8. juulil 1838 sai prohvet Joseph Smith Missouri osariigis Far Westis neli ilmutust, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 117.–120. osas. Esimeses neist ilmutustest (ÕL 117) käskis Issand William Marksil ja Newel K. Whitneyl ajada korda oma äriasjad Ohio osariigis Kirtlandis ja ühineda ustavate pühadega, kes kogunesid Far Westi. Ühtlasi käskis Issand Oliver Grangeril minna Kirtlandisse Esimese Presidentkonna esindajana. Teises ilmutuses (ÕL 118) kutsus Issand uued apostlid nende asemele, kes olid ära langenud, ja Ta kutsus kõik Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed Suurbritanniasse misjonile. Kolmandas ja neljandas ilmutuses, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 119. ja 120. osas, õpetas Issand kümniseõpetust ja ilmutas Kiriku juhtide jaoks juhised, kuidas otsustada kümniserahade kasutamise üle.
Issand käsib William Marksil ja Newel K. Whitneyl oma äriasjad kiiresti korda ajada ja Kirtlandist lahkuda
Õpetuse ja Lepingute 117. osa alguses rääkis Issand William Marksile ja Newel K. Whitneyle. William Marks oli Ohio osariigis Kirtlandis vaiajuhataja. Tal oli oma raamatuäri. Newel K. Whitney oli Kirtlandis piiskop. Ta oli edukas äriomanik ja pühitses suure osa oma omandist Kirikule.
Kujutis
Whitney kaupluseesine
26. aprillil 1838 käskis Issand pühadel koguneda Missouri osariiki Far Westi ja teistesse paikadesse (vt ÕL 115:17–18). 6. juulil 1838 alustas oma teekonda Missourisse enam kui viiesajast Kirtlandi piirkonna pühast koosnev rühm, kes sai tuntuks Kirtlandi leerina (vt Church History in the Fulness of Times Student Manual. 2. tr, Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2003, lk 179). Juhataja Marks ja piiskop Whitney jäid Kirtlandi.
Salmidest Õpetus ja Lepingud 117:1–3 loeme, et Issand käskis juhataja Marksil ja piiskop Whitneyl oma äriasjad kiiresti korda ajada ja Kirtlandist lahkuda. Nad pidid selle teekonna ette võtma veel enne, kui Issand sinna piirkonda lume saadab. Teisisõnu pidid nad sealt lahkuma umbes nelja kuu jooksul.
Lugedes Issanda sõnu salmides Õpetus ja Lepingud 117:4 ja 5, mõistad sa, et nende meeste omand Kirtlandis valmistas neile liiga suurt muret.
Pane tähele 4. salmis esitatud küsimust: „Mis on omand minule?” Loe salme Õpetus ja Lepingud 117:5–8 ja leia põhjused, miks peaks Issand seda ütlema? (Hea on teada, et fraas „Olaaha Šineeha tasandikel” viitab Aadam-ondi-Ahmanit ümbritsevale piirkonnale Missouri osariigis.)
Kujuta ette, et sinu ees on suur kannutäis su lemmikjooki ja suur tühi joogiklaas. Nüüd kujuta ette, et keegi valab kannust sinu klaasi vaid pisikese tilgakese. Kumba sa rohkem tahaksid, klaasitäit või pelgalt tilgakest? Miks?
Mida tähendab sinu arvates „himusta[da] kübeke[st] ja jät[ta] hooletusse palju kaalukamad asjad”? (ÕL 117:8) Himustada tähendab soovida midagi, mis on kellegi teise oma. Kuidas oli Kirtlandis omandi säilitamisega kaasnev kasu pelgalt „kübeke” võrreldes sellega, millist kasu tõi kuulekus Issanda käsule Missouri osariiki koguneda?
Võta pühakirjapäevikus kokku, mida õpetas Issand nendele meestele selle kohta, milline oli nende himustatud omand võrreldes Tema väega neid õnnistada.
Salmidest Õpetus ja Lepingud 117:5–8 võib leida põhimõtte sellest, mis juhtub siis, kui me himustame ajalikke asju. Üks võimalus seda põhimõtet väljendada on see, et ajalike asjade himustamine võib panna meid jätma hooletusse kaalukamaid asju.
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Milliseid ajalisi „kübemekesi” leidub minu elus, mis võivad panna mind jätma hooletusse kaalukamaid evangeeliumi asju?
Mida saan teha selleks, et koondada rohkem tähelepanu igavikulise tähtsusega asjadele?
Me loeme salmist Õpetus ja Lepingud 117:10, et Issand kutsus William Marksi jätkama teenimist Kiriku juhina, kui ta saabub Missouri osariiki Far Westi linna. Ühtlasi ütles Issand, et kui juhataja Marks on „ustav väheses”, „pannakse [ta] palju üle” (vt ka Mt 25:23).
