Seminar
27. õppenädal: 2. päev, Õpetus ja Lepingud 124:84–145; 125–126


27. õppenädal: 2. päev

Õpetus ja Lepingud 124:84–145; 125–126

Sissejuhatus

Salmides Õpetus ja Lepingud 124:84–145, mis saadi 19. jaanuaril 1841, on kirjas Issanda juhised konkreetsetele Kiriku liikmetele. Lisaks nimetas Issand need, kes pidid teenima erinevates preesterluse juhiametites. 1841. aasta märtsis sai prohvet Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 125. osas kirjas oleva ilmutuse, kus Issand tegi ilmsiks oma tahte seoses pühade kogunemisega Iowa territooriumile. 9. juulil 1841 sai prohvet Õpetuse ja Lepingute 126. osas kirjas oleva ilmutuse, milles Issand ütles Brigham Youngile, et ta ei pea enam oma pere juurest lahkuma, et misjonil teenida.

Õpetus ja Lepingud 124:84–122

Issand annab nõu konkreetsetele inimestele

Meenuta aega, mil said nõu kelleltki, kes tahtis sind aidata. Kas võtsid seda nõu kuulda? Miks või miks mitte?

Kujutis
noor mees ja piiskop

Salmides Õpetus ja Lepingud 124:84–118 andis Issand eraldi nõu konkreetsetele Kiriku liikmetele, mille kuuldavõtmine tõotas suuri õnnistusi. Loe läbi järgmised salmid ja leia, mis on nendele inimestele antud nõuandes ühist. (Hea on teada, et nõu viitab juhatusele, juhistele või juhendusele. Võid sarnased nõuanded soovi korral ära märkida.)

Vaata üle läbiloetud salmid ja leia õnnistused, mida Issand lubas, kui need mehed Temalt saadud nõu kuulda võtavad. Kirjuta selleks ettenähtud kohta õnnistused, mida Issand neile lubas:

Üks põhimõte, mida nendest salmidest õpime ja mis käib kõikide Jumala laste kohta, on see, et kui me võtame kuulda prohvetite nõu, läheb meil hästi.

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Millist konkreetset nõu on andnud Kiriku president viimastel aastatel?

    2. Millal on sind õnnistatud, kui oled prohvetite sõnu kuulda võtnud?

Loe salmi Õpetus ja Lepingud 124:84 ja leia, mida tegi Kiriku liige Almon Babbitt Issanda sõnul, selle asemel et Kiriku presidentkonna nõu järgida. Hea on teada, et „kuldvasikas” viitab ebajumalale, mille Aaron valmistas Iisraeli lastele, kui prohvet Mooses oli Siinai mäel (vt 2Ms 32). See sümboliseerib maiseid asju, mis võivad meie tähelepanu kõrvale juhtida ega lase meil saada vaimseid õnnistusi.

84. salmi põhjal oli Almon Babbitti „kuldvasikas” see, et ta püüdis Esimese Presidentkonna nõu asemel pigem enda nõu maksma panna.

Loe läbi president Spencer W. Kimballi hoiatus paljude ebajumalate kohta, mida inimesed täna kummardavad, ja mõtiskle, kuidas need nüüdisaegsed ebajumalad võiksid asendada elavate prohvetite nõu järgimist:

Kujutis
President Spencer W. Kimball

„Nüüdisaegsed ebajumalad võivad väljenduda riietes, kodudes, ärides, masinates, autodes, luksuslaevades ja paljudes teistes materiaalsetes asjades, mis kallutavad meid kõrvale jumaluse teelt. Mis vahet sel on, et kõnealune asi pole oma kujult ebajumalasarnane? ‥

Asjadest, mida ei saa käega katsuda, võivad sama hõlpsasti jumalad saada. Ebajumal võib saada kraadist, diplomist ja aunimetusest. ‥ [Ülikoolist saadav teaduslik] kraad ning sellega kaasnev rikkus ja turvatunne on nii ihaldusväärsed, et misjonil [teenimine] jääb teisejärguliseks. Mõned jätavad Kirikus teenimise ülikooliaastatel unarusse, arvates, et peavad seadma esikohale ilmaliku õppetöö ja eirates vaimseid lepinguid, mida nad on sõlminud. ‥

Paljud kummardavad jahilkäimist, kalaretki, puhkust, nädalalõpu piknikke ja väljasõite. Teiste ebajumalad on spordimängud, pesapall, jalgpall, härjavõitlus või golf. Selline ajaviitmine häirib pigem sageli kui harva Issanda kummardamist ja teenimist, et Jumala kuningriiki üles ehitada. Nende harrastustega tegelejad ei pruugi pidada seda rõhuasetust millekski tõsiseks, kuid see näitab, millele nad on truud ja lojaalsed.

Veel kummardavad inimesed võimu ja prestiiži. Eduredelil ronides trambivad paljud vaimsed ja sageli ka eetilised väärtused jalge alla. Need väe, rikkuse ja mõjuvõimu jumalad on eriti nõudlikud ja üsna sama reaalsed kui Iisraeli laste kuldvasikad kõrbes.” (The Miracle of Forgiveness, 1969, lk 40–42)

Kujutis
mündid ja paberraha
  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas eelistavad inimesed oma nõu Issanda omale, mida Ta annab meile täna oma prohvetite kaudu?

Pea meeles, et sa võid järgida prohvetite nõu ja juhiseid veendunult, kuna nad räägivad Issanda sõnu (vt ÕL 1:38).

Salmides Õpetus ja Lepingud 124:119–122 on kirjas Kirikule antud juhised seoses Nauvoo koja ehitamisega, millest pidi saama Kirikule kuuluv hotell.

Õpetus ja Lepingud 124:123–145

Issand nimetab need, kes peavad teenima erinevates preesterluse juhiametites

Loetle mõned preesterluse juhiametid Kirikus:

Salmides Õpetus ja Lepingud 124:123–145 nimetas Issand konkreetsed inimesed, kes pidid teenima erinevates preesterluse juhiametites. Loe läbi salmid 123–142 ja leia preesterluse juhiametid, mida Issand mainis. Vajadusel lisa puuduvad ametid oma loetelule.

Loe salmi Õpetus ja Lepingud 124:143 ja leia põhjused, miks kutsub Issand preesterluse juhte ja annab preesterluse võtmeid.

Selle salmi põhjal saab meile selgeks tõde: Issand kutsub preesterluse juhid, et nad valitseksid teenimistöö üle ja aitaksid täiustada pühasid. (Teenimistöö ja pühade täiustamine viitavad tööle, mille käigus aidatakse kõikidel Taevase Isa lastel Temaga lähedasemaks saada ja väärilistelt Tema juurde naasta.) Võid sõnad või fraasid, mis seda tõde õpetavad, soovi korral pühakirjas ära märkida.

  1. Kirjuta pühakirjapäevikusse üks või kaks moodust, kuidas sinu preesterluse juhid on aidanud sul Taevase Isaga lähedasemaks saada.

Õpetus ja Lepingud 125

Issand juhatab pühasid kogunema Tema määratud paikadesse

Kui pühad 1838.–1839. aasta talvel Missouri osariigist välja aeti, jõudsid nad oma teel Illinoisi ja Iowa osariiki, kus nad kummalegi poole Mississippi jõge elama asusid. Õpetuse ja Lepingute 125. osas kirjas olev ilmutus saadi 1841. a märtsis ja selles tehakse ilmsiks Issanda tahe seoses Iowa territooriumi pühadega. Otsi Õpetuse ja Lepingute 125. osa lugedes juhiseid, mida Issand neile pühadele andis.

Õpetus ja Lepingud 126

Brigham Young ei pea enam oma pere juurest lahkuma, et veel mõnel misjonil teenida

Kujuta ette, mis tunne oleks lahkuda oma pere juurest, et viis järgmist suve Issanda nimel misjonil teenida, ja saada seejärel kutse pea kaheks aastaks mõnda välisriiki misjonile minna. Mis tunne sul oleks oma pere juurest nii mitu korda lahkuda? Mida sa lahkumisest arvaksid, kui vastutus pere vajaduste eest oleks sinu kanda?

Pärast seda, kui Brigham Young 1832. a aprillis Kirikuga liitus, teenis ta üheksa aasta jooksul seitsmel misjonil. Tema esimene misjon leidis aset ristimisele järgnenud talvel. Viiel ülejäänud misjonil, kaasa arvatud Siioni leeris, teenis ta igal suvel 1833. aastast kuni 1837. aastani. Need misjonid kestsid kolm kuni viis kuud. 1839. aastal kutsuti Brigham Young koos teiste apostlitega misjonile Suurbritanniasse. Nad järgisid Issanda juhiseid lahkuda misjonile Missouri osariigist Far Westist 26. aprillil 1839 (vt ÕL 118). Brigham ja teised apostlid veetsid mõned järgmised kuud Iowa ja Illinoisi osariigis, et Suurbritanniasse minekuks täiendavalt valmistuda. 1839. a suvel tabas seda piirkonda malaariaepideemia ja ka nemad haigestusid.

Kujutis
President Brigham Young

Loe läbi Brigham Youngi sõnad ja leia tõendeid Brighami suhtumisest Issanda teenimisse, vaatamata sellele, et ta oli nii haige, et ei suutnud lahkudes kõrvalise abita isegi vankrisse ronida: „Olin otsustanud minna Inglismaale või surra seda teha üritades. Minu kindel otsus oli teha elu ja päästmise evangeeliumis seda, mida minult nõuti, või surra seda teha üritades.” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 5)

Brigham Youngi misjoniteenistus nõudis ohverdusi ka tema perekonnalt. Loe kokkuvõtet Brighami perekonna olukorrast, kui ta Suurbritanniasse misjonile läks:

Brigham Young lahkus Iowa osariigist Montrose’ist Suurbritanniasse 14. septembril 1839, vaid 10 päeva pärast seda, kui tema naine Mary Ann nende neljanda lapse sünnitas. Ka Mary Ann oli haigestunud malaariasse. See oli nende abielu ajal viies kord, kui ta Brighami misjonile saatis. Kuna nad möödunud aastal oma kodust minema aeti ja enamiku omandist kaotasid, olid nad äärmiselt vaesed. Brighamil õnnestus jätta Mary Annile pere tarbeks vaid 2 dollarit ja 72 senti. Brigham ja Mary Ann usaldasid, et Issand kannab nende eest hoolt, ja lootsid Issandalt saadud lubadusele, et apostlite perede vajaduste eest hoolitsetakse, kui apostlid on misjonil (vt ÕL 118:3).

Kui vanemad Brigham Young, Heber C. Kimball ja George A. Smith Suurbritanniasse misjonile minnes Ameerika idaosariikide poole liikusid, „pani Brigham käe kohvrisse ja leidis alati just niipalju raha, kui palju järgmise hobuvankri tasuks kulus. Ta arvas, et Heber täiendas rahatagavara, kuid avastas hiljem, et too polnud seda teinud. Rännaku alguses oli vendadel annetustena 13 dollarit ja 50 senti, kuid vankritasudele kulus neil üle 87 dollari. Neil polnud aimugi, kuidas lisaraha kohvrisse sai „muidu kui vaid mõne Taevase maailma nähtamatu esindaja kaudu, et evangeeliumi väljakuulutamist edendada”. (Leonard J. Arrington. Brigham Young: American Moses, 1985, lk 77)” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. tr, Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2003, lk 228)

Kujutis
Briti saared

Brigham Young oli Briti saartel misjonitöö juhataja.

Juhtides misjonitöö laienemist üle kogu Briti saarte, näitas Brigham Young üles suurt vaimset ja juhtimisalast võimekust. Brigham Youngi ja teiste apostlite juhtimisel sai Kirikule Suurbritannias osaks fenomenaalne kasv. Ajaks, mil enamik apostleid 1841. aasta aprilli lõpus oma misjoni Briti saartel lõpetasid, oli Kirikuga liitunud rohkem kui 5000 inimest, kellest ligikaudu 1000 olid mõned kuud varem Nauvoosse immigreerunud.

„See misjon oli Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile tähtis koolitus- ja küpsuse saavutamise aeg. Brigham Youngil õnnestus tugevdada juhioskusi, mida teda peagi Nauvoos rakendama kutsuti. ‥ Suurbritannias kogetud katsumuste ja ohverduste kaudu, aga ka ühise eesmärgi nimel töötades olid need kaksteist niivõrd üksmeelsed, et see andis Kirikule järgnevateks aastateks tugeva juhtkonna.” (Church History in the Fulness of Times, lk 234)

Juhatanud Kiriku misjonitööd Suurbritannias, saabus Brigham Young 1. juulil 1841 Illinoisi osariiki Nauvoosse. Prohvet Joseph Smith sai Õpetuse ja Lepingute 126. osas kirjas oleva ilmutuse kaheksa päeva hiljem.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 126:1–3 ja leia, mida ütles Issand Brighamile tema teenimise kohta. Millal oled tundnud, et Issand on jäänud rahule sinu osutatud teenimisega?

Lõpeta 1. ja 2. salmist õpitu põhjal põhimõte, mis käib meie osutatud teenimise kohta: kui me töötame usinasti Issanda heaks, võtab Issand meie õigemeelse ohverduse.

„Lisaks sellele, et Brigham Young sai veeta pärast seda ilmutust oma perega rohkem aega, kui tal oli mitmel varasemal aastal õnnestunud, oli ta ka enamiku ajast (kolmekümne kuuest Josephi viimasest elukuust kakskümmend kaheksa) prohvet Joseph Smithi lähedal.

Kuna Issand teadis Brigham Youngi ja Kiriku tulevikku, siis näib olevat selge, et Ta hoidis Brighamit Josephi lähedal, et ta saaks õppida seda, mida tal oli vaja teada, et juhtida Kirikut pärast Josephi surma.” (Doctrine and Covenants Student Manual. 2. tr, Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2001, lk 313)

Kujutis
Brigham Youngi ja Joseph Smithi skulptuur

Kuna Brigham Young oli prohvet Joseph Smithiga tihedalt seotud, sai ta selgeks kõik vajaliku, et juhtida Kirikut pärast Josephi surma.

Kuigi Brigham Young ei pidanud enam oma pere juurest lahkuma, et veel mõnel misjonil teenida, teenis ta enne prohveti surma mitmel lühimisjonil. Issand võttis vastu Brigham Youngi õigemeelsed ohverdused ja usinad jõupingutused Tema töö tegemisel.

  1. Mõtle, millised võimalused on sul Issandat teenida. Selgita pühakirjapäevikus mõne lausega, kuidas sa saad järgida selliste juhtide eeskuju nagu Brigham Young, et need võimalused usinalt töösse rakendada.

  2. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud salme Õpetus ja Lepingud 124:84–145; 125–126 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada:

Prindi