻe vaʻingá ʻo sio ki he kau talavou mo e kau finemui ʻe laungeau mei he ngaahi feituʻu kehekehe ʻo e fonua ʻa ia naʻa mau tui tatau. Ko ha momeniti fakaʻofoʻofa ia kiate au ke u ʻiloʻi ʻa hono mahuʻinga ʻo e Siasí ki ha fuʻu kakai tokolahi.

ʻI he hoko homau taimí, naʻa mau ʻunu atu ki he loto malaʻé. ʻI he kamata ʻa e hulohulá, naʻá ku manavahē lahi he ne u ongoʻi ʻa e kamata ke homo hifo e fuʻu talausesé. Naʻe ʻikai ha taimi ia ke toe fai ha meʻa ki ai; kuo ʻosi tā e fasí ia. Naʻe hanga ʻe he meʻá ni ʻo ʻai au ke u faʻu ha ngaahi sitepu foʻou. Naʻe ʻikai ngata pē ʻi he fie maʻu ke u manatuʻi e ngaahi sitepu kotoa ne mau akó, ka naʻe toe fie maʻu foki ke u faʻu ʻe au ha ngaahi sitepu foʻou ke ʻoua naʻa homo hoku talausesé. Naʻe ʻikai ke fiemālie hoku hoa talēnitiʻiá heʻeku ngaahi sitepu foʻoú, ka naʻa nau fakahaofi au mei ha ikuʻanga naʻe mei kovi ange.

Kuo teʻeki ai ke ngalo e ngaahi momeniti nounou ne tuʻu fakatuʻutāmaki kiate au he taimi hulohulá. Kae mahuʻinga angé, kuo teʻeki ai ngalo e ongo ne mau kau kotoa atu ki ha meʻa makehe moʻoni—ʻo ʻikai ko ha kātoanga fakaʻaliʻali hulohula pē—ka ko e Siasi kuo toe fakafoki maí mo e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí.

Paaki