Tiepene Lap
Duweduwehla Ih
Kapokon Lap en Oaktohpe 2020


Duweduwehla Ih

Sangete Sapwellime sawas sarawi me kitail pahn kak keirda pwehn duwehla Ih.

Ong irail me kin esehla duwen mour oh padahk kan en Sises Krais, sapwellimen Sounkomour kehkehliko me kitail en “duwehla ngehi“ 1 kin mwomwen nohn apwal. Ele kumwail duweie—me inenen wehwehki ahi sapwung kan oh sopweida kan, eri mwein kumwail kin wiahki me e kin itar kumwail en keid nan ahl me mengei oh sohte kin ukada de keirda. “Mehlel, padahk wet sohte kak wiawi oh wia likamw,“ kitail kin itariki ni atail pilada ahl me mengei me sohte kin kauhdi songen wiewia kan me anahne kasohrala.

Ahpw ia duwen ma duweduwehla “uhdahn [Ih ni mehlel]“ sohte wiahte lepin kahs ehu nan atail mour wet? Ia duwen ma, ni ehu songen mwohmw, e kak wiawi nan mour wet oh, ni mehlel, wia mehkot me kitail anahne wia pwehn kak pwurahla Reh? Ia duwen ma “uhdahn duwehla ngehi“ iei uhdahn dahme Sounkomouro kupwurki? Eri dah? Ia uwen atail anahne nantieng pwehn luke Sapwellime manaman ong nan atail mour pwe kitail en kak wekidala mwomwatail?

Elder Neal A. Maxwell padahngki: “Ni atail kin medewe kupwuren Sises kitail en duwehla Ih, kitail kilang me kitail sohte wia aramas suwed kei, ahpw kitail me nohn loal masarang oh sohte nohn loaloapwoatehng Sapwellime pwukoa—me pil wia atail pwukoa! Kitail kin kepinga ahpw sohte kalap alasang Ih“ 2 Emen sounpadahk pwulepwul, Charles M. Sheldon, pil kasalehda songen ire ohte ndnda: “Atail mour en souleng kin epwehki mehkot mengei oh pil kansenamwahu kahrehda kitail sohte men wa mehkot me pwukiaki oh toutou duwehte lohpwuo.“ 3

Ni mehlel, aramas koaros anahne duwehla Ih, duwehte en Sises Krais ah ketin duwehla Sahmo. 4 Ni atail wie kekeirda, kitail pahn unsekla, mwahula, oh keirda mehlel. 5 Padahk wet sohte patohda sang en aramas palien lamalam ahpw e pwildo sang rehn Kauno. Iei padahk wet me kin anahne audehda atail mour, atail lokaia, oh mih nanpwungatail. Ni mehlel, sohte ehu songen ahl me kak kamwahuwiala olahn nan pwungatail de wasahn kouson akan, ihte atail pahn alasangete Nanmwarki en Popohl. 6

Kitail en medewe duwen mwomwen atail pahn tapiada duduwehla Ih ni atail alehda wiewia kan en Sises Krais.

Koasonehdi oh Inoukihda

Sounpar kei samwalahro, ngehi oh ahi pwoud keskesihnen ni ahl me kohdahla pohn dohl me keieu ileile nan Sapahn, Mount Fuji. Ni aht tepda dou se kilengdahla uwen ileilehn dohlo oh medewe ma se pahn kak leldahla powe.

Kilel
Mount Fuji

Ni aht wie doudou kokohdau, medek nan paliwarat, oh salo en wasa ileile tepda alei kitpene. Ihte me se medewe, e wia mehkot kesempwal ong kiht sen nantihong wia ehu kahk pak ehu. Se kin nda, “Mwein I sohte kak leldahla powe, ahpw I kak wia pil ehu kahk met.“ Mwurin ansou kis doak apwalo kakehr pweida—ekis ekis.

