1831. aasta novembris kogunes rühm vanemaid Ohio osariiki Hiramisse erilisele konverentsile. Üheks konverentsi aruteluteemaks oli prohvet Joseph Smithi saadud ilmutuste avaldamine. Sel koosolekul andis Issand Joseph Smithile ilmutuse ja nimetas seda avaldamisele tuleva ilmutuste raamatu eessõnaks. See ilmutus on nüüd Õpetuse ja Lepingute raamatu esimene osa. Hiljem samal konverentsil andis Issand ilmutuse, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 67. osas. Selles ilmutuses kõneles Issand vendadele, kellel oli küsimusi ilmutuste keelekasutusest, mis Ta prohvetile andnud oli.
Kas sa oled kunagi mõtisklenud, miks mõned inimesed saavad evangeeliumi põhimõtete kohta tunnistuse ja teised ei saa?
1831. aasta novembris kogunes rühm vanemaid, teiste seas ka prohvet Joseph Smith, kokku, et prohveti saadud ilmutuste avaldamist arutada. Osa vanemaid oli saanud tunnistuse, et need ilmutused on õiged. Teised aga võisid ikka veel lootusrikkalt sellist tunnistust oodata.
Täida 1. ja 2. salmist õpitu põhjal lüngad põhimõttes: Issand kuuleb minu ja tunneb minu .
Kujutis
naine palvetamas
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas aitab selle põhimõtte teadmine mul oma palveid paremaks muuta? Seejärel kirjuta kogemusest, mis aitas sul või mõnel sinu tuttaval evangeeliumi tõdede kohta vaimse kinnituse saada.
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 67:3 ja leia, miks mõned vanemad Issanda pakutud õnnistust ei saanud. Võid sulle silma jäänud fraasid soovi korral ära märkida.
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas saab südamesse kartuse lubamine takistada mul õnnistusi saada? Seejärel koosta loetelu hirmudest, mis võivad takistada inimestel õnnistusi saada.
Mõtiskle Issanda väe üle aidata meil asendada kartus usuga. Kuidas aitab see teadmine kellelgi jätkuvalt tunnistust kasvatada?
Issand esitab neile väljakutse, kes Tema ilmutusi kritiseerivad
Kas sa oled kunagi mõelnud, miks me peaksime järgima Kiriku juhte, kuigi nad pole täiuslikud?
Loe Õpetuse ja Lepingute 67. osa sissejuhatust ja 5. salmi ning leia erinevad hoiakud, mis osadel vanematel olid ilmutuste suhtes. (Meenuta, et prohvet Joseph Smithi esimese ilmutustekogu pealkiri oli „Käskude raamat”. Hiljem pandi pealkirjaks „Õpetus ja Lepingud”.) Pane tähele osa sissejuhatuses, et „paljud vennad tunnistasid pühalikult” ilmutuste õigsusest. Kuid oli ka „mõningast negatiivset keskustelu, mis puudutas ilmutuses sisalduvat keelekasutust”. 5. salmist selgub, et mõned vanemad arvasid, et võivad „väljenduda [Joseph Smithi] keelekasutusest paremini”. Kuna nad olid oma mõistuse üle uhked, pidasid nad end ilmutuste kirjapanemises Issanda võitud prohvetist võimekamaks (vt 2Ne 9:28–29).
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 67:4 ja loe uuesti läbi 5. salm. Leia, kuidas Issand vastas vanemate murele ilmutuste keelekasutuse kohta.
Miks sinu arvates oli vanematel tähtis mõista, et Issand teab, et Ta teeb oma tööd ebatäiuslike teenijate kaudu?
Loe salme Õpetus ja Lepingud 67:6–9 ja leia väljakutse, mille Issand esitas neile, kellele ilmutuste keelekasutus muret tegi.
William E. McLellin otsustas Issanda väljakutse vastu võtta ja panna kirja prohvet Joseph Smithi saadud ilmutustega võrdväärse ilmutuse. Joseph Smith kirjutas oma kroonikas: „Kuna William E. McLellinil, kes oli enda hinnangul kõige targem mees, jagus teadmisi rohkem kui taipu, püüdis ta panna kirja midagi Issanda vähemate käskude sarnast, kuid ei tulnud sellega toime; Issanda nimel kirjutamine oli aukartustäratav kohustus. Vanemad ja kõik kohalolijad, kes nägid pealt ühe mehe asjatut katset Jeesuse Kristuse keelekasutust jäljendada, said uut usku evangeeliumi täiusesse ning käskude ja ilmutuste õigsusesse, mille Issand oli andnud Kirikule minu vahendusel; ja vanemad väljendasid tahet tunnistada oma tõest kogu maailmale.” (History of the Church, 1. kd, lk 226)
Pärast seda sündmust olid kõik kohalolevad vanemad nõus allkirjastama dokumendi, millega tunnistasid ametlikult „Käskude raamatus” olevate ilmutuste õigsust.
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Miks suutis Joseph Smith minu arvates oma vähese koolihariduse juures neid ilmutusi esile kutsuda, kuid hea hariduse saanud William E. McLellin ei suutnud?
Mida õppida sellest loost oma juhtide arvustamise kohta nende puuduste tõttu?
Mõtiskle oma pühendumise üle järgida oma juhte õigemeelsuses vaatamata puudustele, mida sa neis näha võid või mida teised neis näha võivad.
Issand annab oma järgijatele nõu, kuidas valmistuda Jumala juuresoleku talumiseks
Joonista pühakirjapäevikusse tabel, milles on kaks tulpa. Pane esimesele tulbale pealkirjaks Tasu ja teisele Kuidas seda tasu saada. Loe salme Õpetus ja Lepingud 67:10–14 ja leia tasu, mida Issand neile vendadele lubas, ja teod, mida nad pidid selle tasu saamiseks tegema. Kirjuta oma vastused õigesse tulpa.
Mida pidid vennad nende salmide põhjal tegema, et Jumala juuresolekut välja kannatada? (Fraas välja kannatama tähendab vastu pidama või paigale jääma.) Kui nad vabastasid end kadedusest ja kartusest ning alandasid end, suutsid nad Jumala juuresolekut välja kannatada.
Salmis Õpetus ja Lepingud 67:13 on kirjas, et neid vendi julgustati „jätkama kannatlikkuses”, kuni nad saavad täiuslikuks. Loe läbi lugu, mille rääkis president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast, milles õpetatakse kannatlikkuse tähtsusest täiuslikuks saamisel:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„1960ndatel aastatel viis üks professor Stanfordi Ülikoolis läbi katse, uurimaks nelja-aastaste laste tahtejõudu. Ta pani laste ette suured vahukommid ja ütles siis, et igaüks võib oma kommi kohe ära süüa, aga kui nad 15 minutit ootavad, saavad nad ühe kommi asemel kaks.
Seejärel jättis ta lapsed omapead ja jälgis toimuvat läbi peegelseina. Mõni laps sõi vahukommi kohe ära, mõni suutis vastu panna mõne minuti, enne kui kiusatusele järele andis. Vaid 30 protsenti lastest suutsid ‥ vastu pidada.” (Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents)
Mis sa arvad, kuidas võiksid selle professori katse ja avastused käia nüüdisaja noorte kohta?
Seejärel rääkis president Uchtdorf vahukommi katsega tehtud avastustest:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Kui [professor] aja möödudes katsealuste lastega uuesti kokku puutus, märkas ta huvitavat seost: lapsed, kes polnud suutnud kiusatusele vastu panna, puutusid hilisemas elus kokku mitmete raskustega ja neil oli rohkem käitumisprobleeme, samas kui need lapsed, kes suutsid oodata, olid üldjuhul positiivsemad ja motiveeritumad; nad saavad paremaid hindeid koolis ja kõrgemat palka tööl, nende läbisaamine teiste inimestega on parem.
Laste ja vahukommidega alanud lihtsast katsest sai pöördeline uurimistöö, mis näitas, et oskus oodata – kannatlikkus – on omadus, mis võib ennustada ette edu hilisemas elus. ‥
Ootamine ei pruugi olla kerge. Seda teavad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kiirtoidurestoranid, kiirsõnumid, hetkega tellitavad videoteenused ja viivitamatud vastused nii triviaalsetele kui süvitsi minevatele küsimustele – selline on maailm, milles me elame. Meile ei meeldi oodata. ‥
Kannatlikkus – suutlikkus oma soove mõni aeg vaos hoida – on hinnaline ja harukordne voorus. Tahame saada oma tahtmist kohe ja praegu. Seetõttu võib kogu mõte kannatlikkusest tunduda ebameeldiva ja vahel isegi mõruna.
Ometi ei saa me ilma kannatlikkuseta olla Jumalale meele järele; ilma selleta ei saa meist täiuslikke inimesi. Tõepoolest, kannatlikkus on puhastav protsess, mis vääristab meie arusaamu, muudab õnne sügavamaks, tegevuse sihiteadlikumaks ja annab lootust rahule.” (Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents)
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Miks on kannatlikkus minu arvates vajalik, kui püüan olla vääriline ja välja kannatada Issanda juuresolekut? Mõtiskle mõne minuti jooksul eluvaldkondade üle, kus sul võiks olla vaja iseenda ja teiste suhtes kannatlikum olla. Kui see sulle ebamugavust ei tekita, siis pane kirja eesmärk, mis hõlmab suuremat kannatlikkust oma püüdlustes Jumala ees puhtaks saada.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu: