2019
Ko e Mamata ki he Hiva ʻa Tetí
ʻEpeleli 2019


Ko e Mamata ki he Hiva ʻa Tetí

Maria Oka

California, USA

ʻĪmisi
watching choir singing

Tā fakatātā ʻa Allen Garns

Ne u ʻi he ngāue fakafaifekaú ʻi Honolulu, Hauaiʻi, USA, ʻi ha māhina pē ʻe fā mo e konga ʻi he taimi naʻá ku hamu lahi ai pea ʻilo ʻoku ou puke ʻi he mahaki teté. ʻI he ngaahi māhina hokó ne lahi ʻeku ʻalu ki he falemahakí, lahi e ngaahi sivi ne fakahokó, pea mo ha faitoʻo foʻou naʻe taʻefakafiemālie hono ngaahi tafaʻaki koví.

Kimuʻa aí, ne u fuʻu tokanga taha ʻaupito ki heʻeku ngāue fakafaifekaú pea ʻikai ke u fuʻu ongoʻi taʻelata ai, ka ʻi he taimi pē ne u hamu aí, naʻe mamahi hoku lotó. Ne u ʻofa ki heʻeku ongomātuʻá mo ongoʻi tuenoa lolotonga ia ʻeku feohi mo ha kakai fakaofo mo tokanga. Ne ʻikai ke u fie ʻalu ki ʻapi, ka ne u loto ke maʻu ha ongo fiemālie.

Ne u maʻu ha ngofua mei heʻeku palesiteni fakamisioná ʻou talanoa ki heʻeku ongomātuʻá he telefoní fekauʻaki mo hoku faitoʻó. Naʻe fakapapauʻi mai ʻe heʻeku tangataʻeikí, ʻa ia naʻá ne toki aʻusia e taumuʻa ne fakaʻānaua ki ai ʻi heʻene moʻuí kotoa ke kau ʻi he Kuaea Tāpanekalé ʻi he Temipale Sikueá, te ne hiva maʻaku ʻaki hono lotó kotoa ʻi he konifelenisi lahí, ʻa ia ne kamata ʻi he ʻaho hono hokó.

ʻI he pongipongi ʻe tahá, ne u lotu fakamātoato ke maʻu e nonga ne u fuʻu fie maʻú. Kuó u maʻu ha ngaahi tali ki ha ngaahi fehuʻi pau lolotonga e konifelenisi lahi kimuʻá, pea ne u falala te u toe maʻu pē ha fakahinohino. ʻI he kamata ʻa e konifelenisí, naʻe hiva ʻe he kuaeá ʻa e “ʻE Fānau ko e ʻOtua ē” (Ngaahi Himi, fika 190). Ne u sio ki heʻeku tangataʻeikí he TV ʻi he ʻuluaki minití pē. Naʻe huluʻi ofi mai ʻe he meʻafaitaá hono fofongá ʻi ha kiʻi taimi siʻi.

Ne u tangi ʻi heʻeku ongoʻi ne ʻōʻōfaki au ʻe ha ongo fakafiemālie moʻoni. Ne u ʻiloʻi ʻoku ʻofaʻi au ʻe he ʻOtuá. Naʻá ne ʻafioʻi lelei e meʻa ne u fie maʻu he ʻaho ko iá—ko ha fakapapau naʻá Ne ofi mai mo ʻafioʻi au. Ne u ongoʻi e ʻofa ʻa e ʻOtuá, pea ʻi hono fakahā mai ʻo e ʻofa hoku fāmilí, hoku ngaahi hoá, mo ʻeku palesiteni misioná. Ne u sio ai ko ha faingamālie ʻeni ke u ofi ange ai ki he ʻEikí kae ʻikai ke u ongoʻi mafasia.

Naʻe ʻikai mole hoku faingataʻaʻia fakaesinó. Naʻe pau ai ke u foki vave mei heʻeku ngāue fakafaifekaú, ka ne u ʻilo ne feʻao ʻa e ʻOtuá mo au pea naʻá Ne ʻofa ʻiate au. Kuo muiaki mai e fakapapau ko iá ʻi ha ngaahi fakamamahi lahi kimui ange pea kuó ne ʻomi kiate au ha ʻamanaki lelei ʻi hoku ngaahi taimi faingataʻaʻia lahi tahá. ʻE pehē ʻe ha niʻihi ko ha meʻa pē ne pau ke hoko, ka ʻoku ou ʻilo ne hoko ʻeku mamata ki he hiva ʻeku tangataʻeikí fekauʻaki mo e ʻofa ʻa e ʻOtuá ko ha kiʻi mana siʻisiʻi ia ʻi hoku taimi faingataʻaʻiá.

Paaki