30. õppenädal: 1. päev

Õigusjärgsus presidentkonnas

Sissejuhatus

Pärast prohvet Joseph Smithi märtrisurma 27. juunil 1844 olid paljud segaduses, kes hakkab Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut juhtima. Kuid prohvet oli enne surma juhtimise üleandmiseks valmistunud ja andnud kõik oma preesterluse võtmed ja väed Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile. Kui Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Brigham Young pühadele 8. augustil 1844 kõneles, said paljud Kiriku liikmed vaimse tunnistuse, et Jumal oli kutsunud ja ette valmistanud Kirikut juhtima tema.

Joseph Smithi surmale järgnenud sündmuste ajaline järjestus seoses õigusjärgsusega presidentkonnas
Kuupäev	Sündmus
27. juuni 1844	Joseph ja Hyrum Smithi märtrisurm Illinoisi osariigis Carthage’is.
29. juuni 1844	Joseph ja Hyrum Smithi ärasaatmine.
27. juuni–7. juuli 1844	Willard Richards ja haavatud John Taylor on ainukesed apostlid Illinoisi osariigis Nauvoos.
8. juuli 1844	Parley P. Pratt naaseb Nauvoosse ning aitab Willard Richardsil ja John Tayloril Kirikus korda hoida.
3. august 1844	Sidney Rigdon naaseb Nauvoosse Pennsylvania osariigist Pittsburghist.
4. august 1844	Sidney Rigdon ütleb rühmale pühadele, et tema peaks olema Kiriku eestkostja, ja tahab, et tema kohalemääramise kinnitamiseks kutsutaks 6. augustil kokku erikoosolek. Tegelikult toimub koosolek neljapäeval, 8. augustil.
6. august 1844	Enamik ülejäänud apostlitest, teiste seas Brigham Young, naasevad misjonitelt Nauvoosse.
7. august 1844	Hommikul kohtuvad apostlid ja Sidney Rigdon haavatud John Taylori kodus. Apostlite, kõrgema nõukogu ja ülempreestrite pärastlõunasel koosolekul väidab Sidney Rigdon taas, et temast peaks saama Kiriku eestkostja. Brigham Young teatab, et võtmed on temal ja ta tahab täita selles küsimuses Jumala tahet.
8. august 1844	Hommikul kell 10 peetud koosolekul kõneleb Sidney Rigdon poolteist tundi tuhandetele kokku tulnud pühadele ja selgitab, miks tema peaks olema Kiriku eestkostja. Ka Brigham Young kõneleb ja kutsub pühasid kogunema taas kella kahesele koosolekule. Päeva jooksul saavad paljud Kiriku liikmed tunnistuse, et Prohvet Joseph Smithi kuub ehk volitus langes Brigham Youngile. Kella kahesel koosolekul toetavad pühad Brigham Youngi ja kahteteistkümmet apostlit Kiriku juhtidena. Mõlemal koosolekul on paljud pühad tunnistajaks, et Brigham Young tundub ja kõlab aeg-ajalt kui prohvet Joseph Smith.

Pärast prohvet Joseph Smithi märtrisurma väidavad mõned inimesed, et õigus Kirikut juhtida kuulub neile

Kujuta ette, et saad teada, et Kiriku president suri eile õhtul. Kellest saab järgmine Kiriku president? Kuidas ta valitakse? Kuidas antakse Kiriku juhtimiseks vajalikud preesterluse võtmed järgmisele Kiriku presidendile?

Pärast prohvet Joseph Smithi märtrisurma tundsid pühad sügavat kurbust ja paljud Kiriku liikmed olid segaduses, kes Kirikut juhtima hakkab. Sel ajal väitis mitu inimest, et õigus Kirikut juhtida kuulub neile. Nende seas olid Sidney Rigdon, James Strang ja Brigham Young.

Loe läbi järgmised lõigud ja leia, miks väitis Sidney Rigdon, kes oli olnud mitu aastat Kirikus silmapaistev juht, et tema peaks Kirikut juhtima:

„Sidney Rigdon, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, saabus [Nauvoosse] Pennsylvania osariigist Pittsburghist 3. augustil 1844. Aastal enne seda oli ta hakanud prohvet Joseph Smithi nõu hülgama ja võõrandus Kirikust. Ta polnud nõus kolme Kaheteistkümne liikmega Nauvoos kokku saama ja kõneles selle asemel suurele pühaderühmale, mis oli kogunenud pühapäevaseks jumalateenistuseks.” (Our Heritage: A Brief History of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1996, lk 66)

Sidney Rigdon nõudis, et teisipäeval, 6. augustil peetaks erikoosolek, et Kiriku liikmed saaksid valida Kirikule eestkostja. Jäi mulje, nagu püüdis Sidney Rigdon pidada seda koosolekut, enne kui kõik kaksteist apostlit jõudsid tagasi misjonitelt Ameerika Ühendriikide idaosast, et Kiriku liikmed võiksid kinnitada tema positsiooni Kiriku eestkostjana. Osa Kiriku juhtide arvates võis vend Rigdon pidada salanõu „pühade olukorda ära kasutada” (History of the Church, 7. kd, lk 225). Õnneks, tänu vanem Willard Richardsi ja vanem Parley P. Pratti tegutsemisele, muudeti koosoleku aeg neljapäevaks, 8. augustiks 1844, mille ajaks enamik apostleid oli Nauvoosse tagasi jõudnud.