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 117:11 ja leia Issanda noomitus Newel K. Whitneyle. Selles salmis mainitud nikolaiidid olid ühe iidse ususekti liikmed. Nad ütlesid, et on kristlased, kuid irdusid evangeeliumi põhimõtetest, võttes omaks maailma kombeid. Nende kummardamistavade juurde kuulusid näiteks seksuaalsed patud. (Vt märksõna „Nicolaitans”. – Bible Dictionary; Doctrine and Covenants Student Manual. 2. tr, Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2001, lk 290.)
Kuidas oleksid Newel K. Whitney teod sarnanenud nikolaiitide tegudega, kui ta oleks otsustanud koondada oma tähelepanu pigem omandile Kirtlandis kui pühadega kokkukogunemisele?
Kuna William Marks ja Newel K. Whitney muretsesid Kiriku omandi pärast Ohio osariigis ja kuna pühi Missouri osariigis taga kiusati, ei olnud neil võimalik koguneda pühadega Far Westi. Nad järgisid siiski Issanda nõu, jäid ustavaks ja kogunesid hiljem pühadega Illinoisi osariiki Nauvoosse, kus William Marks teenis vaiajuhatajana ja Newel K. Whitney piiskopina.
Issand annab Oliver Grangerile ülesandeks olla äritehinguis Kirtlandis Esimese Presidentkonna esindaja
Mõtle kutsetele ja ülesannetele, mida sa Kirikus saada võid. Nende kutsete ja ülesannete seas võib olla kvoorumi või klassi juhatuses teenimine, sakramendikoosolekul kõnelemine, koduõpetajana teenimine, kellegagi osaduses olemine või põhimisjonärina teenimine. Milliseid ohverdusi võib nendes kutsetes vaja minna?
Kujutis
koduõpetajad kõndimas
Noored mehed, kes hoiavad Aaroni preesterlust, võivad teenida koduõpetajana.
Issand käskis ühel mehel, kelle nimi oli Oliver Granger, lahkuda Missouri osariigist Far Westist ja minna tagasi Ohio osariiki Kirtlandi, et „võidel[da] tõsiselt minu Kiriku Esimese Presidentkonna lunastamise eest” (ÕL 117:13). Selle ülesande juurde kuulus Kiriku omandi müümine ja Joseph Smithi äriasjade korraldamine. See nõudis peaaegu pimedalt Oliverilt ohverdusi. Loe salme Õpetus ja Lepingud 117:12–15 ja leia õnnistused, mida Oliver pidi Issanda sõnul saama, kui ta selle ülesande täidab.
Märka 13. salmis Issanda sõnu, et „tema ohverdus on minule püham kui tema edu”. Sellest nähtub, et Issand hoolis Oliveri ohverdusest rohkem kui rahast, mida Oliver osana ülesandest võis saada. Sellest salmist saab meile selgeks põhimõte: Issand peab Tema teenistuses tehtud ohverdusi pühaks. Märgi 13. salmis ära sõnad, mis seda põhimõtet õpetavad.
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Miks on tähtis teha kõik endast olenev, et Kirikus kutset või ülesannet täita?
Milliseid tundeid tekitab minus mõte, et minu ohverdused Issanda teenistuses on Temale pühad?
Oliver Granger suri Kirtlandis 25. augustil 1841. Tol ajal esindas ta ikka veel Esimest Presidentkonda nende äriasjades ja lisaks oli ta kutsutud Kirtlandis Kirikut juhatama. Kuigi Kiriku äriasjade korraldamine ei õnnestunud tal täielikult, tegi ta Kiriku ausameelsuse ja hea nime hoidmise nimel tööd. Ta oli truu Issandale ja prohvet Joseph Smithile.
Ühes soovituskirjas kirjeldasid Joseph Smith ja teised Esimese Presidentkonna liikmed Oliver Grangerit kui „mees[t], kes on kõige ausameelsem ja vooruslikum; ja lühidalt öeldes ‥ Jumala mees”. (History of the Church, 3. kd, lk 350) Kaheteistkümne Apostli kvoorumi juhataja Boyd K. Packer on öelnud:
Kujutis
Juhataja Boyd K. Packer
„Mida Oliver Granger tegi, et tema nime pühana meeles peetaks? Tegelikult ei midagi erilist. Asi polnud niivõrd selles, mida ta tegi, kui selles, milline ta oli. ‥
Issand ei oodanud, et Oliver oleks täiuslik, vahest isegi mitte edukas. ‥
Me ei saa alati oodata, et meid saadab edu, kuid peaksime püüdma anda endast parimat.” (The Least of These. – Ensign või Liahona, nov 2004, lk 86)
Issand määrab uued apostlid ja kutsub kõiki apostleid misjonil teenima
8. juulil 1838 kutsus Issand usust taganenud apostlite asemele uued. Samuti kutsus Issand kõik kaksteist apostlit evangeeliumi jutlustama.
Loe salme Õpetus ja Lepingud 118:4 ja 5 ning leia, kuhu Issand neid kahteteist evangeeliumi jutlustama suunas. Fraas „üle suurte vete” viitas üle Atlandi ookeani Suurbritanniasse minemisele. Pane tähele salmis Õpetus ja Lepingud 118:5 kohta, kuhu nad pidid enne misjonile lahkumist kogunema. Pane tähele ka kuupäeva, millal nad Issanda sõnul sinna kogunema pidid.
Sellele ilmutusele järgnenud kuudel kasvas Missouri osariigis tagakiusamine. Lõpuks aeti pühad osariigist välja. Antud tingimustes oli kaheteistkümnel ohtlik Issanda käsku täita ja Far Westis kokku saada. Paljud missourilased hooplesid avalikult, et nad ei lase sel ilmutusel täituda. Kaksteist apostlit olid aga otsustanud Issanda käsule kuuletuda.
26. aprilli hommikul 1839. aastal kogunesid Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed templikrundile. (Kõik ustavad kvoorumi liikmed ei saanud sinna tulla. Osa neist olid sel ajal vangistuses.) Nad tegid uuesti algust templile aluse rajamisega (vt ÕL 115:11), paigaldades suure kivi krundi kagunurga lähedusse. Nad pühitsesid uued apostlid Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis vabaks jäänud kohtadele. Seejärel nad lahkusid, ilma et vaenlased oleks neid avastanud. (Täielikuma ülevaate antud kogemusest leiate raamatust „Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff”, 2004, lk 139–141.)
Kujutis
templi nurgakivi
Templi nurgakivid Missouri osariigis Far Westi linnas paigaldati 1838. aasta juulis.
Õpetuse ja Lepingute 119. ja 120. osas on kirjas kaks ilmutust kümnise seaduse kohta. Õpetuse ja Lepingute 120. osas kirjas olevas ilmutuses käskis Issand organiseerida nõukogu Kiriku kümniserahade kasutamist juhatama. Tänapäeval saadavad kõik kogudused kümniseraha Kiriku peakorterisse ja sellele nõukogule, mis kannab nime Kümnise Paigutamise nõukogu. Kohalikud juhid kümniseraha kasutamise üle ei otsusta.
President Howard W. Hunter selgitas: „Kümniseseadus on lihtsasti öelduna „üks kümnendik oma sissetulekust”. Sissetulek tähendab kasumit, palka või juurdekasvu. See on töötaja palk, ettevõtja kasum, kasvatatud või toodetud saaduste juurdekasv või mõnest muust allikast saadud sissetulek. Issand ütles, et see on alatiseks seaduseks, nagu see on olnud varem.” (Conference Report, apr 1964, lk 35)
Lugedes alljärgnevaid Kiriku presidentide sõnu, otsi sealt õnnistusi, mida sa kümnist makstes võid saada:
Kujutis
President Harold B. Lee
Viidates Issanda lubadusele „ava[da] taevaluugid” kümnisemaksjate õnnistamiseks (vt Ml 3:8–11), ütles president Harold B. Lee: „Taevaluukide avamine tähendab loomulikult Jumala ilmutust temale, kes on nõus nõnda ohverdama.” (The Way to Eternal Life. – Ensign, nov 1971, lk 16)
Kujutis
President Heber J. Grant
President Heber J. Grant kõneles vaimsetest õnnistustest, mis tulevad meile siis, kui me kümnist maksame: „Neid, kes järgivad kümniseseadust, saadab õitseng. „Rääkides õitsengust, ei pea ma silmas üksnes dollareid ja sente. ‥ See, mida mina pean tõeliseks õitsenguks, selleks üheks asjaks kõikide teiste seas, mis on väga hinnaline igale mehele ja naisele, kes elab, on arenemine Jumala teadmistes ja tunnistuses ning väes elada evangeeliumi järgi ja inspireerida meie peresid sama tegema. See on tõeline õitseng.” (Teachings of Presidents of the Church: Heber J. Grant, 2002, lk 124)
President Grant õpetas lisaks sellele ka ühte meetodit, kuidas kümnist makstes rahalisi õnnistusi saada: „Kui anname proportsionaalselt oma vahenditega, kui maksame kümnist, ükskõik kui väike on sissetulek, ‥ suurendab Jumal, meie Taevane Isa ülejäänud üheksat dollarit kümnest, või ülejäänud neljakümmend viit senti igast viiekümnest, ja teil jagub piisavalt tarkust seda enda kasuks kasutada, nii et te oma aususega midagi ei kaota.” (Teachings: Heber J. Grant, lk 124–125)
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Milliseid õnnistusi olen saanud, kuna olen kuuletunud kümnise seadusele?
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu: