Tiepene Lap
Kisakis Lingan Kouwahlap en Ieroso
Kapokon Lap en Oaktohpe 2020


Kisakis Lingan Kouwahlap en Ieroso

Pwehki Sises Krais, kitail kak pitsang kapahtou kan en sohpweida kan nan atail mour oh powehdi kapahtou kan en paisuwed kan nan atail mour.

Ni ahi wadwadek Pwuken Mormon ong ni lesen en Come, Follow Me nan soamer nekiero, e ahpw sair ie wasa me Alma mahsanih duwen eh kehnda uwen toutou en dipekan koaros, oh “sohte mehkot me kamedek kouwahlap de kansensuwed sang dahme e kehnda ansouo.” 1 I pahn koasoai mehlel, pwe koasoaipen medek kouwahlap sair ie ansouo pwehki ahi wia lokolongki soumwahu en mwidihlihk doar ehu. Ih ehdin aramas emen ah kehnda soangen “pepehm kehlail ehu” pwehki mehkot “tikitik oh mengei” me “pwarada” sang ahi mwidihlihk o.” 2

En Alma koasoi kan sair ie pwehki lepin lokaia kouwahlap, nan kawehwe pen Pwuken Mormon ong Inglis, kin wehwehki mehkoat me inenen lingan de inenen kesempwal. Ni karasepe, Joseph Smith koasoaia me ni eh kilangada tohnleng Morohnai dene e likouki likou reirei ehu me “pwetepwet kouwahlap” dene uwen e pwetepwet e “siksang uwen pwetepwet en mehkoaros me e kilangehr pohn sampah.” 3 Ahpw kouwahlap pil kak kawehwe mehkoat wohkian mehlel ong me sakanakan kan. Eri, Alma oh pil dikseneri kan kin kawehwehdi lepen lokai kouwahlap ong “weirek,” “lokolok,” oh “nsensuwed” me “inenen laud.” 4

Ahn Alma ah koasoai pil kasalehda me ni mehlel ehu rahn suwed koaros me kohsang ni dihpatail kan pahn anahne pweipweihla. Mie anahnepen pwung pahrek en mie oh pein Koht sohte kak kupwurehla. 5 Ansou me Alma tamamda dipe kan “koaros”—mehlel dipe kan me kawehla en mehteikan arail pwoson—e sohla kakehng ah weirek, oh ni e medmedewe duwen ah pahn kesihnen mwohn Koht e kadirekihla ih “masepwehk me e sohte kak kawehwehdi.” Ohlo mentehnoh “palingene oh paliwere koaros en sohla mie.” 6

Ahpw mehkoaros tepida wekidek rehn Alma ansouo, e dene ni e “medewehda” duwen “Ketdohn Sises Krais … pwehn tomwkihla dipen sampah,” ih eri “pekihda sang nan ah mohngiong unsek: Maing Sises, Iehros en Koht, komw ketin kupwurehiela.” Pwehki madamadau o oh pekipeko, Alma eri direkihla popohl “kouwahlap” “me doar duwehte [ah] weirek.” 7

Kitail anahne kin tamataman me kahrepen koluhla iei en ale lokolok oh kaweliankihda nsenamwahu. Pwehki Sapwellime “kupwur kalahngan,” 8 ni ansouohte me kitail pahn soupeilahng Sounkomouro ni pwoson oh pahtou mehlel, eri wisik toutou en kalokepen dipatail kan pahn kohsang ni pehtailkan ong ni lime kan. Met kak wiawi pwehki Ih me sohte dipe alehdiher “kalokolok doar oh sohte imwi” 9 pwehki dihp koaros en Sapwellime kepikipik kan koaros, ong Sapwellime kepikipik koaros—kalokolok ehu, uwen eh doar, nta kusieisang pwoahr koaros ni Sapwellime Kahlepe. Pwehki e pein lelengehr mepwukat, Sounkomouro kaparkin kitail nan pwuhk sarawi, me kitail sohte ese uwen “kouwahlap” en atail “lokolok kan” pahn wia ma kitail sohte koluhla. Ahpw, pwehki sapan mwuladek, E pil ketin kakwehwe me “Ngehi Koht, lokolongkiher mepwukat ong koruhsien, pwe irail en dehr lokolongki ma irail koluhla” 10 —iei koluhla ehu me kahrehiong kitail en “iang” ahneki “popohl unsek” me Alma ahnekier. 11 Pwekihte padahk wet kelehpw, “I pwuriamweikihla.” 12 Ehi, I pwuriamwehikihla kisakis me Krais ketkihdo.

Ekei pak medek kouwahlap ni kohsang ni mwekid en ekei aramas, de mehkot me kaidehn atail sapwung. Nan ansou pwukat, kumwail kak kapakap duwehte en soun nting en Melkahka kan pwungo:

“Ahi mohngiong masepwehkadahr kouwahlap, oh ahd en mehla katoutouwihielahr.

“… I patohwan milahr nan masepwehk mwuledek.

“… I ahpw men ei pehnpihr en mie duwehte mwuroi! pwe ien kak pihrla oh diar wasahn ei kommoal.” 13

Wini en wai, semen en kaweid kan, de palien sawas en kosonned kak sewese kamwahuwiala songen kalokolok pwukat. Ahpw taman pwe mehkoaros me mwahu—iangahki mepwukat—kin pwilsang Sounkomouro. 14 Sohte lipilipil dahme karehda atail pahtou de lokolok, elen kamwahuihala me ehute: iei rehn Sises Krais. Ihte kelepw me kak kapwungala sapwung koaros, kainenehla soahng koaros me pirek, kamwahuihala ohla kan koaros oh ketkihdo kaipai koaros. Duwehte sounkadehde en mahsoko, I kadehdehki me “Atail tungoal Samworo Lapalap kaidehn samworo men me sohte kin kak pehmada atail tungoal luwet akan,” 15 ahpw Soundoar limpoak men me ketdihdo sang ni sapwellime mwoahl powehu oh ketseil ni E “lokolongki medek oh kapwal oh kasongosong kan koaruhsien … , pwehn ketin mwahngihada … duwen e pahn koaloalamwahuih sapwellime aramas akan.” 16

Ong koaros me ahneki lokolok me nohn laud de weksang meteikan oh mwein kumwail lemeleme me sohte emen me kak wehwehki, kumwail kakete pwung. Mwein ele sohte iengomwail, de tohn amwail penienei, de kaun en Mwomwodihso—mendahte irail nsenoh laudki oh songsong en sawas—me kak wehwehki uwen loal en amwail pepehm kan de kak kaweidki dahme kak kamwahuihala. Ahpw iet me mehlel: mie Emen me wehwehki ni unsek dahme kumwail mihmi loale, me pil “kehlail sang sampah pwon” 15 oh me “ kin kak ketin wiahda mehkan me siksang me [kumwail] kak peki de pil lemehda.” 16 E pahn wiawi nin duwen Kupwure oh Sapwellime ansou, ahpw Krais kin ansou koaros kak kamwahuwiala amwail lokolok koaros.

Ma kumwail pahn mweidehng, kumwail pahn kilang me amwail lokolok sohte wia mehkot mwahl. Ni a mahsanih duwen aramas me iang wadawad nan Pwuhk Sarawi, Wahnpoaron Pohl mahsanih me “Koht … ketin kupwurehiong kitail kupwur ehu me mwahu sang ni arail kalokolok, pwe ma sohte lokolok eri re sohte kak unsengkihla.” 17 Kilang, pwe ih duwen sapwellimen Koht kupwur oh pil duwen kahrepen atail kohdo sampah iei pwe kitail en kak ahneki popohl, 18 ahpw kitail sohte kak wiahla aramas unsek kei me direkihla popohl ma sohte irair en songosong, me ekei pak kin song uwen atail kak koaros. Duwen Pohl ah kin mahsanih, pein Sounkomouro uhd “unsekla sang ni ah wia lokolok.” 19 Eri kin tetehk ngihl tikitik en tepelo me dene ma kumwail aramas mwahu kei kuwail sohte pahn ale kasongosong pwukat.

Kumwail pil anahne perehsang pein kitail madamadau likamw me nda me atail lokolok karehda kitail sohte warohng iang sapwellimen Koht mehn pilipil kei, me mwowen kin nsenamwahu ansou koaros. Ahpw, tehk pwe Sohn Soun kihla Kaudiahl udahn kilangehr kumwail nan ah kaudiahl lap en imwen rahn akan. Pwe Sohn kilangada “pokon ehu me inenen kalaimwuhnie, me sohte aramas kak wadekedi uwen tohto, re kohsang nan wehi koaros, ni kadaudok koaros, nan sahpw koaros, oh lokaia koaros, re ahpw uh mwohn mwoahlo, oh mwohn Sihmpwulo, likawih likou pwetepwet reirei, … [re] ahpw ngihl laudida, ndinda, “Komourpat pwilisang rehn aht Koht!” 20

Oh ni e idek: “Ihs irail ko me likou pwetepwet reirei? oh mehnia kei irail?” Sohn ahpw alehdi pasapeng dene: “Ih irail me lokolongkiher kapwal tohto,re kamwakeledahr ar likou kan, oh ntahn Sihmpwulo me re mwakelekelkidahr.” 21

Maing riei ko, kin tamataman me kalokolok ni amwail wia aramas pwung kei kin kaselehda, ah kaidehn katorehla kumwail sang ni sapwellimen Koht men pilipil kan. Oh e kin karehda inou kan me kohiengirailehr pil kohiengehr kumwail. Duwen Kauno ah mahsaniheng Sohn, komw “solahr pahn kin men mwengehda de men nimpilda; ketipin de pil ehu soangen karakar solahr pahn kamwasikei komwihla; “Pwe Sihmpwulo, me mih nanwerengen mwoahlo, pahn wialahr silepomw, oh ih me pahn kin kahluwakomwilahng ni pilen komour; oh Koht pahn ketin limwihasang pilen mesomw kan.“ 22

“Oh mehla solahr pahn wiawi, solahr nsensuwed, solahr mwahiei, solahr medek.” 23

I kadehdeiong kumwail me pwehki kalangan mwuledek en Sises Krais oh Sapwellime Tomw soutuko, kitail kak pitsang kapahtou kan en sohpweida kan nan atail mour oh powehdi kapahtou kan en paisuwed kan nan atail mour. Pahn Sapwellime kaweid, amwail mour en ehu rahn pahn lingan kouwahlap oh direkihla popohl me siksang me kak kawehwehdi—ehu popohl me inenen laud oh pidada amwail “mour” me pahn “siksang soahng kaoros me mih pohn sampah.” 26 Pwe kumwail en kak kehnda popohl wet oh pil audaudkihla kohkohlahte, I luke kumwail en wia dahme Alma wia: alehda nan amwail madmadau Sapwellimen Ierohs en Koht kisakis me lingan kouwahlap me kin sansalda nan Sapwellime rongamwahuo nan Sapwellime Mwomwodihso me ieias oh mehlel. Ni mwaren Sises Krais, amen.

Nting