Toeni Luhlahp
Tuhkweni in Ahkfahsryelah Orekma luhn God
Toeni luhlahp ke Eprel 2020


Tuhkweni in Ahkfahsryelah Orekma luhn God

Srihpac ma yohk srihpac in kuhtanglah orekma oal lasr pa in tuhkweni orekma, ahkinsewowo ke kuh ac wal luhn pristut.

Nuh suwos tamuhlwel ac tahmtahel, pacl na wolwacna se in wikowos. Acn na kom oasr wei muhta porongo an, nga usot hug nuh suwos tahmtahel wiyuck ac ac usrusrpo ke insiuck kwewa yuruwos nuh sin tamuhlwel wiyuck. Kuht tuhkweni pahkuhk ke orekma luhn Leum.

Ke kuht nuhnkuh kacl Adam ac Eve, wacna nuhnak se tumwe emet uh pa moul engan lalos ke Inimac Eden. Nga nuhnkuh lah puhlan pacl sac wo pacl nuhkwewa—tena arlac fol ac tena arlac ohu—ac lah fukunsahk ac mahsrihk sroanom, emwem we ah kapwack sun luhpah se ma elos ac kuh in kang ke pacl na elos luhngse. Ke srihpen sasuc nuh selos facluh se inge, oasr na ma elos ke sokwack, pwacnwacng lwen nuhkwewa ahknuhnakyaclos ke elos kuhpahsryang nuh ke moul luhn ma orahkrahk ac forfor liye kahtoiyacn acn raunweluhloslac. Ituckyang pac nuh selos masap elos in ahkos ac oasr kain in ohiyac in ukwe kolyuck ingacn, suc oraclah nuhkanlah ac fohsack.1 Tuhsruhk ke elos orwaclah sulwaclah lalos in ekuhllah moul lalos ne tok, elos lotwelah in tuhkweni orekma ac in tuhkweni ahkfahsryelah sripac ma God el sang nuh selos—ac nuh sin tuhlihk nuhkwewa Nahtuhl.

Na petsacelah siyacnyacn se pacna inge ke sie moul suhkawihl. Eltahl enenuh in orekma nuh ke mongo nwacltahl, kuhtuh sin ma orahkrahk nuhnkweyuck muh mwe mongo nwacltahl, ac oasr kain in ma upac ma kuh in kuhtangyuckyucklac muhkwena ke elos tuhkweni lutiyuck ac pruhe. Nga nuhnkuh lah oasr kuhtuh pacl ma siena nuhnak lalos kac lah elos ac orekma fuhkah nuh ke ma upac ingacn. Ohinge, ke Puhtatlac sac, elthal lotwelah lah yohk srihpac in tuhkweni orekma ac luhngse. Ke lutlut lalos, elos eis kuhfa wolacna, elos lotwelah ke plwacn in molwelah ac mwe luti luhn wosasuc luhn Jisus Kraist ma oraclah pwlacn se in fahsr. Mweyen eltahl kahlwem kacl ah srihpac lalos facluh uh ac finsrak ma pahtpaht uh oacna sie, eltahl konwacack ma elos luhngkihn ac kapkapwack lalos in lotwelah in tuhkweni luhngse ac suwohswohs.

Petsac
Adam ac Eve luti luhlihk nahtuhlos

Ke oasri tuhlihk nahtuhlos, Adam ac Eve luti sucu laltahl ke ma eltahl lotwelah sin mwet wihs pweng inkuhsrao me. Eltahl lohacng in kahsruh tuhlihk nahtuhlos pac in kahlwem ac sruokyacna mwe luti ma fah oruh eltahl in engan ke moul se inge, ac oacyacpac in ahkkoeltahllah in fohlohk nuh yurun pahpah ac ninac kiyaclos inkuhsrao tukun yohkwelihk etwacack lalos ac ahkkahlwemye ahkostwen lalos nuh sin God. Ke mukwikwi se inge, Adam ac Eve lotwelah in srui kihn kain in kuhiyac lalos ac ahkkweye sie sin sie ke orekma usrnguck ma pahtpaht lalos.2

