2022
Faitāpuekina ʻi he Ngāue Tokoní
Sepitema 2022


NGAAHI PEESI FAKALOTOFONUÁ

Faitāpuekina ʻi he Ngāue Tokoní

Naʻá ma fakatou puke mo hoku husepānití ʻi he COVID-19 ʻi Sune 2021, pea aʻu ʻo ʻikai ke ma mei lava ʻo tuʻu. Naʻe moʻui lelei pē ʻema ongo leká, ko e māhina ʻe 6 mo ha kiʻi taʻu ua, ka naʻe fie maʻu ke na kai, pea naʻe ʻikai lava ʻena faʻeé ʻo tuʻu mei he mohengá.

Naʻe kole mai ʻe heʻeku faʻeé ke mau ō ange ki hono ʻapí kae lava ke ne tokangaʻi au mo ʻeku fānaú. Ko e palopalemá he naʻe pau ke u fili ʻi he moʻui lelei ʻa ʻeku ongomātuʻá pe ko ʻeku fānaú. Naʻe folo foʻiʻakau lahi ʻeku tangataʻeikí mo hoku tuongaʻané koeʻuhí ko ha ngaahi tūkunga ne ʻikai felāveʻi mo e Covid. Naʻe ʻikai ke u fie fakapipihi e vailasí ki hoku fāmilí, ka naʻe fie maʻu ʻe heʻeku fānaú ha taha te ne lava ʻo tokangaʻi kinaua.

Naʻa mau ō ki ai ʻi he ʻaho ne hoko ai e ʻaho fāʻeleʻi ʻeku fineʻeikí. Naʻá ne tokangaʻi au mo ʻeku tangataʻeikí, pea naʻe tokangaʻi ʻeku fānaú ʻe hoku fanga tokouá mo e tuongaʻané. Naʻe ʻikai haʻu hoku husepānití, ʻa ia naʻe pīsope foki ʻi homau uōtí, koeʻuhí naʻe fie maʻu ia ke ne ʻi he feituʻu fakataputapui tatau mo e kau mēmipa hono uōtí telia naʻa nau fakangatangata e feituʻu Suvá; naʻe tapui e feʻaluʻakí ʻi homau fonuá.

Naʻe tauhi au ʻe heʻeku fineʻeikí ʻo aʻu ki heʻeku sai peá ne puke leva ʻi he COVID. ʻI he taimi ko ʻení, naʻe ongosia ʻaupito e kau ngāue potungāue moʻui ʻa Fisí ʻo laulau ʻaho ia pea toki tokanga mai e kau maʻu mafaí ki heʻenau ui tokoní. Naʻe talamai ke mau ʻave ia ki he falemahakí. Naʻe fakatokoto ʻeku fineʻeikí ʻi ha tēniti ki he kau mahaki COVID; ne fakaʻofa ʻaupito e ngaahi tūkunga ʻi he tēnití ne ongoʻi ai ʻe heʻeku tangataʻeikí ke ma fakahoko ha meʻa.

ʻI he ʻaho ʻe taha naʻá ne hū ai ki he tēniti ne fonu ai e kau mahaki COVID koeʻuhí naʻe fie maʻu tokoni ʻeku fineʻeikí ke ʻalu ki he falemālōloó, pea naʻe ʻikai ke ʻi ai ha taha ke tokoni kiate ia. Naʻá ne fakaʻofaʻia foki ʻi he kau mahaki kehe ʻi aí. Hili ha ngaahi ʻaho siʻi mei ai naʻe ʻave ʻa e fineʻeikí ki he ICU.

Ne mau kamata faʻo ha meʻatokoni moʻui lelei maʻá e kau mahaki COVID ʻi he tēnití, ke tokoni ke fakatupulaki e maluʻi honau sinó. Naʻe tokoni homau ngaahi kaungāmeʻa mo e fāmili ʻi he Facebook—kakai Siasi mo e niʻihi ʻo e ngaahi tui fakalotu kehé fakatouʻosi—ke faʻo ha ʻū milemila meʻatokoni mo ha fuaʻiʻakau ke tokoni ki he kau mahakí ke nau moʻui lelei.

Naʻe kole mai ʻe haku kaungāmeʻa ke u ngaohi ha poulu supo maʻa hono kaungāmeʻá, ʻa ia naʻe ʻi he senitā fakamavahe maʻá e ngaahi faʻeé, koeʻuhí naʻe ʻikai ke nau maʻu ha meʻatokoni feʻunga. Naʻe nofo e faʻē ko ʻení ʻi homau feituʻú, ka naʻe ʻikai lava e kau mēmipa hono fāmilí ʻo haʻu ke tokangaʻi ʻene ngaahi fiemaʻú.

Naʻá ku ongoʻi ne fie maʻu ke mau ngaohi ha supo maʻá e kakai kotoa pē ʻoku ʻi ha tūkunga tatau. Naʻá ku tohi ʻi he Facebook ke kumi ha niʻihi te nau loto-fiemālie ke tokoni ke ngaohi e supo maʻá e siʻi ngaahi faʻē feitamá mo e ngaahi faʻē ʻo e fanga kiʻi pēpē toki fāʻeleʻi ne fakamavaheʻí. Ne fakatahatahaʻi mai heni ha niʻihi loto-ʻofa tokolahi, ne uouangataha ʻi ha taumuʻa ke tokoniʻi ʻa kinautolu naʻe faingataʻaʻiá.

Naʻe ngaohi ʻe hoku husepānití mo e tuongaʻane ʻi he fonó ʻa e ʻuluaki supó pea tufa ia ki he holo ne nofo fakamavahe ai e ngaahi faʻeé. Ne fakahoko ʻe heʻeku tangataʻeikí mo e ngaahi tokouá mo e tuongaʻané ʻa e tufá ka ʻi he ngaahi ʻaho naʻe ongoʻi vaivai ai ʻeku tangataʻeikí ke fakaʻulí, naʻa mau ʻomi hoku tuongaʻane ʻi he fonó mo hoku husepānití—ʻa ia ne na nofo ʻi ha kolo kehe—ke tokoni.

Naʻe meimei māhina ʻe ua e tokoto ʻa e Fineʻeikí ʻi falemahakí pea talamai pē ʻe he kau toketaá mahalo he ʻikai ke toe sai. Ne aʻu ʻo laku ʻe he kau ngāue ʻi falemahakí hono valá, ʻi heʻenau fakakaukau he ʻikai ke ne toe moʻuí. Naʻa mau lotu fakafāmili he pō kotoa ʻo kau mai ʻeku fineʻeikí ʻi he telefoní pea ne mau fanongo ki he kovi ʻa ʻene mānavá, mo e lea ʻa e ngaahi mīsiní ʻi muí.

Ko e ngaahi pō ʻe niʻihi ʻi he hoko totonu ʻa e 7:00 pm, naʻe tā mai e fineʻeikí ke fanongo ki heʻemau lotu fakafāmilí. ʻI he ngaahi pō ko ia naʻe ʻikai ke ne tā mai aí, naʻa mau ʻilo naʻe ʻikai te ne ongoʻi mālohi feʻunga, ko ia naʻe toe fakamātoato ange ʻemau lotú. Naʻe tokoniʻi kimautolu ʻi heʻemau ngāue tokoni ki he kau mahaki kehé pea mo ʻemau fāinga mo e ʻEikí fakafou ʻi he lotu fakatāutahá mo fakafāmilí, lolotonga e taimi fakamanavahē ko ʻení.

Mahalo naʻe tokoniʻi ha niʻihi kehe ʻi heʻemau ngāue tokoní, ka ko kimautolu ia ne faitāpuekina aí . . . naʻe foki moʻui mai ʻa e Fineʻeikí ki ʻapi!

Paaki