Seminar
28. õppenädal: 2. päev, Õpetus ja Lepingud 130:12–21


28. õppenädal: 2. päev

Õpetus ja Lepingud 130:12–21

Sissejuhatus

Selles õppetunnis tulevad käsitlemisele õpetused, mida prohvet Joseph Smith õpetas Kiriku koosolekul Illinoisi osariigis Ramuses 2. aprillil 1843. Need juhised on kirjas Õpetuse ja Lepingute 130. osas. Prohvet õpetas tulevastest sündmustest, sealhulgas Jeesuse Kristuse teisest tulemisest. Ta õpetas ka, et meie teadmised ja arukus jäävad pärast surma meiega, ning selgitas, kuidas me võime saada Jumala õnnistusi.

Õpetus ja Lepingud 130:12–17

Joseph Smith õpetab teisest tulemisest

Kas sa oled kunagi tahtnud täpselt teada, millal Jeesuse Kristuse teine tulemine aset leiab?

Ka paljud teised on selle üle juurelnud. Joseph Smithi päevil väitis tuntud ristiusu jutlustaja William Miller, et Päästja teine tulemine leiab aset 3. aprillil 1843. Päev enne Milleri ennustatud teise tulemise kuupäeva kõneles prohvet Joseph Smith pühadele Illinoisi osariigis Ramuses ja mainis, et on palvetanud, et teise tulemise aega teada saada.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 130:14–17 ja leia, mida sai Joseph Smith teada, kui palvetas, et saada teada Jeesuse Kristuse teise tulemise tähtaega.

Pane tähele, et Issand ei ilmutanud Joseph Smithile teise tulemise täpset kuupäeva. Lisaks õpetas Ta Josephit: „Ära mind selle asjaga enam rohkem vaeva.” (ÕL 130:15) Vaata pühakirjaviiteid Mt 24:36 (36–42) ja ÕL 49:7. Nendes salmides rõhutatakse uuesti, et keegi ei tea täpselt, millal Päästja naaseb.

Tõmba joon alla Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem M. Russell Ballardi sõnadele selle kohta, kes teab, millal teine tulemine aset leiab:

Kujutis
Vanem M. Russell Ballard

„Ühe apostlina on mind kutsutud olema sel põneval, katsumusterikkal ajal Kristuse eriline tunnistaja ja ma ei tea, millal Ta tuleb uuesti. Nii palju, kui mina tean, ei tea seda ükski mu vend Kaheteistkümne Kvoorumis ega isegi Esimeses Presidentkonnas. Ja ma vihjaksin alandlikult, et kui juba meie ei tea, siis ei tea keegi, ükskõik kui kaalukad on nende väited või põhjendatud nende arvutused. Päästja ütles, et „sellest päevast ja tunnist ei tea ükski; ei Jumala inglidki taevas, vaid üksnes minu Isa”. [JSM 1:40]

Usun, et kui Issand ütleb, et „ükski” ei tea, siis Ta tõesti mõtleb, et ükski ei tea. Me peaksime olema äärmiselt ettevaatlikud kõigi suhtes, kes peavad end jumaliku seaduse puhul erandiks.” (When Shall These Things Be? – Ensign, dets 1996, lk 56)

Salmid Õpetus ja Lepingud 130:14–17 ja vanem Ballardi sõnad annavad meile teada, et üksnes Jumal teab täpset aega, millal teine tulemine aset leiab.

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas selle tõe meelespidamine ei lase valeväidetel mind eksitada?

Õpetus ja Lepingud 130:18–19

Joseph Smith õpetab, kui tähtis on omandada selles elus teadmisi ja mõistmist

Kujuta ette, et lahkud kodust ja lähed kuskile, kus sa pole kunagi käinud. Sa võid kaasa võtta vaid niipalju, kui ühte kohvrisse mahub. Mida oma kohvrisse pakiksid?

Kujutis
kohver

Aga kui sinu sihtpunktiks oleks vaimumaailm (koht, kuhu läheb pärast surma meie vaim)? Millised kohvrisse pakitud asjad saaksid võtta surres endaga?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 130:18 ja 19 ning leia, mida saame sellest elust surres endaga võtta?

Mis jääb 18. ja 19. salmi põhjal pärast surma meiega? Lõpeta sellele küsimusele vastamiseks põhimõte: teadmised ja , mille selles elus omandame, tõusevad ülestõusmisel meiega.

Kujutis
Vanem Neal A. Maxwell

Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist aitas meil mõista sõna mõistmine tähendust nendes salmides: „Kui mõtiskleme, mis see siis on, mis tõuseb ülestõusmisel koos meiega, näib olevat selge, et meiega tõuseb mõistmine, mis ei tähenda üksnes meie intelligentsuskvooti, vaid ka meie suutelisust tõde vastu võtta ja rakendada. Meie anded, omadused ja oskused tõusevad meiega; kindlasti ka meie õpivõime, enesedistsipliini määr ja töövõime.” (We Will Prove Them Herewith, 1982, lk 12)

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Kuidas saame me omandada salmi Õpetus ja Lepingud 130:19 põhjal suuremat teadmist ja mõistmist?

    2. Millal olen omandanud teadmist ja mõistmist usinuse ja kuulekuse kaudu? Milline kogemus mulle osaks sai?

Pane tähele, et 19. salmi põhjal on neil, kes omandavad selles elus rohkem teadmist ja mõistmist, eelis tulevases maailmas. See tähendab, et sellest, mida me siin elus nii ajaliselt kui ka vaimselt õpime, on meile abi läbi igaviku. Selles elus omandatud teadmistest saab meile alus, et saada rohkem Taevase Isa sarnaseks.

  1. Kirjuta pühakirjapäevikusse eesmärk, mis aitaks sul omandada rohkem teadmist ja mõistmist.

Õpetus ja Lepingud 130:20–21

Joseph Smith selgitab, kuidas me saame õnnistusi

Kujuta ette, et tahad oma kirjutamisoskust parandada ja otsustad seega joosta kuu aega järjest viiel päeval nädalas viis kilomeetrit. Kuidas mõjutab selline treening su kirjutamisoskust?

Kujutis
sulepea ja paber

Mida sa pead tegema, et kirjutamisoskust parandada?

Nii nagu meil on vaja mõista, kuidas jõuda soovitud tulemusteni, peame me ka mõistma, kuidas saada õnnistusi, mida Taevane Isa meile anda soovib.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 130:20 ja 21 ning leia, kuidas saada õnnistusi, mida Taevane Isa meile anda soovib. Hea on teada, et sõna põhineb tähenduseks on „eelduseks olema” ja et fraas „tagasivõetamatult otsustatud” tähendab, et mingi seadus on jääv ja muutumatu.

Lõpeta 20. ja 21. salmist õpitu põhjal järgnev põhimõte: kui me tahame saada , siis me peame .

Selleks, et seda põhimõtet paremini mõista, täida järgnev tabel. Loe läbi pühakirjasalmid ning seejärel leia igas pühakirjakohas olev seadus ja sellega seotud õnnistus.

Pühakirjakoht

Seadus

Õnnistus

ÕL 10:5

2Ne 32:3

Ml 3:8–10; ÕL 64:23

ÕL 89:18–21

  1. Täida pühakirjapäevikus ülesanded:

    1. Vasta küsimusele: Milliseid õnnistusi olen saanud, kuna kuuletusin mingile seadusele?

    2. Mõtle õnnistustele, mida tahad saada. Pane kirja, mis seadusele või seadustele peaksid kuuletuma, et neid õnnistusi saada. (Õnnistusi tuua aitavate seaduste leidmiseks võid kasutada pühakirja õpiabisid, nagu Pühakirjajuhti. Tähtis on pidada meeles, et mõned seadused ja õnnistused on väga konkreetsed, samas kui teised on üldisemad. Samuti on tähtis meeles pidada, et mõned lubatud õnnistused võivad tulla pärast surelikkust.)

Vaata üle Õpetuse ja Lepingute 130. osast leitud õpetused ja põhimõtted. Mõtiskle nende õpetuste ja põhimõtete üle, kui loed, mida ütles president Brigham Young prohvet Joseph Smithi võime kohta Jumala asju seletada: „Vend Joseph Smithi oivaliselt hiilgavaks iseloomujooneks oli see, et ta oskas kohandada taevased asjad piiratud mõistmisega inimestele. Kui ta jutlustas inimestele – ilmutas Jumala asju, Jumala tahet, päästmisplaani, Jehoova eesmärke, meie seotust tema ja kõigi taevaste isikutega – kohandas ta oma õpetused kõigi meeste, naiste ja laste võimetele, tehes need nii selgeks nagu hästimärgistatud teerada. See oleks pidanud veenma igat inimest, kes teda kunagi kuulis, tema jumalikus väes ja volituses, sest ükski teine inimene ei suutnud õpetada nagu tema ja ükski inimene ei saa ilmutada Jumala asju muidu kui vaid Jeesuselt Kristuselt saadud ilmutuste kaudu.” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 347)

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas Õpetuse ja Lepingute 129. ja 130. osas kirjas olevad põhimõtted tugevdavad minu tunnistust Joseph Smithi kutsest?

  2. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud salme Õpetus ja Lepingud 130:12–21 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada:

Prindi