Ke yac siofok ac millennia tuhkuh ac som, akacsruhi kahlwme ac ahkkweyeyuck ac tuhkweni luhn mukul ac muhtwacn oacna in tuhkuh ke ma tiac pwacye ac tiac kahlwem. Ke pacl se inmahsrlon muhtwacwacack wolacna ke Inimac Eden ac mihsenge, ma koluk uh yohkwelihk ke finsrak lal in orwaclihk mukul ac muhtwacn ke srikasrak lal in kuhtanglah nguhnasr. Lucifer el etuh lah fin el kuh in kuhnahoslah tuhkweni ke puhla luhn mukul ac muhtwacn se, fin el kuh in ahkfohsye kuht ke suwohswohs wolacna lasr ac ma kunwacsr ke olwelah muhtahl, el fah tahfwelah in ahkkolukyelah sucu, suc pa tuhkweni ma pahpaht se ma yohk srihpac emet uh.

Satan el wakreack kuhpahsr luhn ma uh muh pa sie kuhfa in oralcah puhla luhn fuhlwact kuh puhsisacl, okanlah ma pwacye ma pahtpaht lah ma eklac ke isuslac luhn mukul ac muhtwacn uh God el sang ac sacohkkihn oacna sie. El srihke in ahksrikye kahsruh luhn muhtwacn uh nuh ke kewana sucu ac ke inwalihl, suc ma ahksrihkye in kihluckihn mukwikwi lalos in oruh wo. Finsrak lal uh pa in karihngihn kuh kweokkihnyuck liki na in ahkfuhlwactye kahsruh usrnguck luhn mukul ac muhtwacn ma ahkwoye sie sin sie ac kahsrweacng nuh ke toeni la an.

Na, yac somlah ac raunyak fin facluh, sie kahlmem fohn ke tuhkweni wolacna ac kain in kahsruh oreklac tari ac kunohkohn luhn muhtwacn ac mukul liksrweni na wacngihnlac. Muhtwacn ke u puhkantwen eklac srihklac wal la nuh sin mukul liki na in mwet tuhtahf siskac-siskac se, mukwikwi lalos uh ahksrihkyeyucklac nuh ke sie ohsrihksrihkiyacn ngetnget la. Kapkapwack ke nguhn uh ahksuhmuhiyeyucklac nu hke sie mwe kiacpweyuck ke pacl lohsr uh; ahok, kahlwem srihsrihk luhn nguhn kuh in utyak mwe nuhnak ac insiyac nwacnwaclah ke facsin luhn kuh ma orekmakihnyuck.

Ac ke kahlwem luhn wosasuc sifil fohlohkihnyuckyak srweyac “kahlwem liki na kahlwem luhn faht uh”3 ke God Pahpah ac Wen Nahtuhl, Jisus Kraist, sikyang nuh sin tuhlihk mukul se Joseph Smith toang na ke spring ke 1820 ke inimac muhtalh se lucng fin acn New York. Ma se sikyak ingacn muhtwacwacack ke sie fwackyuck tuhkuh lucng mwe fahsrwelihk in pacl inge Sie ip srihsrihk emet ke Alu napwacye luhn Kraist in sifil fohlohkyak pa kuh luhn pristut luhn God. Ke Sifil Fohlohkyak tuhtahflah in ikackwelihk, mukul ac muhtwacn muhtwacwacack in etuh ma yohk srihpac ac finsrak yohk sasuc ke tuhkweni orekma, ituckyang wal la ac kolyuck Sel ke orekma muhtahl.

Petsac
U in mwet luhn Rilif Sosaiti

Ke 1842, ke muhtwacn ke Alu sonna srike se ke in oaclah sie u akwucki ah in kahsruh ke orekma, Prestuhn Joseph Smith el puhla moklweyuck in oraclah us se laltahl inge “ye pristut tukun ohiyac luhn pristut.”4 El fahk, “Nga inge usot ki uh nuh sum ke inen God …—pa inge muhtwacwacackiyacn lwen in wolac.”5 Ac ke pacl se na ma ki sac ituckyang, ip luhn lutlut, ip luhn masap, ac inkacnwek in sruh sacn nuh sin muhtwacn muhtwacwacack in tuhtahflah nuh fin facluh nohfohn. 6

U sasuc se luhn Alu nuh sin muhtwacn inge, ine uh pa Rilif Sosaiti, siena liki u luhn muhtwacn ke lwen mweyen oreklac sin mwet pahluh suc oruh ma uh ke kuh luhn pristut in sang kuh nuh sin muhtwacn, kunohkohn muhtahl, ac orekma akwucki ke oreklac luhn Alu, tiac eklac liki.7

Ke pacl lal Mwet Pahluh Joseph Smith nuh ke pacl lasr uh, tuhtahflah luhn sifil fohlohkyak luhn ma nuhkwewa use kahlwem ke ma enenuh ke kuh ac wal luhn pristut in kahsruh kewana muhtwacn ac mukul in ahkfahsrye kunohkohn wolacna srihsrngiyucki nuh selos. Pacl mihsenge kuht lotwelah lah muhtwacn ma srisrngiyucki ye kohkoh luhn mwet se sruok ki luhn pristut ke wal luhn pristut ke kunohkohn lalos.8

Ke Ohktopa 2019, Prestuhn Russell M. Nelson el luti lah muhtwacn ma eis olwelah muhtahl lun tempuhl eis kuh luhn pristut in moul lalos ac ke lohm selos ke elos liyacacng olwelah muhtahl lalos eltahl oraclah nuh sin God.10 El ahkuhtweyac lah Inkuhsrao ikacslah nuh sin muhtwacnma eis mwe sang luhn kuh luhn God fahsr ke olwelah luhn pristut lalos oacna sie nuh sin mukul suc sruok pristut. Ac el ahkkweye tahmtahel nuhkwewa in fototoyang nuh ke kuh luhn Mwet Lahngo in kahsruh sucu lowos an ac mwet sahyac ma kom luhngse.10

Na meac kalmac nuh sum ac nuh sihk? Kuh kahlwem la ke wal ac kuh luhn pristut uh ekuhllah moul lasr uh fuhkah? Sie sin ki in kahlwem kac ke tuhkweni orekma luhn mukul ac muhtwacn uh, kuht ahkfahsfyelah sie ohiyac wowo liki na kuht in sifacna oerkma.11 Kunohkohn lasr uh ahkinsewowoyeyuck liki na in amacinkihnyuck. Muhtwacn uh ne tiac akmuhsraiyucklac nuh ke sie ohfuhs luhn pristut, oana ke sihmlac tari muhtwacn uh ahkinsewowoyeyuck ke kuh luhn pristut ke elos liyacacng olwelah lalos, ac elos ahkfahsrye ke wal luhn pristut ke elos srihsrngiyucki nuh ke sie kunohkohn.

Ke sie lwen Ohkohs na kahto se, nga srui ma luhlahp in weluhl Prestuhn Russell M. Nelson muhta ke lohm sifil muhsahiyuck se sel Joseph ac Emma fin acn Harmony, Pennsylvania, sisken acn se Aaronic Pristut tuh sifil fohlohkyak ke lwen sahflah inge. Ke sramsram lasr, Prestuhn Nelson el sramsram ke kunohkohn yohk srihpac ma muhtwacn uh oruh ke Sifil Fohlohkyak se.

Prestuhn Nelson: “Sie ip yohk srihpac emet ma ahkacsmakihnyeyuck nga kac uh pa ke pacl se nga tuhkuh nuh ke acn se ma Sifil Fohlohkyak luhn Pristut inge pa sie kunohkohn yohk srihpac ma muhtwacn uh oruh ke sifil Fohlohkyak se.

“Ke Joseph el tuhfahna muhtwacwacack in luhngas Puk luhn Mormon, suc tuh oraclah sihm ah? Koacl, el oraclah kuhtwesrihk, tuhsruhk tiac yohk. Emma el utyak.

“Ac na nga nuhnkuh ke Joseph el som nuh inimac ah in pruhe siskacn lohm seltahl fin ac Palmyra, New York. El som nuh oyac? El som nuh ke Inimac Muhtahl se. Efuh el som nuh we? Mweyen pa ingacn acn se ma Ninac kiyacl ah som nuh we fin el luhngse pruhe.

“Elos ingacn pa mwet luo ma suc sruok ki in kunohkohn ke sifil fohlohkyak luhn pristut ac ke sifil Fohlohkyak luhn Alu uh. Wacngihn ahlohloh, kuht kuh in fahk lah muhtwacn kiyacsr uh yohk srihpac mihsenge oacna eltahl ke pacl sacn. Ahok pwacye eltahl.”

Oacna Emma ac Lucy ac Joseph, kuht wo emet ke kuht kena in luti sin sie sin sie ac tuhkweni ke finsrak lasr in oana mwet fahsr tukun Jisus Kraist ac kahsruh mwet sahyac ke inkacnwek soko an.

Kuht luti lah “pristut uh ahkinsewowoye moul luhn tuhlihk nuhtin God ahluhkwelah ke ohiyac puhkantwen. Ke kunohkohn luhn [Alu], akwuck luhn tempuhl, kuhpahsr luhn sucu, ac mihs, kuhlwacnsap luhn kais sie, muhtwacn ac mukul Luhlahlfongi ke Lwen-Sahflah som nuh met ke kuh ac wal luhn pristut. Tuhkweni luhn mukul ac muhtwacn in ahkfahsrye orekma luhn God ke kuh Lal pa oasr infulwacn wosasuc luhn Jisus Kraist ke sifil fohlohkyak sel Mwet Pahluh Joseph Smith.”12

Tuhkweni uh yohk srihpac nuh ke orekma wolacna suc utuckuh ac pahng kuht in oruh, tuhsruhk tiac kalmac ac ana sikyak. Enenuh in oasr kampare ac pacl in tuhkweni aetuhilac napwacye—in porongo sie sin sie, kahlwem ke nuhnak luhn kais sie, ac akacsruhi ma sikyak—tuhsruhk mukwikwi ma sahflah ma oasr sulwaclah ahkkweyeyuck yohk oreklac kac. Lah ma kunwacsr lohm ah kuh Alu uh, ohiya se wo emet pa in ahksahfyelah finsrak wolacna pa in tuhkweni orekma, ahkinsewowoyeyuck ke kuh ac wal luhn pristut ke kain in kunohkohn ma ahkinsewowoeyuck kuht kac mihsenge.

Fuhkah luhmahn tuhkweni se ke moul luhn muhtwacn eis olwelah mihsenge? Lwelah nga in sruhmuhn sie mwe srihkasrak.

Petsac
Siyacnyacn se ke pacskuhl ma siah luo

Alison ac John oasr tuhkweni se lalos suc ma arlac usrnguck. Eltahl kahsruhsrkihn pacskuhl ke akuhtuhn loeloes ac fototo. In kuhtanglah fin mwe kahsruhsr soko ingacn, mwet luo ma us ah enenuh in puhsisacl puhla se fanna. Eltahl enenuh in lotwelah ke inkacnwek se fanna ke pacl se fanna. Sie tiac kuh in utuck nuhnak liki sie, tuhsruhk eltahl enenuh in sramsram in kahlwem ac kais sie oruh ip kunwac. Sifac sac, muhta met, karihngihn pacl in tui ac pacl in muhtwacwacack. Mwet in ahkkweye se, muhta tok, enenuh in lohacng nuh ke ma e sikyak metoh ac ahkolah in sang kuh ma oasr seltahl fin elos oasr etok kuhtuh kuh in kahkahsrihki fin eltahl arlac mayang fototo nuh yurun mwet pacskuhl sahyac ah. Eltahl enenuh in ahkkweye sie sin sie in oralah kapwack ac eis finsrak laltahl.

Alison el fahk: “Ke kihtin pacl met, mwet se muhta ke siah luhn sifac ah enenuh in fahk ‘Tuyak’ ke pacl se kuht enenuh in tuyak ac ‘Tui’ ke pacl se kuht enenuh in tui ke futfut uh. Tukun pacl tok, mwet se suc muhta tok ah etuh in fahk lah ngac sifac sac enenuh in tuyak ac tui, ac wacngihn kahs sahyac enenuh in fwack. Kuht lotwelah in ma se fanna nuh ke fuhkah oraclah lasr kais sie ac kuh in fahk pacl ma sie sesr upac nuh se ac [na] mwet se sahyac ah srihke in fohlohkohnwack muhnahslah lasr ah. Pwacyelah ma ke luhlahlfongi ac tuhkweni orekma pa enenweyuck uh.”13

John ac Alison tuhkweni tiac ma ke elos tuhkweni pacskuhl muhkwena, tuhsruhk eltahl tuhkweni ke pahyuck lalos pac. Kais sie oasr kena la nuh ke engan ke ma sahyac yohk liki na ma lal sifacna; kais sie su kma wo ke kuhtwena ma sahyac ac orekma in kuhtanglah ma tia arlac wo kacl. Eltahl ayaol in kol ac ayaol in sang kahsruh yohk ke pacl se sie elyahyak. Kais sie sacohkkihn kahsruh luhn mwet se sahyac ac sokwack top wowo nuh ke ma upac lalos ke elos oracni kuhiyacn etuh ac kuhfa lalos nuh sie. Pwacyena lah elos orekweni nuh sie sin sie ke ohiyacn luhngse luhn Kraist.

In eklac oacna ma sefanna ke ohiyac wolacna luhn tuhkweni orekma ke u uh pa elyah ke lwen se inge ke “nga met” ma pweng uh raunikuht lac uh. Muhtwacn uh oasr mwe sang wolacna usrnguck la14 ac ituckyang kunohkohn usrnguck la, tuh tiac pa ingacn kewa—kuh srihk liki—yohk sripac liki mwe sang ac kunohkohn luhn mukul uh. Mwet nuhkwewa enenuh in oraclah ac enenu sang nuh ke plwacn wolacna luhn Pahpha tuhmasr Inkuhsrao in sang nuh sin kais sie tuhlihk Nahtuhl pacl wo se la emet in ahkfahsryelah finrsak muhtahl lal.

Mihsenge, “kuht enenuh muhtwanc suc ma oasr puhlaik ac aruhruhma la kacl Ninac Eve”15 in tuhkweni wi tamuhlwel lalos in usacni mwet nuh sin Kraist.16 Mukul uh enenuh in ekihn pahpah pwacye liki na in nuhnkuh muh ma kunwaclos kuh orekma oacna in “pahngon” muh mwet in tuhtahf ke muhtwacn uh tahfwelah yohk orekma uh. Muhtwacn uh enenuh in “tuyak nuh met ac eis ac suwohs ac enenweyuck lalos”17 ekihn mwet tuhtahf liki na in nuhnkuh muh eltahl muhkwena pa enenuh in oruh ma nuhkwewa uh kuh tuhpan lah meac ac fwackyuck nuhselos in oruh uh.18

Muhtwacn uh liyeyuck muh elos yohk srihpac suc oruh ma kunwac tuhsruhk pa in kahlwem ke mwe luti muhtahl pwacye. Liki na in oraclah sie prokrwacm in usacni, kuht kuh in orekma in sacohkkihn muhtwacn oana ke God el oruh: mwet in tahfweyuck yohk srihpacc nuh ke orekma luhn moul ma pahtpaht ac moul engan.

Yac Kuht Ahkolah? Yac kuht ac kampare in kuhtanglh facsin ac liki na in sruokyac ohiyac muhtahl ac mukwikwi ke pwelucng luhn mwe luti muhtahl? Prestuhn Russell M. Nelson el suli kuht in “fahsr asrikpo lac ke orekma muhtahl se inge … [in] kahsruh ahkolah facluh nuh ke Tuhkuh Ahkluo luhn Leum.”19 Ke kuht oruh, kuhf ah luti in sacohkkihn kahsruh luhn kais sie sesr ac ahkyohkye ma wo suc ma ahkfahsrye kunohkohn muhtahl lasr. Kuht fah puhla engan yohk liki na ma kuht puhlakihn met.

Lwelah kais sie sesr in sulwaclah in tuhkweni ke ohiyac moklweyuck luhn Leum in kahsruh orekma Lal in fahsr nuh met. Ke inen Mwet Lahngo sacohk lasr, Jisis Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Genesis 3:1–18; Moses 4:1–19.

  2. Liye Moses 5:1–12. Fuhs inge luti ke tuhweni pwacye kacl Adam ac Eve: oasr tuhlihk nahtuhltahl kwewa (fuhs 2); eltahl tuhkweni orekma in sang enenuh lalos sifacna ac sucu lalos (fuhs 1); eltahl tuhkweni pruhe (fuhs 4); eltahl ahkos masap luhn God ac tuhkweni oralcah kihsac (fuhs 5); eltahl tuhkweni lotwelah (fuhs 4, 6–11) ac luti wosasuc luhn Jisus Kraist nuh sin tuhlihk nahtuhltahl (fuhs 12).

  3. Liye Joseph Smith—History 1:16.

  4. Joseph Smith, ke Sarah M. Kimball, “Sramsram Mahtuh ke Mwet ma Sruhmuhnyuck uh,” Mwet se Ma Ahkuhtweyac ke Muhtwacn, Septempuh 1, 1883, 51; oacyacpac liye Luti luhn Prestuhn ke Alu uh: Joseph Smith (2007), 451.

  5. Joseph Smith, ke “Puk in Minit luhn Rilif Sosaiti Nauvoo,” 40, josephsmithpapers.org.

  6. Liye George Albert Smith, “Address to the Members of the Relief Society,” Relief Society Magazine, Dec. 1945, 717.

  7. Liye John Taylor, in Nauvoo Relief Society Minutes, Mar. 17, 1842, available at churchhistorianspress.org. Ke fahk lal Eliza R. Snow, Joseph Smith el oacyacpac luti lah muhtwacn uh ahkkoeyucklac fal ke fihl se met ah (liye Eliza R. Snow, “Muhtwacn ke Rilif Sosaiti,” Deseret News,Eprel. 22, 1868, 1; Tuhlihk Muhtwacn ke Tohkohsrahi Luhk: Ma Mahtuh ac Orekma ke Rilif Sosaiti [2011], 1–7).

  8. Liye Dallin H. Oaks, “The Keys and Authority of the Priesthood,” Liahona, May 2014, 49–52.

  9. Liye Russell M. Nelson, “Spiritual Treasures,” Liahona, Nov. 2019, 78, 79.

  10. Russell M. Nelson, “Spiritual Treasures,” 77.

  11. “Tuh wosasuc sifil fohlohkyak se inge luti mwe nuhnak ma pahtpaht lah mukul ac muhtwacn uh sifacna nuh sin sie sin sie. Eltahl oacna sie. Eltahl ekihn mwet luo tuhkweni” (Bruce R. and Marie K. Hafen, “Motonoac ac In Mwet Luo Tuhkweni Oacna Sie ,” Liahona, Ohkohs 2007, 28).

  12. Sifac ke Wosasuc, “Joseph Smith’s Teachings about Priesthood, Temple, and Women,” topics.ChurchofJesusChrist.org.

  13. Sramsram la sifacna.

  14. Liye Russell M. Nelson, “Ma Yohk Srihpac se nuh Sin Tahmtahel Wiyuck,” Liahona, Nohfuhmpuh 2015, 95–97.

  15. Russell M. Nelson, “A Plea to My Sisters,” 97.

  16. See General Handbook: Serving in The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1.4, ChurchofJesusChrist.org.

  17. Russell M. Nelson, “A Plea to My Sisters,” 97.

  18. “Tahmtahel sacohk wiyuck, oacna sie kunohkohn lowos an, finne fuhkah ohiyac lowos uh, kuht enenuh atac lowos, nuhnak lowos, ac mokleyuck lowos uh. Kuht enenuh kowos in sramsram lihksrweni ac sramsram ke ward ac stek council uh. Kuht enenuh kais sie tahmtahel ma pahyuck tari in sramsram oacna ‘sie u inkahsruh ac fohnlah luhn u’ ke kom tuhkweni yurin mukul tuhmowos in kol sucu lowos. Pahyuck kuh lolacp, oasr yurin tahmtahel uh kuh sifacna ac nuhnak wowo ma kowos eis oacna mwe sang sin God. Kuht kohflah in etahin mokleyuck wowo lowos. …

    “… Kuht enenuh kuhiyowos!” (Russell M. Nelson, “Ma Yohksrihpac Se nuh Sin Tahmtahel Wiyuck,” 97).

  19. Russell M. Nelson, “A Plea to My Sisters,” 97.

Print