16. õppenädal: 3. päev

Õpetus ja Lepingud 76:1–49

Sissejuhatus

16. veebruaril 1832 olid prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon ametis Piibli inspireeritud läbivaatamisega. Mõtiskledes parasjagu salmi Johannese 5:29 tähenduse üle, näidati neile nägemust. See Õpetuse ja Lepingute 76. osas kirjas olev nägemus kinnitas Jeesuse Kristuse reaalsust ja jumalikkust, õpetas Saatana ja hukatuse poegade langemisest ning kirjeldas kolme auhiilguse kuningriiki ja neid, kes iga kuningriigi pärivad.

Õpetuse ja Lepingute 76. osa uuritakse kolmes õppetunnis. Selles esimeses õppetunnis õpid sa sellest, et Issand tahab meid õnnistada, ning sellest, mida prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon tegid, mille peale nad selle nägemuse said. Sa õpid ka Saatana langemisest ja tema järgijate saatusest.

Õpetus ja Lepingud 76:1–10

Issand lubab õnnistusi neile, kes on Talle ustavad

Kui saaksid valida, et keegi sind austaks, siis kes see isik oleks ja miks?

Salmides Õpetus ja Lepingud 76:1–5 õpetatakse, et Issand on tark, vägev, igavene, halastav ja armuline. Lisaks õpetatakse 5. salmis, et Ta austab meid, kui oleme seda väärt. Loe läbi 5. salm ja leia, mida me peame tegema, et Jeesus Kristus meid austaks.

Issanda kartmine tähendab selles kontekstis Teda austada ja armastada, Tema vastu aupaklik olla ja Temast lugu pidada. Me õpime Issanda sõnade põhjal 5. salmis, et kui me oleme Issanda vastu aupaklikud ja teenime Teda, siis Ta austab meid.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:6–9 ja leia, kuidas austab Issand neid, kes on Tema vastu aupaklikud ja teenivad Teda. Lugedes on hea teada, et sõna saladused viitab pühakirjades tavaliselt vaimsetele tõdedele, millest saab teada vaid ilmutuse kaudu.

Täienda 6.–9. salmist loetu põhjal eelmist põhimõtet: kui me oleme Issanda vastu aupaklikud ja teenime Teda, siis Ta austab meid .

Loe salmi Õpetus ja Lepingud 76:10 ja leia põhimõte, kuidas Issand meile tõde ilmutab.

1. Mõtiskle põhimõtte üle, et Issand valgustab meid Vaimuga. Selleks, et meenutada aegu, mil Issand sind Vaimuga valgustanud on, lõpeta pühakirjapäevikus lause: tundsin hiljuti Vaimu valgustust, kui ma …

Õpetus ja Lepingud 76:11–19

Joseph Smith ja Sidney Rigdon kirjeldavad nägemuseni viinud asjaolusid

Õpetuse ja Lepingute 76. osasse kirja pandud nägemus saadi John Johnsoni talus Ohio osariigis Hiramis.

Prohvet Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile näidatud nägemusega täitusid Issanda lubadused salmides Õpetus ja Lepingud 76:5–10. Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:11–14 ja pane tähele, kuidas Issand austas Joseph Smithi ja Sidney Rigdonit, kui neile tõde ilmutas.

Kas sa oled kunagi pühakirju lugenud, ilma et sa loetust aru said? Mida sa oled hiljuti teinud, et pühakirjadest paremini aru saada?

See, mida Joseph Smith ja Sidney Rigdon tegid, enne kui neile seda nägemust näidati, õpetab meile, kuidas pühakirjadest paremini aru saada ja Vaimu meile tõde ilmutama kutsuda. Loe Õpetuse ja Lepingute 76. osa sissejuhatust ning seejärel salme Õpetus ja Lepingud 76:15–19. Otsi lugedes, mida Joseph ja Sidney tegid, mis võimaldas neil pühakirjadest ilmutuse kaudu aru saada.

Pane tähele, et Vaim valgustas nende arusaamist sel ajal, kui nad pühakirju uurisid ja nende üle mõtisklesid. Pühakirjade üle mõtisklemine tähendab loetu üle juurelda ja järele mõelda. Josephi ja Sidney näitest nähtub, et kui me palvemeelselt pühakirju uurime ja nende üle mõtiskleme, saab Issand suurendada meie arusaamist.

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas palvemeelselt pühakirju uurida ja nende üle mõtiskleda: „Kui ma „uurin”, mõtlen ma selle all midagi enamat kui lugemine. ‥ Ma näen, kuidas te loete vahel mõned salmid, peatute, et nende üle mõtiskleda, loete neid salme hoolikalt uuesti ja mõeldes nende tähenduse üle, palvetate, et neid mõista, esitate mõttes küsimusi, ootate vaimseid mõjutusi ning panete kirja teile jäänud muljed ja mõtted, et need jääksid teile meelde ja et te võiksite veelgi enam teada saada. Sel viisil uurides ei pruugi te lugeda poole tunni jooksul mitmeid peatükke või salme, kuid te annate oma südames koha Jumala sõnale ja Tema räägib teile.” (When Thou Art Converted. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 11)

2. Täida pühakirjapäevikus ülesanded:

   1. Milliseid tulemusi olen kogenud, kui olen palvemeelselt pühakirju uurinud ja nende üle mõtisklenud?

   2. Pane kirja üks vanem Christoffersoni mainitud tegevus, mida iseseisvalt pühakirju uurides rakendad.

Õpetus ja Lepingud 76:20–24

Joseph Smith ja Sidney Rigdon näevad Taevast Isa ja Jeesust Kristust

Nägemuse avanedes nägid prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon Jeesust Kristust kogu Tema hiilguses ja ülevuses.

3. Joonista pühakirjapäevikusse tabel kolme järgmise pealkirjaga:

   Mida nad nägid:	Mida nad kuulsid:	Mida nad teada said:

   1. Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:20–24 ja kirjuta nendest salmidest sobivad sõnad või fraasid vastava pealkirja alla.

   2. Loetle selle põhjal, mida Joseph Smith ja Sidney Rigdon nägid, kuulsid ja teada said, vähemalt kaks tõde Jeesuse Kristuse kohta, mida nendes salmides õpetatakse. Seejärel pane kirja oma tunnistus ühe loetletud tõe kohta ja kirjuta, kuidas sa tead või miks sa usud, et see on õige.

Ristviited

Sageli võib üks pühakirjakoht selgitada või täpsustada teise pühakirjakoha fraasi või sisu. Ühenda pühakirjasalmid omavahel, kasutades pühakirjades olevaid joonealuseid märkusi, sisu- või pühakirjajuhti selleks, et aidata pühakirjasalmide sisu lahti seletada.

Kuldsalmid – ÕL 76:22–24

Õpetus ja Lepingud 76:22–24 on kuldsalmid. Võiksid need eriliselt ära märkida, et neid tulevikus üles leida.

4. Prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon tunnistasid, et Jeesus Kristus elab ja on ülistatud. Leia pühakirjast veel kaks näidet selle kohta, kui keegi teine nägi ülestõusnud Päästjat. Tee seda joonealuste märkuste või pühakirjajuhi abil. Kirjuta viited leitud näidete kohta pühakirjapäevikusse.

Õpetus ja Lepingud 76:25–29

Joseph Smith ja Sidney Rigdon näevad nägemuses Saatana langemist

Märgista järgnevas küsimustikus, kas avaldused on õiged (Õ) või valed (V).

1. Saatanat tunti Lutsiferina.

2. Saatan oli vaim, kes oli võimul Jumala juures.

3. Saatan ei tahtnud Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele sõnakuulmatu olla.

4. Taevas rõõmustati, kui Saatan välja heideti.

5. Saatan sõdib Jumala pühadega.

Kui oled küsimustikule vastanud, vaata üle salmid Õpetus ja Lepingud 76:25–29, kus kirjeldatakse prohvet Joseph Smithi ja Sidney Rigdoni nägemust Saatana langemisest. Muuda vajadusel loetu põhjal oma vastuseid ja kontrolli neid õppetunni lõpus toodud vastustega.

Õpetus ja Lepingud 76:30–49

Joseph Smith ja Sidney Rigdon näevad nägemuses hukatuse poegade kannatusi

Kes on sõjas reetur? Salmides Õpetus ja Lepingud 76:30–49 räägitakse neist, kes otsustasid Päästja reeta. Neid tuntakse hukatuse poegadena. Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:30–35 ja leia valikud, mis teevad inimestest hukatuse pojad.

Hukatuse pojad ei ole Kiriku liikmed, kellel oli kord tõe kohta ärgas tunnistus, kuid kes pole hiljem aktiivsed ega järgi evangeeliumi põhimõtteid. Hukatuse pojad salgavad Püha Vaimu, millist pattu ei saa andestada.

Prohvet Joseph Smith õpetas andestamatu patu kohta järgmist: „Mida peab inimene tegema, et teha andestamatut pattu? Ta peab saama Püha Vaimu, laskma enda jaoks avada taevad ja tundma Jumalat, ning patustama seejärel tema vastu. Kui inimene on patustanud Püha Vaimu vastu, pole tema jaoks meeleparandust. Ta peab ütlema, et päike ei paista, kuigi ta seda näeb; ta peab eitama Jeesust Kristust, kui taevad on olnud talle avatud, ja eitama päästmisplaani, kuigi näeb selle õigsust oma silmadega.” (History of the Church, 6. kd, lk 314)

Andestamatu patu tegemiseks on vaja teada Päästja kohta midagi erilist Temaga seotud vaimse kogemuse kaudu. President Spencer W. Kimball aitas meil mõista, mida see enamiku Kiriku liikmete jaoks tähendab: „Püha Vaimu vastu patustamine nõuab selliseid teadmisi, et tavalistel liikmetel on ilmselt võimatu sellist pattu teha.” (The Miracle of Forgiveness, 1969, lk 123)

Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:36–38 ja 44–49 ning leia hukatuse poegade olukord.

Hukatuse poegi ei lunastata vaimsest ehk teisest surmast ja nad ei päri pärast ülestõusmist hiilguse kuningriiki. Selle asemel jäävad nad igavesti kannatama.

Prohvet Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile sai hukatuse poegade nägemusega selgeks üks lootuse põhimõte. Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:39–43 ning leia sõnad ja fraasid, mis õpetavad järgmist põhimõtet: Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võivad saada patust ja surmast päästetud kõik Jumala lapsed peale hukatuse poegade.

Kuldsalmid – Õpetus ja Lepingud 76:40–41

Loe salme Õpetus ja Lepingud 76:40–41. Kuna need salmid on kuldsalmid, võiksid need eriliselt ära märkida, et neid tulevikus üles leida. Sõna evangeelium tähenduseks on head uudised.

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse lühike pealkiri, mis võtab kokku salmides Õpetus ja Lepingud 76:40–41 õpetatud hea uudise. Seejärel pane mõne lausega kirja, miks on see sinu jaoks hea uudis. Võid need salmid soovi korral kirja panna ja paigutada sellisesse kohta, kus saaksid need mõne järgmise päeva jooksul pähe õppida.

6. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud salme Õpetus ja Lepingud 76:1–49 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada:

Õigete ja valede avaldustega ülesande vastused:

Esimene avaldus on õige (vt ÕL 76:26, 28).

Ka teine avaldus on õige (vt ÕL 76:25–27). Lutsiferi nime tähenduseks on valgusetooja või säraja. Lutsifer oli „hommikupoeg”, mis viitab sellele, et „ta oli üks Isa esmasündinud vaimulastest” (Bruce R. McConkie. Mormon Doctrine, 2. kd, 1966, lk 744).

Kolmas avaldus on vale (vt ÕL 76:25, 28). Saatan püüdis Taevase Isa troonilt tõugata ning Tema väe, kuningriigi ja au endale võtta.Lutsifer hakkas surelikkusele eelnenud elus Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele vastu ja ta heideti välja.

Ka neljas avaldus on vale (vt ÕL 76:26). Taevad nutsid Lutsiferi kaotamise pärast ja talle anti nimeks Hukatus, mis tähendab hävingut või hukule määramist.

Viies avaldus on õige (vt ÕL 76:29). Soovi korral märgi 29. salmis ära fraas, mis õpetab, et Saatan sõdib Jumala pühadega. Mõtiskle, mis moel oled näinud Saatanat nüüdisajal Jumala pühade vastu sõda pidamas.