Seminar
2. õppenädal: 1. päev, Joseph Smith – ajalugu 1:1–20


2. õppenädal: 1. päev

Joseph Smith – ajalugu 1:1–20

Sissejuhatus

1838. aastal hakkas Joseph Smith kirjutama oma ametlikku elulugu. Ta kirjeldas selles oma perekonda ja kohti, kus nad olid elanud. Ta rääkis ka „ebaharilikust usulisest elevusest”, mis levis 1820. aastal New Yorgi osariigi lääneosas (Joseph Smith – ajalugu 1:5). Selline usuline innukus pani teda „tõsiselt mõtlema ja [ta oli] suures kimbatuses”, kuna „erinevate usulahkude vahel oli nii palju segadust ja vaidlusi” (Joseph Smith – ajalugu 1:8).

Pühakirju uurides luges Joseph salmi Jaakobuse 1:5 (vt Joseph Smith – ajalugu 1:11), mis õhutab neid, kes vajavad tarkust, et nad „palugu Jumalalt”. Joseph kirjutas: „Iial ei ole ükski pühakirjakoht tunginud inimsüdamesse suurema jõuga kui tookord see minu omasse. See näis võimsa jõuna valguvat mu südame igasse soppi. Ma mõtlesin sellest ikka ja jälle, teades, et kui keegi vajab tarkust Jumalalt, siis olen see mina, sest ma ei teadnud, mida teha; ning et kuni ma ei saa rohkem tarkust, kui mul siis oli, ei saa ma iialgi seda teadma; sest eri usulahkude õpetajad mõistsid samu pühakirjakohti niivõrd erinevalt, et see hävitas kogu lootuse saada vastust oma küsimusele Piibli abil.” (Joseph Smith – ajalugu 1:12) Ta otsustas Jumalalt palves oma küsimustele vastuseid paluda. Vastusena tema palvele ilmusid talle Isa Jumal ja Tema Poeg Jeesus Kristus.

Joseph Smith – ajalugu 1:1–4

Joseph Smith hakkab ajalugu kirja panema

President Thomas S. Monson, kes teenis misjonijuhatajana Kanadas, on rääkinud kahest misjonärist, kellele sai osaks järgmine kogemus:

President Thomas S. Monson

„Need kaks misjonäri ilmusid härra Elmer Pollardi koduuksele ja kuna tal oli külmetavatest misjonäridest kahju, kutsus ta nad sisse. Nad esitasid oma sõnumi ja küsisid, kas ta palvetaks koos nendega. Ta nõustus tingimusel, et palve teeb tema.

Tema palve hämmastas misjonäre. Ta ütles: „Taevane Isa, õnnista neid kahte õnnetut, eksiteele viidud misjonäri, et nad saaksid naasta oma koju ega peaks raiskama oma aega, et rääkida Kanada inimestele sõnumist, mis on nii fantaasiarikas, ja millest nad teavad nii vähe.”

Püsti tõustes palus härra Pollard, et misjonärid enam kunagi tema koju ei tuleks. Kui nad lahkusid, ütles ta pilgates: „Te ei saa ju niikuinii öelda, et te tõepoolest usute, et Joseph Smith oli Jumala prohvet!” ja lajatas ukse kinni.” (The Prophet Joseph Smith: Teacher by Example. – Ensign, nov 2005, lk 69)

Kui sa oleksid olnud üks neist misjonäridest, mida sa oleksid öelnud härra Pollardile prohvet Joseph Smithi kohta?

Prohvet Joseph Smith pani oma eluloo 1838. aastal kirja sellisel viisil, nagu selle leiab raamatust „Joseph Smith – ajalugu”, eesmärgiga anda välja Kiriku ametlik ajalugu. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:1–2 ja leia, mis põhjustel Joseph Smith selle ametliku ajaloo kirjutas.

„Joseph Smith – ajalugu” hõlmab ka prohveti enda kirjutatud lugu esimesest nägemusest. Esimese nägemuse kohta teatakse mitut lugu – neli neist pani kirja või dikteeris Joseph Smith ise ja teised lood panid kirja need, kes jutustasid Josephi kogemusest oma sõnadega. Lood pandi kirja eri aegadel, erinevate kuulajaskondade jaoks ja erineval otstarbel. Kõik need lood räägivad sama tähtsa tõe kohta, et taevad tõepoolest avanesid Joseph Smithile ja ta nägi jumalikke sõnumitoojaid, teiste seas Isa Jumalat ja Issandat Jeesust Kristust. Kuna 1838. aasta lugu kuulus Joseph Smithi ametliku maailmale esitatud ajaloo ja tunnistuse juurde, lisati see Kallihinnalisele Pärlile.

Joseph Smith – ajalugu 1:5–13

Keset usulist kimbatust otsustab Joseph Smith küsida Jumalalt, milline kirik on õige

Joseph Smith elas ajal, mil usu vastu tunti suurt huvi ja elevust. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:5–7 ja otsi sõnu või fraase, mis kirjeldavad Josephi olukorda. Soovi korral võid need sõnad pühakirjas ära märkida. Seejärel loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:8, 10 ja otsi, kuidas on Joseph Smith oma toonaseid tundeid kirjeldanud.

  1. päeviku pisipiltTee oma pühakirjapäevikus salmidest Joseph Smith – ajalugu 1:5–7 kokkuvõte, kujutades ette, et pead selgitama Josephi olukorda ja kimbatust kellelegi, kes pole iial Joseph Smithist kuulnud. Lisa vähemalt kolm mõtet, millele peaksid enda arvates Joseph Smithi puhul tähelepanu pöörama.

Meenuta mõnda olukorda, mis on tekitanud sinus küsimusi, ja mõtiskle, mida sa tegid oma murede lahendamiseks. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:11 ja otsi, kust Joseph Smith oma küsimustele vastused leidis. Korda valju häälega salmi Jaakobuse 1:5 või õpi see pähe, nii nagu seda tsiteeritakse 11. salmis.

Üks salmis Jaakobuse 1:5 kirjas olev põhimõte, mis aitas Joseph Smithil leida vastuseid oma küsimustele, on see, et kui me palume Jumalat usus, vastab Ta meie palvetele. Märgi ära sõnad või fraasid, mis õpetavad seda põhimõtet salmis Joseph Smith – ajalugu 1:11. Mõistes, et Jumal vastab meie palvetele omal ajal ja omasoodu, mõtiskle, kuidas on see põhimõte pidanud paika sinu elus.

Joseph kirjeldas, kuidas see pühakirjasalm talle mõjus. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:12–13 ja leia fraasid, kus kirjeldatakse Josephi kogemust ja seda, mida ta pärast salmi Jaakobuse 1:5 lugemist tegi. Kas mõni pühakirjasalm on kunagi jõuga sinu südamesse tunginud? Millest tahtis Joseph Smith vastavalt salmile Joseph Smith – ajalugu 1:13 üle saada? Mida ta pidi oma järelduse kohaselt tegema?

Joseph Smith – ajalugu 1:14–20

Joseph Smith näeb Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust

Joseph Smith – ajalugu 1:15–20 on kuldsalmid. Soovi korral võid need erilisel viisil ära märkida.

Kui sul on VAP Kiriku lauluraamat, loe laulu „Joseph Smithi esimene palve” sõnu (Kiriku lauluraamat). Seejärel loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:14–15.

Mis sa arvad, miks püüdis Saatan takistada Joseph Smithil palvetada? Leidmaks, mida Joseph Smith tegi sellise „hämmastava võimuga” kokku puutudes, loe salmi Joseph Smith – ajalugu 1:16. Mida võis prohvet sellega mõelda, kui ta ütles, et ta „[koondas] kogu oma jõu, et hüüda appi Jumalat”? Mõtiskle, mida õpetab Joseph Smithi eeskuju sulle selle kohta, kuidas raskes olukorras reageerida või Saatana kiusatustele vastu seista.

Salmis Joseph Smith - ajalugu 1:17 on kirjas üks tähtsamaid sündmusi inimajaloos. Püüa seda salmi lugedes seda püha sündmust ette kujutada. Üks tähtis tõde, mida sellest salmist õpime, on see, et Joseph Smith nägi Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust. Lisaks sellele ta rääkis nendega ja sai neilt juhatust. Joseph Smithi esimene nägemus on evangeeliumi taastamise põhjapanev sündmus viimsel ajal.

Esimene nägemus
  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse, miks on sinu arvates tähtis, et sul endal ja igal Kiriku liikmel oleks tunnistus, et Joseph Smith nägi Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust.

Vaata üle salmid Joseph Smith – ajalugu 1:15–17 ja leia lisatõed, mida me saame õppida loost, kus Isa ja Poeg ilmusid Joseph Smithile.

Vaimsele kogemusele võib teinekord eelneda või järgneda kiusatus või proovilepanek. Joseph Smith pandi proovile vahetult enne esimest nägemust. Mooses pandi proovile kohe pärast Jumalaga rääkimist ( vt Ms 1:9–12). Joseph Smith sai teada, et kui otsida tõsimeelselt Jumala abi ajal, kui Saatan meid heidutada püüab, saab Jumal meid vabastada.

  1. päeviku pisipiltVasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Mis kasu on sul teadmisest, et Jumal saab aidata meil raskustest ja heidutatusest jagu saada?

    2. Milliseid muid põhimõtteid saad sa õppida Josephi kogemusest salmides Joseph Smith – ajalugu 1:15–16, mis aitavad sul kiusatusest jagu saada?

  2. päeviku pisipiltMida õpime salmidest Joseph Smith – ajalugu 1:15–17 Jumaluse kohta? Kirjuta vastused pühakirjapäevikusse.

Mõned Jumalust puudutavad õpetused salmides Joseph Smith – ajalugu 1:15–17 on järgmised: Isa Jumal ja Tema Poeg Jeesus Kristus elavad. Taevane Isa ja Tema Poeg Jeesus Kristus on eraldi ja omaette isikud.

Joseph Smith uuris Issandalt, millisega kõikide kirikute seast peaks ta liituma. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:18–20 ja märgi ära vastus, mille Joseph sellele küsimusele sai.

Kas sul on meeles lugu misjonäridest, mida lugesid õppetunni alguses? President Monson rääkis, mida misjonärid tegid, kui mees oli nende taga ukse kinni löönud:

President Thomas S. Monson

„Misjonärid olid kõndinud vaid veidi maad, kui noorem kaaslane lausus pelglikult: „Vanem, meil jäi härra Pollardile vastamata.”

Vanem kaaslane vastas selle peale: „Meid ei tahetud sinna. Lähme parem edasi.”

Kuid noor misjonär käis peale ja nad läksid kahekesi uuesti härra Pollardi ukse taha. Härra Pollard tuli koputuse peale uksele ja ütles vihaselt: „Ma omast arust ütlesin teile, et te ei tuleks kunagi tagasi!”

Noorem kaaslane ütles seepeale nii vapralt kui suutis: „Härra Pollard, kui me teie juurest lahkusime, ütlesite te, et me ei usu päriselt, et Joseph Smith Jumala prohvet oli. Ma tahan tunnistada teile, härra Pollard, et ma tean, et Joseph Smith oli Jumala prohvet, et ta tõlkis inspiratsiooni abil püha ülestähenduse, mida teatakse kui Mormoni Raamatut, et ta nägi tõepoolest Isa Jumalat ja Poega Jeesust.” Seejärel lahkusid misjonärid ukselt.

[Hr Pollard tunnistas hiljem:] „Tol õhtul ei tulnud und. Ma visklesin küljelt küljele. Mulle meenusid ikka ja jälle sõnad: „Joseph Smith oli Jumala prohvet. Ma tean seda. ‥ Ma tean seda. ‥ Ma tean seda.” Suutsin vaevu hommikut oodata. Helistasin misjonäridele telefoninumbril, mis oli trükitud väikesele usuartiklite kaardile. Nad tulid tagasi ning seekord võtsime me naise ja perega vestlusest osa kui siirad tõeotsijad. Selle tulemusena oleme me kõik Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu võtnud.”” (The Prophet Joseph Smith: Teacher by Example. – Ensign, nov 2005, lk 69)

Kui sa pole seda veel teinud, siis loe „Joseph Smith – ajalugu” ise läbi ja palu, et Taevane Isa aitaks sul teada, et Joseph Smithi lugu esimesest nägemusest on õige, või veenduda sügavamalt selle õigsuses. Soovi korral võid sa otsida võimalusi jagada sõnumit esimesest nägemusest kellegi teisega.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse oma arvamus või tunnistus prohvet Joseph Smithist.

kuldsalmi pisipilt
Kuldsalmid – Joseph Smith – ajalugu 1:15–20

Võta aega ja püüa need kuldsalmid pähe õppida. Kui sa arvad, et ei jõua pähe õppida kõiki salme, võid jagada need salmid väiksemateks osadeks, õppida pähe 16. ja 17. salmi või nende salmide lühendatud osa. Üks meetod nende salmide päheõppimiseks on järgmine: korda ühte fraasi seni, kuni see sul peas on. Lisa sellele teine fraas ja korda neid seni, kuni oskad neid mõlemaid peast öelda. Lisa kolmas fraas jne. Loe juba õpitud fraasid kiiruga ette ja uusi fraase ette kandes aeglusta tempot.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud salme Joseph Smith – ajalugu 1:1–20 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: