Ametlik teadaanne nr 1 ja üha arenev templitöö

Sissejuhatus

Mitmikabieluks on õigus vaid siis, kui Issand seda käsib, et kasvatada üles seemet Tema eesmärkide täitmiseks (vt Jb 2:27–30). Kui prohvet Joseph Smith oli saanud ilmutuse, milles teda juhatati õpetama mitmikabielu põhimõtet, sõlmis ta arvukalt abielusid ja volitas 1840ndate aastate alguses osa Kiriku liikmeid mitmikabielu tava järgima. Järgnenud aastakümnete jooksul koges Kirik selle tava tõttu avalikku vastuseisu. „Pärast ilmutuse saamist väljastas president Wilford Woodruff ‥ Manifesti [Ametliku teadaande nr 1], mille Kirik 6. oktoobril 1890 ametliku ja siduvana vastu võttis. Sellega mitmikabielu tava Kirikus lõppes.” (Official Declaration 1, introduction) Samal ajal tegid pühad usinasti tööd ja ehitasid templeid, kus nad said iseenda ja surnute heaks päästvaid talitusi.

Issand ilmutab, et viimse aja pühad peaksid mitmikabiellumise tava lõpetama

Kas sulle meenuvad näited õigemeelsetest inimestest, kes on vahistatud või vangi pandud, kuna nad on teinud midagi, mida Jumal neil teha käskis?

Paljud viimse aja pühadest mehed vahistati või pandi vangi, kuna nad kuuletusid endiselt mitmikabielu käsule pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide valitsus oli selle tava seadusvastaseks kuulutanud. Ka mõned naised vahistati, tavaliselt selle eest, et nad ei avalikustanud oma abikaasa asukohta, kes end vahistamisest hoidumiseks varjasid.

Loe järgmist lõiku ja märgi ära mõned raskused, mida Kiriku liikmed algusaegadel kogesid, kui kuuletusid Issandalt saadud juhatusele mitmikabielus olla:

1852. aasta augustis teavitasid Kiriku juhid Salt Lake Citys aset leidnud konverentsil avalikult, et mõned Kiriku liikmed on Jumala käsul mitmikabielus. Paljud usu- ja riigijuhid Ameerika Ühendriikides olid selle abielukorra vastu, pidades seda moraalituks ja tsiviliseerimatuks. Viimse aja pühade üle heideti nalja avalikel esinemistel, raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes. Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu seadused, mis piirasid Kiriku liikmete vabadust ja tõid Kirikule majanduslikku kahju, piirates kinnisvara hulka, mis Kirikule võis kuuluda. Need seadused viisid lõpuks meeste vahistamise ja vangistamiseni, kellel oli rohkem kui üks naine. Nendelt meestelt võeti ära „õigus hääletada, õigus kodusele privaatsusele ja muude kodanikuvabaduste nautimisele”. (Our Heritage: A Brief History of the Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1996, lk 97) 1890. aastaks olid sajad ustavad viimse aja pühad mitmikabielus olemise eest vanglas karistust kandnud. Teised varjasid ennast, et vahistamist ja vangistust vältida. Nendes tingimustes kannatasid paljud pered pingeid, kurbust, vaesust ja nälga.

Need rasked olud panid president Wilford Woodruffi otsima palvemeelselt Issanda juhatust pühade mitmikabielu tava kohta. 1889. aastal juhatas president Woodruff Kiriku juhte mitmikabielu põhimõtte õpetamist lõpetama. Kuid mõned inimesed avaldasid aruandeid, et Kirik soosib ikka veel mitmikabielu. Need aruanded suurendasid Kiriku-vastast vaenulikkust. 1890. aastal andis president Woodruff välja Manifesti, mida teatakse nüüd kui Õpetuse ja Lepingute raamatus kirjas olevat Ametlikku teadaannet nr 1.

Ametliku teadaande nr 1 kolmes esimeses lõigus kuulutab president Woodruff, et aruanded, milles väidetakse, et Kirik ikka veel mitmikabielu soosib, ei ole täpsed.

Loe läbi Ametliku teadaande nr 1 neljas ja viies lõik (alates sõnadest „Kuivõrd Kongress on”) ning teadaandele järgnev ettepanek president Lorenzo Snow’lt, kes oli tookord Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi president. Leia ja märgi ära, mida president Woodruff pühasid tegema õpetas.

Miks oli president Lorenzo Snow sõnade põhjal tähtis, et juhis rohkem mitte ühtegi mitmikabielulepingut sõlmida tuli Kiriku presidendi kaudu?

Tähtis on mõista, et Kiriku president on ainuke isik maa peal, kes hoiab pitseerimistalituste võtmeid. Mitmikabieluks võis anda loa üksnes Kiriku presidendile antud preesterluse võtmete kaudu (vt ÕL 132:7, 48).

Loe läbi esimene lõik pealkirja all „Katkeid president Wilford Woodruffi kolmest pöördumisest Manifesti teemal”, mis järgneb Manifesti tekstile. Leia ja märgi ära põhimõte, mida president Woodruff pühadele õpetas.

Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
1. Millist põhimõtet president Woodruff pühadele õpetas?
2. Miks ma pean tähtsaks, et meil oleks tunnistus selle kohta, et Issand ei lase kunagi Kiriku presidendil juhtida Kirikut eksiteele?

Mõned Kiriku liikmed panid imeks, miks neid juhatati elama mitmikabielu põhimõtte järgi ja seejärel seda lõpetama. Issand juhatas president Woodruffi pühadele küsimust esitama. Loe läbi kolmas, neljas ja viies lõik pealkirja all „Katkeid president Wilford Woodruffi kolmest pöördumisest Manifesti teemal” (alates sõnadest „Ma olen saanud hiljuti”) ning leia küsimus, mille president Woodruff pühadele esitas.

