Tiepene Lap
Meleilei, Dehr Mwekid
Kapokon Lap en Oaktohpe 2020


Meleilei, Dehr Mwekid

Sounkomouro padahkiong kitail wiepen pehm meleilei mehnda ma engimah ipidohng kitail oh ilok pahn mwomwen kamwowihdi atail koapwoaroapwoar.

Ni nait seri ko ahr pwulopwul, aht peneinei mihmi ni leh kaselel ehu erein rahn ekei. Ni mwurin souwas ehu ekei seri ko likoukihda mehn pampap mwohn ahr luslahng nan leho sang ni wapo. Nait serepein me keieun tikitik ekis perki, kilikilang rie ko ni kanai. Ahniki uwen kommwad me e kak, e kihda ehu peh padikpene tumwe oh lus. E mwadangete peipeida oh ni ngihl masepwehk werkihda, “Seweseie! Seweseie!“

Kilang, e sohte mih nan irair keper; ah mehn pampapo doadoahk mwahu, oh e peipeiseli ni meleilei. Se kak mengei en kapahlahng oh waikdohng pohn wapo. Ahpw, sang dahme e kilang, e anahne sawas. Mwein uwen kopou en pihlo de wiwia kapw me kahrehda. Ahpw mwurihte, e doudahla pohn wapo, wasa me se kapilkipene ie daul oh kahdmwahwihala pwehki ah kommwad.

Mehnda ma kitail mah de pwulopwul, dir en kitail, nan ahnsoun kahpwal, indahda soangen lokaia me rasehng “Seweseie!“ “Doareiehla!“ de “Sapeng mah ahi kapakap!“

Ih soangen irair me pil wiawiong nein Sises tohpadahk kan nin dokon Sapwellime kalohk nin sampah. Nan pwuhk en Mark kitail wadek me Sises “pil ketin tapihada padahk ni oaroahr en leho; oh lapalahn pokon ehu me pokonpene reh.“1 Uwen pokono ah tohtohla Sises “eri ketidahng pohn kisin pwoht kis“2 oh mahsanihong irail sang powe. Erein rahno pwon E ketin padapadahki irail ni karasaras kan nin arail mwomwohd ni oaroahr.

“Oh … ansou me e [nisoutikdi],” E mahsanihong Sapwellime tohnpadahk ko, “Kitail douluhlla mahs palio lehu. Ni arail kamwuralahr pokono,“3 irail samwalahsang ni oaroahro oh tapihada douluhlla Lehen Kalili. Ni ah diarada wasa ehu mwurin pwohto, Sises ketin wendi oh mwadang seimwokla. Ahpw ahnsou keren “engmahda, oh iloak kan pwungupwungdahng pohn pohto, kereniong kamwowihedi“4 pwehki pihlo.

Nein Sises tohnpadahk me tohto wia sounlaid mwahu oh kin ese dake pwoht nan melimel. Irail me Sapwellime me likilik—iei, Sapwellime me kempoake—tohnpadahk kan. Irail me pwilikihdi doadoahk, kaperen kan, oh peneinei pwehn idawehn Sises. Arail pwoson Ih sansal pwehki arail iang mih pohn pwohto. A met pwohto mih nan werengen melimel oh pahn mwowihdier.

Kitail sohte wehwehki ia uwen werei en arail koadkoadoahkih pwe pwohto de kihrla nan melimelo, ahpw irail kapirada Sises ki ni ngilen masepwehk, mahsani:

“Maing Sounpadahk, komw sohte kupwurki atail nektehn mehla?”5

“Maing at Kaun, komw ketin sewesei kiht, pwe se pahn melahr.“6

Irail ekerki “Maing Sounpadahk,“ oh iei Ih. E pil “Sises Krais, Sapwellimen Kohto, Sahm en nanleng oh sampah, Sounkepikipik mehkoaros sangete nin tapio.”7

Kilel
Meleilei, dehr mwekid.

Sang ah wasa pohn pwohto, Sises ketida oh angiangihada melimelo oh mahsanihong, ”Meleilei, dehr mwekid. Eri, ni ahnsouwohte melimelo pa tokedi, ahpw meleilei kowahlap.”8 Ahnsou koaros E wia Sounpadahk Lapalap, Sises eri padahkiong Sapwellime tohnpadahk ko sang ni kalelepak mengei oh me diren limpoak. E keinemwe:

”Dahme kumwail masepwehngki?”9

”Ia amwail pwosonen?”10

Mie ahnepen aramas, mwein pil kasongosong ehu, ni atail esehda me kitail mihmi nan kahpwal kan, songosong kan, de kamedek kan en werikihda, ”Maing Sounpadahk, komw sohte kupwurohki ahi nektehn mehla? Doareiehla.” Pil Sosep Smid sekesekere sang nan kalapwuhs doar, ”Maing Koht, ia komwi? Oh ia teh lapalao me repehla sapwellimomwi wasahn rukuruk?”

Ni mehlel, Sounkomourpen sampah wehwehki uwen atail luwet akan, pwe E kin ketin padahkiong kitail wiepen meleilei oh nennen mehnda ma engimah ipidohng kitail oh iloak pahn mwomwen kamwowihdi atail koapwoaroapwoar.

Ohng irail akan me ahniki pwoson laud, ekis pwoson laud, de pwoson tikitik douluhl,12 Sises ketin mahsani: “Kumwail kohdo rehi.”13 “Kamehlele mwareiet.”14 “Kasukuhl sang rehi, oh rong ahi mahsen kan.”15 E kin luke ni limpoak, ”Koluhla, oh pepdaisla ni mwarei,”16 “poakpene nanpwungamwail; duwehte ahi kin poakehng kumwail,”17 oh ”Ansou koaros tamataman ie.”18 Sises kin kaloalamwahuih, ni ah kawehweh, “I padahkihong kumwail mepwukat pwe kumwail en ahneki popohl. Sampah pahn kalokei kumwail, ahpw kumwail koapwoaroapwoar, pwehki I kalowehdier sampah.”19

I kak medewehda me nein Sises werek kan nan sohp mwekimwekido udahn, pwe re anahne, kediropwki kilikilang iloak kan mwerimweridi poh sohpo oh kihkihsang pihl. I kak medewe me I kilang irail apapehne serek ko oh songosong en kainenehla werarail me tikitik. Arail ineng dokedokehte arail pahn powehdi, oh arail peki sawas me karuwaru oh mehlel.

Kitail sohte kin weksang nan atail rahn pwukat. Irair kan nin sampah ahnsou keren oh nan atail wehi kan, kousapw kan, oh peneinei kan me kihong kitail kahpwal kapwuriamwei. Nan ahnsoun kapingiping atail pwoson kak songosong kereniong lel me kitail sohte kak powehdi oh wehwehki. Iloak en masak kan kak kanureikitailda, kahrehiong kitail en manokehla uwen mwahu en Koht, atail wehwe eri sohte sansal. Ahpw iei nan soangen kahpwal pwukat me atail pwoson kak songosong oh pil kehlailla.

Mehnda irair en atail mour kan, kitail kak inangih mehlel doadoahk pwehn kawada oh kakehlailla atail pwoson Sises Krais. E kin kehlailla ni atail tamataman me kitail iei seri en Koht oh me E poakepoake kitail. Atail pwosonla kin keirda ni atail mwekidki mahsen en Koht ni koapwoaroapwoar oh lelepek, nannantihong momourki padahk en Krais. Atail pwoson kin lalaudla ni atail pilada kamehlele a kaidehn peikasal, mahk a kaidehn kadeik, koluhla a kaidehn pelian. Atail pwoson kin mwakelekella ni atail kanengamah oh katengiong kamwahupen oh mahkpen oh kalahnganpen Mesaiah Sarawi.20

“Mehnda me pwoson sohte wia wehwe unsek,” Elder Neal A. Maxwell koasoaia, “e kin kaloalehla atail koapwoaroapwoarki Koht, iei me sapwellimaniki wehwe unsek!”21 Pil nan ahnsou kapingiping, pwoson Kaun Sises Krais me E kin sewese kitail dehdehki dahme sohkesempwal. E kin kangoangehkin kitail en kekeidla ni ahl en inour sarawi. Pwoson me kalowehdi mwoaros oh kin mweidehng kitail en sohpeilahng dahme mihmi mwohtail ni ineng teng oh paliwar kehlail. E kin kapehmkin kitail en peki poadoandoar oh maiauda ni atail kapakap ong Sahmo ni mwaren Naho. Oh ma pekipek en kapakap kin mwomwen sohte pasapengla, atail werei pwoson Sises Krais kin kahrehda kanengamah, karakarahk, oh kak en inda ni mwohmw sarawi, “Kupwuromwi en pweida.”22

President Russell M. Nelson me padahngki:

”Kitail sohte anahne mweidehng atail masak kan en welianda atail pwoson. Kitail kak pelianda masak ako sang ni kakehlailih atail pwoson.

”Tepda ni noumw seri kan. … Mweidehng irail en kehn ahmw pwoson, mehnda ma kahpwal doar lel komwi. Ahmw pwoson en mehlelong Samatail Nanleng limpoak oh Sapwellime Iehros Kempoake, Kaun Sises Krais. … Padahkiong pwutak oh serepein katapan koaros me e wia seri en Koht men, kepikipikda ni Mwomwe, ahniki kahrepe sarawi. Koaros irail ipwikihdi kahpwal kan pwehn powehdi oh pwoson me re anahne kakairada.”23

Ahnsou keren I rongada seri riemen me sounpar pahieu ehukihda arail pwoson Sises Krais ni arail sapeng kalelepak ”Ia mwomwen Sises Krais e kin seweseiuhk?” Seri keieuo inda, ”I ese me Sises poakepoakeie pwehki E mehkihla ngehi. E pil kin poakepoake me laud kan.” Seri keriemeno inda, ”E kin seweseie ma I insensuwed de mwehl. E pil kin seweseie ma I kikihrla.”

Sises me mahsanih, ”Eri, mehmen me koluhla oh pahn kohdo rehi rasehng kisin seri kis, iei me I pahn kasamwo, pwe Wehin Koht kin ongete soangen.”24

“Pwe iei uwen Koht eh ketin loalloale sampah, me e ketikihdohki Sapwellime Iehros, pwe mehmen me kin pwosonla ih en dehr salongala, a en ahneki mour soutuk.”25

Ahnsou keren, President Nelson inoukihda ”me masak pahn tikitikla oh pwoson pahn lalaudla” ni atail ”tapihada kapw ni mehlel en rong, dehdehki, oh peikiong mahsen kan en Sounkomouro.”26

Kilel
Sises kamalailihdi sehdo

Riei lih akan oh ohl akan, kaidehn atail irair kahpwal en met kan me atail pahn imwikihla atail seiloak soutuk. Nin duwen atail wia tohn Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin-rahn Akan, kitail alehki mwaren Sises Krais inou sarawi kan. Kitail pwoson Sapwellime manaman en doarehla oh koapwoaroapwoarki Sapwellime inou lapalap oh kesempwal kan. Kitail ahniki kahrepe tohto en popohl, pwehki atail Kaun oh Sounkomour me mwahngih mehlel atail kahpwal akan, ineng kan, oh mamauk akan. Duwehte Sises me ket rehn Sapwellime tohnpadahk en mahs akan, E pil ket nan atail pwoht! E tohnmeteikihla pahn ah mour pwe kowe oh ngehi en dehr salongala. Kitail en likih Ih, peikiong Sapwellime kosonned akan, oh ni pwoson rong ah mahsanih, ”Meleilei, dehr mwekid.”27 Ni lengileng kapai sarawi en Sises Krais, ahmen.

Nting