Keieun kahk pohn ahl en duwehla Sises Krais iei en ni mehlel inengieng wia. Wehwehki kehkehlik en duwehla Ih me mwahu, ahpw kitail anahne kapatahiong wehweho ehu anahn kehlail en weliakapw, ehu kahk ni ehu, pwehn kalewekitaildi. 7 Pwehn kakairada inengo, kitail anahne esehla ihs Ih. Kitail anahne ese duwen Sapwellime wiewia, 8 oh kitail anahne rapahki Sapwellime wiewia kan nan pwuhk sarawi, wasahn kaudek kan oh wasa sarawi teikan. Ni atail tepida esehla Ih, kitail pahn kilang Sapwellime wiewia kan rehn mehteikan. Met pahn kangoangei kitail en doula nan atail ropiropo, pwe ma mehteikan kak alehda, ni songen mwohmw kei, Sapwellime wiewia, kitail pil kak.

Ma kitail mehlel ong pein kitail, Marain en Krais 9 nan loalatail pahn kaweidkin kitail me wasa me kitail mihmi ie sohte karanih wiewiahn Sounkomouro me kitail anahne alehdi. 10 Songen mehlel wet me inenen kesempwal ma kitail men keirda nan atail pahn duwehla Ih, Ehi, pwe mehlel wia ehu Sapwellime wiewia kan.

Kilel
Kilahs en irongin kaperen

Met, kitail me eimah kan kak koasoanehdi en peki emen tohn peneinei, pwoud, kempoakepah de kaun en mwomwohdiso songen wiewian Sises Krais me kitail saik iang ahneki—oh kitail anahne onopada pwehn rong pasapengo! Ekei ansou kitail kin pein kilang weklahn mwomwatail nan ehu kilahs en irongin kaperen kan me kin kasalehiong kitail me kitail laudsang de tikitiksang uhdahn mwomwatail.

Kempoakpatail oh atail peneinei me kitail liki kak sewesei kitail kasawihong kitail mwomwatail, ahpw tetehn irail kin poakehng oh men sewesei kitail, kak sapwungala ni arail kasawi kitail. Ihme kahrehda, e inenen kesempwal kitail en peki Samatail Nanleng limpoako dahme kitail anahne oh wasa kitail anahne apwali. E ketin mwangih kitail oh pahn ni limpoak kaweid kin kitail atail luwet kan. 11 Mwein kumwail pahn esehla me kumwail anahne ahneki kanengama, karakarahk, sapan, limpoak, koapworopwor, pwerisek, de peik. 12

Me keren, I ahneki ehu irair en douloalih pein ngehi ansou me emen sounkaweid en Mwomwohdiso kangoangehkin ie me I anahne apwalih ehu ahi wiewia kan. Ohlo, ni limpoak, sohte ekihsang ie mehkot. Ni pwongo, I ehukihong ahi pwoudo dahme wiawi. Liho inenen kaping kalahnganki ni e pil pwungki en ohlo kehkehliko. Ngehn Sarawi kamehlelehiong ie me ara kaweid kan wiawi sang Sahm Nanleng limpoako.

Ele e pil kak sawas ma kitail ni mehlel kanekehla mwekid me pid wiewiahn Krais kan nan irelaud 6 en Preach My Gospel. 13

Ni amwail wiahier tenek wet ni mehlel oh koasonehdi kumwail en douda pohn dohlo, kumwail pahn anahne koluhla. Presiden Russell M. Nelson padahngki ni limpoak: “Ni atail kin pilada kitail en koluhla, kitail kin pilada kitail en weliakapw! Kitail kin mweidehng Sounkomouro en wekid kitailla pwehn momourki atail mour me keieu mwahu. Kitail pilada en keirda ni palingehn oh alehdi popohl—iei popohl en komourla Reh. Ni atail pilada en koluhla, kitail pilada en duwehla Sises Krais!“ 14

Duwehla Sises Krais pahn anahne weliakapwi atail mohngiong kan oh madmadau kan, mehlel, atail wiewia koaros, oh wia met kak pweida ihte sang ni kalahngan en Sises Krais. 15

Kasawiada oh Mwekid

Met pwehki amwail koasonedier en weliakapw oh koluhla oh rapahki kaweid sang ni kapakap, medmedewe ni mehlel, oh ale kaweid sang mehteikan, kumwail pahn anahne pilada ehu wiewia me kumwail pahn koadoahke. Kumwail pahn anahne inoukihda en koadoahke ni mehlel. Wiewia pwukat sohte pahn mengei oh wiakintehiou pwarada, ahpw pwehki Sapwellime kalahngan, re pahn kohdo ekis ekis ni atail nananti.

Wiewian Krais kan wia kisakis kei sang Sahm Nanleng limpoako pwehn kapai kitailda oh mehn mpatail kan. Kahrehda, atail koadoahki en alehdi wiewia pwukat pahn anahne pekipek mwuledek ong Sapwellime sawas sarawi. Ma kitail rapahki kisakis pwukat pwehn papah mwahu mehteikan, E pahn ketin kapaiada atail doadoahk kan. Ma kitail medmedewehte pein kitail ni atail raprapahki kisakis sang Koht kitail pahn pwangada oh sohte pweida.

Ni atail nantiong koadoahki ehu wiewia oh pweida nan atail alahle wiewiaho, wiewia teikan pahn pwarodohng kitail. Kakete mehmen me nanantiong en ahneki sapan en sohte kalaudehla ah limpoak oh karakarahk? Kakete mehmen me nanantiong en ahneki peik en sohte kalaudehla ah pwerisek oh koapworopwor? Amwail doadoahk mehlel en alehdi ehu wiewia kahrehdahr ehu uh loal me pwekada pwoht koaros nan kepdau o.

Kilelehdi oh Apwali

E kesempwal ong ie ni ahi nanantihong en duwehla Ih en kilelehdi ahi irair kan oh dahme I kin esehla. Ni ahi kin onopki ehu Sapwellime wiewia kan nan ahi lamalam, pwuhk sarawi wiahlahr mehkoat kapw ni ahi kin kilang karasaras en wiewia wet nan Sapwellime padahk kan, Sapwellime doadoahk oh Sapwellime wahnparon kan. Mesei kan pil kin kak kilang oh kasawiada wiewia o rehn mehteikan. I kilangehr aramas mwahu kei nan mas loale oh maslikin Mwomwohdiso wet me ahneki wiewia me duwehte Sapwellimeo. Irail wia mehn karasaras kehlail kei me pid mwomwen wiewia pwukat kak miehla rehn aramas nan mour wet pwehki Sapwellime limpoak kalahngan.

Pwehn kak kilang keirda mehlel, kumwail pahn anahne doadoahk mehlel, Duwehte atail kin onopada mwowe oh kanengamah oh nantiong ni ansoun douda pohn ehu dohl, kitail pahn anahne doadoahk oh tohnmetei nan seilok wet. Mour en Souleng mehlel me kitail kin nannantihong en duwehla atail Kauno, kin anahne kitail en wia atail kak koaros. 16

Met ehu irehn kaweid kesempwal. Kehkehlik en duwehla Ih sohte wiawi pwehn kahrehiong amwail madmadau suwed, sohte warehng de lekidekla. Kahrepen atail mour iei en wie kekeirda, songosong, sopweida oh pweida. Nin duwen en ahi pwoud oh ngehi aht men kihpene masat kan kiht eri wiakintehiou lel pohn dohlo, kaidehn ih duwen wiepen mour wet.

Kumwail aramas mwahu kei, mie me poakong kumwail, ahpw met sohte wehwehki me kumwail unseklahr. Mie doadoahk me anahne wiawi nan mour wet oh nan mour kohkohdo. Sangete Sapwellime sawas sarawi me kitail pahn kak keirda pwehn duwehla Ih.

Nan ansou pwukat me, “mehkoaros [mwomwen] wie mwekmwekid; oh … aramas koaros [mwomwen] masak,” 17 ihte wini, kamwahu ehute, iei en nantihong duwehla Sounkomour, 18 Soundor 19 en aramas koaros, Marain en Sampa, 20 oh en rapahki Ih me mahsani, “Ngehi me ahl.” 21

Kilel
Soundoro

I ese me duweduwehla Ih sang ni Sapwellime sawas sarawi oh rosonkak alahldi ekis ekis. Ma soh, E sohte pahn ketkihong kitail kehkehliko. 22 I ese met—pwehki ahi kin kilang kisehn sapwellime wiewia pwukat rehmwail. I kadehdehki padahk pwukat ni mwaren Sises Krais, amen.

Ireh kan

  1. 3 Nephi 27:27 Ong ekei kehkehlik sang Sounkomouro, kilang Madiu 5:48 (“Eri mourimwail en unsekla--duwehte ieias unsek en Samamwail me ketiket nanleng.“); 1 Sohn 2:6 (“Mehmen me koasoia me e kin ehuong Koht, a en momourki mour me duwehte mour me Sises ketin ieiaski“); Mosiah 3:19 (“For the natural man is an enemy to God, and has been from the fall of Adam, and will be, forever and ever, unless he yields to the enticings of the Holy Spirit, and putteth off the natural man and becometh a saint through the atonement of Christ the Lord, and becometh as a child, submissive, meek, humble, patient, full of love, willing to submit to all things which the Lord seeth fit to inflict upon him, even as a child doth submit to his father”); Alma 5:14 (“And now behold, I ask you, my brethren of the church, have ye spiritually been born of God? Kumwail alehier sapwellime kilel nan mesemwail kan?“3 Nephi 12:48 (Ihmekahrehda I men kumwail en unsekla duwehte Ngehi, de Semamwail me ketiket nanleng me unsek).

  2. Neal A. Maxwell, Even As I Am1982), 16.

  3. Charles M. Sheldon, In His Steps (1979), 185.

  4. Tehk Doctrine and Covenants 93:12–17.

  5. Tehk Madiu 5:48, footnote b.

  6. Tehk Aiseia 9:6; 2 Nephi 19:6.

  7. Tehk 1 Korint 2:14; Mosiah 3:19.

  8. Tehk Madiu 7:23; 25:12; Mosiah 26:24; pil tehk footnotes ohng iren pwuhk sarawi kan; David A. Bednar, “If Ye Had Known Me,” Liahona, Nohpempe 2016, 102–5.

  9. Tehk Doctrine and Covenants 93:2.

  10. Tehk Moroni 7:12–19.

  11. Tehk Ether 12:27

  12. Tehk Padahngki Ahi Rongamwahuo: A Guide to Missionary Service, rev. ed. (2019), irelaudr 6, “How Do I Develop Christlike Attributes?” Mehn kaweid en wiewian Sises Krais mihmi seli nan pwuhk sarawi kan. Ekei karasaras iangahki Mosiah 3:19; Alma 7:23; Articles of Faith 1:13.

  13. Tehk Padahngki Ahi Rongamwahuo, 132.

  14. Russell M. Nelson, “Kitail Kak Mwahusang oh Wia Mwahusang Liahona,Mei 2019, 67.

  15. Kilang Bible Dictionary, “Grace”; Guide to the Scriptures, “Grace,” scriptures.ChurchofJesusChrist.org.

  16. Tehk Sheldon, In His Step,246: “Ma atail kawehwe Souleng iei en kin paieki ansou mwahu kan en kaudek, kadengki en ekei pai, ahneki ansou mwahu, mengei kapelkipene kempoakepatail meleilei oh me kansenamwahu kan, momourki wahu oh ni ansou ohte sohte liselipingki dihp oh kahpwal pwehki e me nohn kanmedek—ma iei atail kawehwehn mour en Souleng, mehlel kitail inenen dohsang ideidawehn ahl me E ketiket loale ki weirek, oh pilen mas, oh tihwohki salongalahn aramas; me kin pwudauki nta, me werkihla pohn lohowuo, ‘Ahi Koht, ahi Koht, dahme komw likidmahlie kin iehla.’”

  17. Doctrine and Covenants 88:91

  18. Tehk Aiseia 43:3

  19. TehkSop 19:25.

  20. Tehk Sohn 8:12

  21. Sohn 14:6

  22. Tehk 1 Nephi 3:7

Nting