Pühadel oli oht jääda ilma Saint George’i templist, Logani templist, Manti templist ja peaaegu valmis saanud Soolajärve templist Utah’ osariigis. Milline tähtis töö katkeks, kui Ameerika Ühendriikide valitsus võtaks templid oma valdusse?

Loe läbi seitsmes lõik pealkirja all „Katkeid president Wilford Woodruffi kolmest pöördumisest Manifesti teemal” (alates sõnadest „‥ Ma nägin täpselt”) ning leia, mida president Woodruff oleks teinud, kui Jumal poleks käskinud tal juhatada Kiriku juhte mitmikabielude sõlmimist lõpetama.

Mida me õpime president Woodruffi sõnadest: „Ma kirjutasin, mis Issand käskis mul kirjutada”?

Üks õpetus, mida sellest katkest õpime, on see, et Issand juhatab oma Kirikut Kiriku presidendile antud ilmutuse kaudu.

Täida pühakirjapäevikus vähemalt kaks järgmist ülesannet:
1. Meenuta aegu, mil oled olnud tunnistajaks, kuidas Issand juhatab oma Kirikut Kiriku presidendile antud ilmutuse kaudu. Kirjelda kahte näidet, mis sulle meenusid.
2. Kirjuta 2–3 lausega, kuidas usk sellesse õpetusse on mõjutanud sinu valikuid.
3. Küsi mõnelt pereliikmelt või sõbralt, kuidas ta teab, et Issand juhatab oma Kirikut Kiriku presidendile antud ilmutuse kaudu. Pane kirja, mida sellest jutuajamisest õppisid.

Väike hulk viimse aja pühi sõlmis uue mitmikabielu ka pärast Manifesti väljastamist. 1904. aastal kandis president Joseph F. Smith ette ametliku teadaande, „et kõik [mitmik]abielud on keelatud, ning kui mõni Kiriku ametikandja või liige peaks ise mõne sellise abielu pühitsema või sõlmima, arvatakse teda Kiriku vastu üleastunuks ‥ ja sellest väljaheidetuks.” (Conference Report, apr 1904, lk 75) Sama tegevuspoliitika jätkub nüüdisajal. Lisainfo leidmiseks vt LDS.org, vali rippmenüüst Gospel Topics ja leia märksõna „Plural marriage”.

Järgnev lõik, mis on ühtlasi Ametliku teadaande nr 1 sissejuhatus 2013. aasta pühakirjaväljaandes, aitab sul saada vastuseid küsimustele viimse aja pühade mitmikabielu tava kohta 1800. aastatel.

Foto president Joseph F. Smithist (keskel) ja tema perekonnast

„Piiblis ja Mormoni Raamatus õpetatakse, et Jumala abielustandard on ainuabielu, kui ta just teisiti ei väida (vt 2Sm 12:7–8 ja Jb 2:27, 30). Pärast Joseph Smithile antud ilmutust kehtestati Kiriku liikmete seas 1840. aastate alguses mitmikabielu tava (vt 132. osa). Alates 1860ndatest kuni 1880ndate aastateni võttis Ameerika Ühendriikide valitsus vastu seaduseid, mis kuulutasid selle tava seadusvastaseks. Need seadused kinnitas lõpuks Ameerika Ühendriikide ülemkohus. President Wilford Woodruff väljastas pärast ilmutuse saamist Manifesti, mille Kirik tunnistas ametlikuks ja siduvaks 6. oktoobril 1890. Sellega mitmikabielud Kirikus lõpetati.”

Kuidas sa vastaksid täna õpitu põhjal kellelegi, kes küsib sinult, kas viimse aja pühad elavad mitmikabielus? Kirjuta oma vastus pühakirjapäevikusse.

Templitöö jätkub

Pärast Manifesti väljastamist ei olnud enam ohtu, et föderaalvalitsus Kiriku templid ja kinnisvara ära võtaks. Ilma sellise segava tegurita said pühad templitööle suuremat tähelepanu pöörata. 1893. aastal, 40 aastat pärast Soolajärve templi nurgakivide asetamist, pühitses president Wilford Woodruff selle templi, millega töötavate templite koguarv jõudis neljani.

Kujutis

Soolajärve tempel

1894. aasta aprillis, aasta pärast Soolajärve templi pühitsemist, teatas president Woodruff, et oli saanud selgitava ilmutuse pitseerimistalituste ehk igaveste pitseerimiste kohta. Enne seda ilmutust toimisid Kiriku liikmed neil olevate teadmiste põhjal, lastes end sageli pitseerida või „lapsendada” pigem Kiriku juhtide kui oma vanemate perre. Uue ilmutuse alusel, mis oli tema tunnistusel „Jumala tahe sellele rahvale”, juhatas president Woodruff pühasid „minema oma sugupuud pidi nii kaugele, kui nad saavad, ja saama pitseeritud oma isade ja emadega. Pitseerige lapsed oma vanematega ja ühendage see ahel nii pikalt, kui saate.” (Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2004, lk xxxiv–xxxv)

President Woodruffi sõnade põhjal saab meile selgeks järgmine põhimõte: meid saab pitseerida oma pereliikmetega, nii nendega, kes tulid enne meid, kui ka nendega, kes tulevad pärast meid, pitseerimistalituse kaudu.

Perede igaveseks ühendamiseks mõeldud pitseerimistalitusi viiakse läbi ainult templis.

Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas saab pitseerimistalitus olla mulle ja minu perele õnnistuseks selles elus ja edaspidi?
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

Olen uurinud õppetundi „Ametlik teadaanne nr 1 ja üha arenev templitöö” ning lõpetanud selle (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: