Õpetuse ja Lepingute 121.–123. osas on kirjas valitud lõigud prohvet Joseph Smithi kirjast Kirikule kuupäevaga 20. märts 1839. Joseph Smith dikteeris selle kirja üleskirjutamiseks, kui oli mõne kaaslasega Liberty vanglas. Joseph lisas kirjale mõned palved pühade eest, kes pidid oma vaenlaste tegevuse tõttu kannatama. Samuti lasi ta panna kirja vastused, mille ta neile palvetele oli saanud. (Vt History of the Church, 3. kd, lk 289–305.) Õpetuse ja Lepingute 121.–123. osa uuritakse selle nädala neljas õppetunnis.
Kujuta ette, et mõnel su sõbral on hetkel rasked läbielamised. Ta ütleb sulle, et ei mõista, miks ta peab nii kannatama, ja et tal on tunne, otsekui oleks Jumal ta maha jätnud. Mida sa sõbrale ütleksid?
Mida sa teeksid, kui kannatused saaksid osaks sinule?
Kui sa uurid prohvet Joseph Smithi palveid Liberty vanglas ja Issandalt saadud nõuannet, otsi õpetusi ja põhimõtteid, mis aitaksid sul katsumustele ja kannatustele ustavalt vastu pidada.
Kujutis
Joseph Smith kirjutamas
31. oktoobril 1838 reetis Joseph Smithi üks Kiriku liige ja Missouri osariigi kaitseväe kolonel George Hinkle. Hinkle ütles Josephile, et inimesed, kes olid pühadele Missouri osariigis Far Westi linnas kallale tunginud, soovisid saada kokku, et lahkarvamused rahumeelse usutluse käigus lahendada. Kui Joseph koos teiste Kiriku juhtidega usutlemiseks kohale jõudis, võttis kaitsevägi nad jõuga sõjavangideks. Järgnenud kuu jooksul väärkoheldi ja solvati Joseph Smithi ja tema kaaslasi, kui nende vaenlased hoidsid neid piirkonna vanglates ja vedasid arvukate kohtunike ette.
Kui prohvet Joseph Smithi, vanem Parley P. Pratti ja teisi Kiriku juhte Missouri osariigis Richmondis õigustamatult vangis hoiti, kuulsid nad vangivalvureid ropendades viimse aja pühade suhtes toime pandud koletuid röövimisi, vägistamisi ja mõrvasid kirjeldamas. Seda kogemust kirjeldades kirjutas vanem Pratt:
Kujutis
Parley P. Pratt
„Ühel sellisel tüütul ööl olime me heitnud pikali, nagu magaksime, kuni möödus kesköötund, ning meie kõrvad ja süda valutasid, kuulates tundide kaupa oma valvurite rõvedusi, koletuid vandesõnu, kohutavat jumalapilget ja ropendamist. ‥
Ma kuulasin, kuni mu süda läks pahaks. Olin niivõrd šokeeritud, hirmunud ja tulvil nördinud õiglustunnet, et suutsin vaevu hoiduda valvuritele oma viha väljaütlemiseks püsti tõusmast. Ent ma ei öelnud ‥ midagi, ka mitte Josephile, kuigi lamasin tema kõrval ja teadsin, et ta on ärkvel. Äkitselt tõusis ta jalule ja ütles kõuehäälel nagu möirgav lõvi, niipalju kui suudan meenutada, järgmised sõnad:
„VAIKUST, te põrguhaua paharetid! Ma sõitlen teid Jeesuse Kristuse nimel ja käsin teil olla vait; ma ei talu enam minutitki sellist juttu. Lõpetage see jutt või muidu surete OTSEKOHE teie või suren mina!”
Rohkem ei öelnud ta midagi. Ta seisis sirgelt ehmatamapanevas majesteetlikkuses. Ahelais ja relvitult, rahulikult ja väärikalt kui ingel vaatas ta hirmunud valvureid, kelle jalad värisesid ja kes tõmbusid nurka või küürutasid tema jalge ette, paludes temalt andeks ning olid vait, kuni teised valvurid nad välja vahetasid.
Olen näinud kohtunikurüüs õigusemõistjaid, ‥ kui elu Inglismaa kohtusaalis ühe hingetõmbega lõpetati; olen näinud kongressi pühalikul istungil rahvastele seadusi andmas; olen püüdnud kujutleda kuningaid, õukondi, troone ja kroone; ning keisreid üheskoos, et otsustada kuningriikide saatuse üle; kuid väärikust ja majesteetlikkust olen ma näinud vaid ühel korral, kui see keskööl ahelais ühes tundmatus Missouri külas vangikongis seisis.” (Autobiography of Parley P. Pratt. Toim Parley P. Pratt noorem, 1938, lk 210–211; vt ka Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007)
Kujutis
Joseph Smith vanglas
Väärikus ja majesteetlikkus ahelais seismas.
Oodates ikka veel valesüüdistuste põhjal kohtumõistmist, viidi Joseph Smith ja teised Kiriku juhid 30. novembril Missouri osariigis ilma nõuetekohase kohtuprotsessita Liberty vanglasse. (Vt History of the Church, 3. kd, lk 188–189, 215.)
Kujutis
Liberty vangla
Liberty vangla Missouri osariigis
Järgnenud neli kuud hoiti prohvetit, tema venda Hyrumit, Alexander McRaed, Lyman Wighti ja Caleb Baldwinit kibekülmal talvel Liberty vangla alumises vangikongis. Ka Sidney Rigdon oli mõnda aega nendega, kuid vabastati veebruari alguses. Vangikongi põrand oli umbes neli korda neli meetrit. Lagi oli 1,8 kuni 2 meetri kõrgusel. Kahest väikesest trellitatud aknast paistis vaid veidi valgust ja läbi nende akende said inimesed vange mõnitada ja solvata. Vangid magasid põrandal, määrdunud õled all, ja mõnda aega polnud Josephil tekki. Toit oli vahel mürgitatud ja muul ajal nii eemaletõukav, et seda võis süüa vaid meeleheitlikus näljas. Neile lubati harva külalisi ja kuuldused pühade kannatustest, kes keset talve Missouri osariigist välja aeti, vaevasid neid väga.
Kiri, mille põhjal Õpetuse ja Lepingute 121.–123. osa kirja pandi, sisaldas ka Joseph Smithi palveid Issandale. Kui sa oleksid prohveti olukorras, mille eest sa siis palvetaksid?
Loe salme Õpetus ja Lepingud 121:1–6 ja pane tähele, mille eest prohvet palvetas ja milliseid küsimusi ta esitas. Võid enda jaoks tähendusrikkad fraasid soovi korral ära märkida. (1. ja 4. salmi lugedes on hea teada, et telgi all mõeldakse rajatist, mis pakub peavarju.)
Pane kirja vähemalt kaks tõde, mille nendest salmidest leiad. Selgita, kuidas need põhimõtted või õpetused võisid Josephit ja tema kaaslasi aidata.
Vasta küsimustele: Mis vahe on minu arvates katsumusele vastupidamisel ja katsumusele hästi vastupidamisel? Issanda sõnul olid Joseph Smithi vaev ja kannatused „vaid viivuks“ (ÕL 121:7). Mida see minu arvates tähendab? Kuidas aitab selline vaatenurk meil katsumustele hästi vastu pidada?
Kirjuta kahe-kolme lausega kellestki, kes on katsumustele hästi vastupidamisega eeskujuks?
Meenuta õppetunni alguses kirjeldatud olukorda, kus sõber kannatab ja arvab, et Jumal on ta maha jätnud. Kirjuta sellele sõbrale lohutuskiri tõdede põhjal, mille sa salmidest Õpetus ja Lepingud 121:7–9 välja tõid. Selgita, kuidas saab nendest tõdedest talle abi olla. Soovi korral tsiteeri kirjas 9. salmi või osa sellest.
Mõtiskle, millist jõudu annab sulle teadmine, et kui me keset vaeva ja kannatusi Issanda poole hüüame, võime saada Tema rahu, ja kui me surelikkuses katsumustele hästi vastu peame, õnnistab Jumal meid nüüd ja igavikes.
Õpetuse ja Lepingute 122. osast loeme me veel täiendavast nõuandest ja lohutusest, mida Issand Joseph Smithile andis. Loe salme Õpetus ja Lepingud 122:1–4 ja leia õnnistused, mida Issand Joseph Smithile lubas. Kuidas oleksid need tõed sinu arvates prohvetit sel raskel ajal aidanud?
Loe salme Õpetus ja Lepingud 122:5–7 ja leia, millist põhimõtet õpetas Issand Joseph Smithile selle kohta, miks meile saavad osaks kannatused. Võid sulle tähtsad sõnad ja fraasid soovi korral ära märkida.
Mida saame nendest salmidest õppida ühe kannatuste eesmärgi kohta? Lõpeta lause: kannatused saavad anda meile ja olla meile .
Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas kannatused saavad anda meile kogemusi ja olla meile kasuks.
Kujutis
Vanem Joseph B. Wirthlin
„Te võite tunda, et olete ainuke inimene, keda saadavad raskused. Te vangutate pead ja imestate, et miks just teie.
Kuid kurbuseratas keerleb nii, et ükskord jõuab ta igaüheni meist. Ühel või teisel hetkel peab igaüks kogema kurbust. Mitte keegi pole erand. ‥
Õppida vastu pidama pettumuste, kannatuste ja kurbuse aegadel, on osa meie elukoolist. Kogemused, mis mõnikord on eriti rasked, on just need, mis suurendavad meis arusaamist, kasvatavad iseloomu ning kaastunnet teiste vastu.” (Tulgu, mis tuleb, sa armasta seda. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Kujutis
Vanem Orson F. Whitney
Vanem Orson F. Whitney Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas samuti, et kannatused võivad meile kasuks olla: „Ükski valu, mida kannatame, ükski katsumus, mida kogeme, pole asjata. Need aitavad meil õppida, arendada selliseid omadusi nagu kannatlikkus, usk, meelekindlus ja alandlikkus. Kõik, mida kannatame, ja kõik, millele me vastu peame, eriti, kui oleme kannatlikud, tugevdab iseloomu, puhastab südant, avardab hinge ning muudab meid õrnemaks ja ligimest armastavamaks; väärilisemaks, et meid Jumala lasteks kutsuda, ‥ ning läbi valu ja kannatuste, vaeva ja katsumuste õpime me asju, mida siia õppima tuleme.” (Spencer W. Kimball. Faith Precedes the Miracle, 1972, lk 98)
Kannatanud Liberty vanglas, sai prohvet Joseph Smithile osaks veel enam kannatusi. President Brigham Young ütles: „Joseph poleks võinud saada täiuslikuks, isegi kui ta oleks elanud tuhat aastat, kui talle poleks saanud osaks tagakiusamist. Oleks ta elanud tuhat aastat ja juhatanud seda rahvast ning jutlustanud evangeeliumi tagakiusamist kogemata, poleks ta saanud sama täiuslikuks, kui ta oli [kolmekümne kaheksa] aasta vanusena.” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 264)
Kirjuta pühakirjapäevikusse mõnest raskest kogemusest, millest on sulle kasu olnud.
Kas oled kunagi kuulnud kedagi ütlemas, et keegi tema katsumusi ei mõista? Loe salmi Õpetus ja Lepingud 122:8 ja leia, kuidas võiks Issand sellisele arvamuseavaldusele vastata. Et mõista paremini fraasi „laskunud neist kõigist allapoole”, loe salme 2Ne 9:20–21; Al 7:11 ja ÕL 88:5–6. Soovi korral kirjuta salmi Õpetus ja Lepingud 122:8 kõrvale õpetus: Päästja kannatas kõikide inimeste valusid ja kannatusi.
Kujutis
Kristus Ketsemani aias palvetamas
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Kuidas võis sellest õpetusest minu arvates prohvet Joseph Smithile ja tema kaaslastele Liberty vanglas abi olla?
Kuidas võib sellest õpetusest olla abi mulle, kui ma katsumustesse satun?
Vanem Wirthlin õpetas:
Kujutis
Vanem Joseph B. Wirthlin
„Kuna Jeesus Kristus kannatas palju, siis mõistab Ta ka meie kannatusi. Ta mõistab meie kurbust. Me kogeme raskusi selleks, et meilgi võiks olla suurem kaastunne ja mõistmine teiste suhtes.
Meenutage neid ülevaid sõnu Päästjalt prohvet Joseph Smithile, kui too oma kaaslastega Liberty vangla hingematvas pimeduses vaevles:
„Mu poeg, rahu sinu hingele; sinu vaev ja sinu kannatused on vaid viivuks;
ja seejärel, kui sa pead hästi vastu, ülendab Jumal sind kõrgele ja sa võidutsed kõigi oma vihameeste üle.” (ÕL 121:7–8)
Selle igavikulise teadmisega sai Joseph tröösti nendest sõnadest ning saame ka meie.” (Tulgu, mis tuleb, sa armasta seda! – 2008. a sügisene üldkonverents)
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 122:9 ja mõtle, kuidas käib see salm prohvet Joseph Smithi elu ja teenimistöö kohta.
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas saavad Issanda sõnad salmis Õpetus ja Lepingud 122:9 mind raskete katsumuste ajal tugevdada?
Peagi pärast seda, kui see kiri kirjutati, avas Issand Joseph Smithile ja tema kaaslastele võimaluse pühadega Illinoisi osariigis taas kokku saada. Jumal oli oma teenija Joseph Smithi kõrval kogu tema elu. Hiljem, poolteist aastat enne oma märtrisurma kuulutas Joseph Smith: „Kõigeväeline Jumal on mu kilp ja mida saab inimene teha, kui mu sõber on Jumal?” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007) Kui jääme katsumustes ustavaks, on Jumal ka meiega ning tugevdab ja toetab meid igavesti.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu: