‘Inisititiuti
Lēsoni 20 Naunau ʻa e Faiakó: Ko Hono Maʻu Hoku Tuʻungá ʻi he Loto ʻĀ ʻa e Tauhisipi Leleí


“Lēsoni 20 Naunau ʻa e Faiakó: Ko Hono Maʻu Hoku Tuʻungá ʻi he Loto ʻĀ ʻa e Tauhisipi Leleí,” Ko Sīsū Kalaisi mo ʻEne Ongoongolelei Taʻengatá - Naunau ʻa e Faiakó (2023)

“Lēsoni 20 Naunau ʻa e Faiakó,” Ko Sīsū Kalaisi mo ʻEne Ongoongolelei Taʻengatá – Naunau ʻa e Faiakó

Lēsoni 20 Naunau ʻa e Faiakó

Ko Hono Maʻu Hoku Tuʻungá ʻi he Loto ʻĀ ʻa e Tauhisipi Leleí

Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Kēliti W. Kongi ko e Tauhisipi Leleí ʻoku “fekumi mo tānaki kitautolu” mo “akoʻi e founga ngāue fakaetauhi ʻi he ʻofá” (“Tauhi-sipi Leleí, Lami ʻa e ʻOtuá,” Liahona, Mē 2019, 97). ʻE aleaʻi ʻe he kau akó ʻi he lēsoni ko ʻení, ʻa e mahuʻinga hono ʻiloʻi ʻoku tokanga ʻa e Tauhisipi Leleí ki he kakai kotoa pē. ʻE ako foki ʻe he kau akó ʻa e mahuʻinga ʻo hono fakatupulaki e loto fakatauhisipí koeʻuhí ke nau lava ʻo fekumi mo tokoni ke fakafoki mai ʻa e sipi hē ʻa e ʻEikí.

Ngaahi Fokotuʻu ki Hono Akoʻí

Ko Sīsū Kalaisi ʻa e Tauhisipi Leleí.

Te ke lava ʻo kamata e kalasí ʻaki hano fakaʻaliʻali e ngaahi fakatātā ʻo e kau tauhisipí mo e fanga sipí.

ʻĪmisi
ko ha tauhisipi ʻokú ne tataki ʻene tākangá
ʻĪmisi
ko ha tauhisipi mo ha lami
ʻĪmisi
ko ha tauhisipi ʻi he loto ʻā sipí

Aleaʻi nounou ʻa e faikehekehe ʻo e tauhisipí mo ha unga ngāué (vakai ki he konga 1 ʻo e naunau teuteú).  

Mahalo ʻe tokoni foki ke fakaʻaliʻali e tā ʻo Sīsū Kalaisi ko e Tauhisipi Leleí mei he kamataʻanga ʻo e naunau teuteu ki he kalasí pea tohiʻi ʻi he palakipoé ʻa e fakamatala taʻekakato ko ʻení: Ko e Tauhisipi Leleí …

Fakaafeʻi e kau akó ke nau toe vakaiʻi mo ha hoa pe ʻi ha fanga kiʻi kulupu iiki ʻa e Sione 10:11, 14–16; Saame 23:1–4; 3 Nīfai 18:28–31 pea kumi e ngaahi founga ke fakakakato ʻaki e fakamatala ʻi he palakipoé. Hili hono ʻoange ha taimi ki he ngaahi fealēleaʻaki fakakulupu īkí, te ke lava ʻo ʻai ha kau ako ʻe niʻihi ke nau hiki ʻenau ngaahi fakamatala kakató ʻi he palakipoé. ʻE lava ke kau ʻi heʻenau ngaahi fakamatalá ʻa e ngaahi moʻoni hangē ko ʻení: ʻOku foaki ʻe he Tauhisipi Leleí ʻa ʻEne moʻuí maʻa ʻEne fanga sipí. ʻOku ʻiloʻi mo lau ʻe he Tauhisipi Leleí ʻa ʻEne fanga sipí. ʻOku fafangaʻi, tataki, mo maluʻi ʻe he Tauhisipi Leleí ʻEne fanga sipí.

ʻI hono ʻiloʻi ʻe he kau akó ʻa e ngaahi moʻoni fekauʻaki mo e Tauhisipi Leleí, fakakaukau pe ko e fē ʻi he ngaahi fehuʻi ko ʻení te ke ala fai ke tokoni ke fakaloloto ʻenau ʻofa mo e houngaʻia ʻiate Iá:

  • Ko e hā ʻe mahuʻinga ai ke mahino ʻoku ʻafioʻi mo lau ʻe he Fakamoʻuí ʻEne kau muimuí? Ko e hā ha ngaahi fakakaukau mo ha ngaahi ongo kuó ke maʻu ʻi hoʻo fakalaulauloto kuo tuku hifo ʻe he Tauhisipi Leleí ʻa ʻEne moʻuí maʻatautolu takitaha?

Te ke lava ʻo ʻai ke fili ʻe he kau akó ha taha ʻo e ngaahi kupuʻi lea ʻi he Saame 23:1–4 (hangē ko e “ngaahi ngoue lau maʻuiʻuí,” “vai ʻoku tafetafemālié,” “fakamoʻui hoku laumālié,” “hala ʻo e māʻoniʻoní,” pe “ko hoʻo vaʻakaú mo ho tokotokó ʻokú na fakafiemālieʻi au”) pea fakaafeʻi kinautolu ke vahevahe ʻa e meʻa ʻe lava ke akoʻi mai ʻe he ngaahi kupuʻi lea ko ʻení fekauʻaki mo e Tauhisipi Leleí.

  • Ko e hā ha ngaahi founga kuó ke ongoʻi ai e ʻofa mo e tokanga atu ʻa e Tauhisipi Leleí kiate koé? Kuó Ne tokoniʻi fēfē koe ʻi ha taimi faingataʻa?

Te mou lava ʻo lau, hivaʻi, pe fanongo ki he foʻi himi “Ko e ʻEiki ko e Tauhi-sipi” (Ngaahi Himí, fika 55). (Fakakaukau ke fakaʻaliʻali ʻa e fakaleá.) Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakakaukau ki ha ngaahi taimi kuo tokangaʻi ai kinautolu ʻe he ʻEikí.

ʻOku fakaafeʻi ʻe he Tauhisipi Leleí ʻa e kakai kotoa pē ki Heʻene loto ʻā sipí.

Fakakaukau ke fakaʻaliʻali ha fakatātā ʻo Pita mo e Fakamoʻuí (vakai, konga 2 ʻo e naunau teuteú) ʻi he matātahi ʻo e Tahi Kālelí pea fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne fakamatalaʻi e meʻa ʻoku hokó. ʻE ala tokoni ke lau ʻa e Sione 21:15–17 pea aleaʻi ʻa e fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā ʻokú ke mahuʻingaʻia ai ʻi he pōpoaki ʻa e Fakamoʻuí kia Pitá? (Te ke lava ʻo hiki ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé: ʻOku tau fakahaaʻi ʻetau ʻofa ki he Fakamoʻuí ʻaki hono fafanga ʻEne fanga sipí.)

Fakakaukau ke toe vakaiʻi mo e kau akó e fakamatala ʻa Poni H. Kōtoni ʻi he konga 2 ʻo e naunau teuteú.

  • ʻOkú ke pehē ʻoku ʻuhinga ki he hā ke maʻu ha “loto fakatauhisipí”?

Ko Hono Fakatupulaki ʻEtau Founga Akoʻí mo e Akó

Feinga ke fakakau kotoa e kau akó. ʻOku fie maʻu ke tau hangē ko e Fakamoʻuí ke tau tokoni ki he fānau ako kotoa pē, tatau ai pē pe ko e hā honau tuʻunga mālohi ʻi he Siasí, tuʻunga ʻo e tuí, ngaahi fili ʻi he moʻuí, fōtungá, pe mahino ki he ongoongoleleí. ʻI hoʻo tataki e fealēleaʻakí, feinga ke fokotuʻu ha ʻātakai ʻo e ʻofá mo e falalá ke ongoʻi ʻe he tokotaha ako takitaha ʻoku fakamahuʻingaʻi kinautolu pea lava ke vahevahe ʻenau ngaahi fakakaukaú, ongó, mo e ngaahi fakakaukau makehé.

Fakakaukau ke vahevahe ʻa e tūkunga ko ení pe ko ha meʻa pē ʻaʻau ke kamataʻi ha fealeaʻaki fakakalasi:

Kuo kole atu ke ke ngāue fakaetauhi kia Siaki. ʻOkú ke fetuʻutaki ki ai ʻi he mītia fakasōsialé, ʻo kole ange ke ke ʻaʻahi atu ki ai. ʻOkú ne tali atu mo e pōpoaki ko ʻení: “ʻOku ʻikai fie maʻu ke ʻaʻahi mai kiate au. Ne u feinga ke ʻalu atu ki he uōtí he taʻu kuo ʻosí peá u ongoʻi taʻefiemālie. ʻOku ʻikai ke u ongoʻi taau pe kau ki he lotú. ʻOku ʻikai fie maʻu ia ke mole ho taimí ʻiate au.”

Fakaafeʻi ha niʻihi ʻo e kau akó ke nau vahevahe ʻa e founga te nau tali ʻaki kia Siakí. Te ke lava ʻo fai ha niʻihi ʻo e ngaahi fehuʻi ko ʻení ko ha konga ʻo e fealeaʻakí:

  • ʻOku ʻuhinga nai ki he hā ʻi he tūkunga ko ʻení ke maʻu ha loto fakatauhisipí?

  • ʻE fekauʻaki fēfē ʻa e talanoa fakatātā ʻo e sipi heé mo e tūkunga ko ʻení? (Fakakaukau ke toe vakaiʻi e Luke 15:4–7 mo e fakamatala ʻa ʻEletā Keuli E. Sitīvenisoni ʻi he konga 2 ʻo e naunau teuteú.)

  • Ko e hā ha ngaahi founga ʻe lava ke tau hoko ai ko ha “fanga sipi hē? Kapau kuó ke ongoʻi hē, ko e hā ne fakahoko ʻe he niʻihi kehé ke tokoniʻi koe ke ke foki maí? Kapau ʻokú ke ongoʻi hē he taimí ni, ko e hā ʻokú ke fie maʻu lahi taha mei he kāingalotu kehe ʻo e Siasí? (Kapau ʻe tokoni ki hoʻo kau akó, te ke lava ʻo kole ange ke nau fakakulupu iiki pea ʻai ke nau fekumi ʻi he konga 3 ʻo e naunau teuteú ki he ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻe lava ʻo tokoni ke ongoʻi ʻe ha taha ʻoku lata ange ʻi honau uōtí pe koló.)

  • Ko e hā kuó ke ako fekauʻaki mo e Fakamoʻuí ʻi hoʻo tokoniʻi ʻa kinautolu ʻoku hē pe ongoʻi hangē ʻoku ʻikai ke nau latá?

ʻOange ha ngaahi miniti siʻi ki he kau akó ke nau fakalaulauloto ki he meʻa te nau lava ʻo fai ke tokoniʻi ai ha taha ke ne ongoʻi ʻoku fakamahuʻingaʻi, fie maʻu, mo fakakau ʻi he loto ʻā sipi ʻa e ʻEikí. Poupouʻi e kau akó ke nau hiki mo ngāueʻi e ngaahi ueʻi fakalaumālie ʻoku nau maʻú.

Ke fakaʻosí, mahalo te ke fie vahevahe hoʻo ngaahi ongo ki he Tauhisipi Leleí pe fakaafeʻi ha tokotaha ako ke vahevahe ʻene ngaahi ongo kiate Iá.

Ki he Kalasi Hokó

  ʻI hoʻo ako e lēsoni 21, fakakaukau ki he meʻa ʻokú ke faí pe te ke lava ʻo fai ʻi he ʻaho takitaha ke fanongo ai ki he leʻo ʻo e ʻEikí.

Paaki