Sidney Rigdon väitis, et kuna teda oli varasemalt kutsutud ja pühitsetud Joseph Smithile eestkõnelejaks, oli temal vastutus kindlustada, et „Kirikut juhitaks korrakohaselt”. (History of the Church, 7. kd, lk 229) Lisaks väitis ta, et „rahva eestkostja” peaks olema tema ja et seda kohust täites teeb ta seda, mida Jumal oli tal teha käskinud (History of the Church, 7. kd, lk 230).

Sidney Rigdon

Sidney Rigdon

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Millisel arvamusel oleksin ma Sidney Rigdoni väidetest, kui oleksin tol ajal Nauvoos olnud?

   2. Mille pärast oleksin võinud seoses vend Rigdoniga muret tunda?

Otsi järgmist lõiku lugedes, miks väitis James Strang, et Kirikut peaks juhtima tema:

James Strang, kes oli saanud ristitud 1844. a veebruaris, uuris 1844. a kevadel Wisconsini osariigis ühte pühade jaoks võimalikku asukohta. Pärast prohveti märtrisurma väitis vend Strang, et oli saanud kirja Joseph Smithilt, milles Joseph oli määranud Strangi oma õigusjärglaseks. Vend Strangi kirjal, mida ta Kiriku liikmetele näitas, tundus olevat Joseph Smithi allkiri. Vend Strang väitis, et tema on järgmine prohvet, ja teavitas oma seisukohast Kiriku konverentsil Michigani osariigis 5. augustil 1844.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kas James Strangi väidete juures oleks olnud midagi veenvat, kui oleksin olnud koos pühadega Michigani osariigis?

   2. Mille pärast oleksin võinud seoses tema väidetega muret tunda?

Loe läbi järgmised lõigud ja leia, mida ütles Brigham Young teistele preesterluse juhtidele, sealhulgas Nauvoos olnud Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele selle kohta, kes peaks Kirikut juhtima:

Vanemad John Taylor, Willard Richards ja Parley P. Pratt olid Sidney Rigdoni saabudes juba Nauvoos. Enamik ülejäänud apostlitest, nende hulgas Brigham Young, naasis Nauvoosse 6. augusti 1844 õhtul. Järgmisel päeval, 7. augustil, kohtusid apostlid John Taylori kodus, et nõu pidada. Hiljem sellel pärastlõunal kohtusid kaksteist apostlit, kõrgem nõukogu ja ülempreestrid. Juhataja Young, kes oli Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja, palus Sidney Rigdonil oma sõnumi pühadele esitada. Sidney Rigdon kuulutas julgelt, et oli saanud nägemuse, et ükski inimene ei või Joseph Smithi õigusjärglasena Kiriku presidendiks saada. Seejärel tegi ta ettepaneku, et tema määrataks inimeste eestkostjaks.

Kui Sidney Rigdon oli oma sõnumi lõpetanud, ütles Brigham Young:

President Brigham Young

„Ma ei hooli sellest, kes Kirikut juhib ‥ , kuid üht asja pean ma teadma ja see on Jumala arvamus. Mul on võtmed ja vahendid saada teada Jumala tahe selles asjas. ‥

Joseph andis meie pea peale [viidates kaheteistkümnele apostlile] kõik apostliameti juurde kuuluvad võtmed ja väed, mida ta ise hoidis, enne kui ta ära võeti. ‥

Kui tihti on Joseph Kaheteistkümnele öelnud: „Ma olen ladunud aluse ja teie peate sellele ehitama, sest teie õlul lasub kuningriik.”” (History of the Church, 7. kd, lk 230)

3. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas näivad juhataja Brigham Youngi soovid Sidney Rigdoni ja James Strangi omadest erinevat?

   2. Miks oli Brigham Youngi tunnistus preesterluse võtmetest tähtis?

Juhataja Brigham Young ja teised Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed õpetasid tõde: apostlid hoiavad kõiki Kiriku juhtimiseks vajalikke preesterluse võtmeid.

Samu preesterluse vägesid ja võtmeid hoiavad apostlid ka tänapäeval. Kui apostel ametisse pühitsetakse, antakse talle kõik preesterluse võtmed maa peal (vt ÕL 112:30–32), kuid volitus kõiki neid preesterluse võtmeid rakendada kitseneb vaid vanemapostlile, Kiriku presidendile.

1836. aasta jaanuaris, rohkem kui kaheksa aastat enne prohvet Joseph Smithi surma, õpetas ta Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile, et „kaksteist ei allu kellelegi teisele kui Esimesele Presidentkonnale” ja ütles siis: „Kus mind ei ole, seal pole ka Esimest Presidentkonda kaheteistkümne üle.” (History of the Church, 2. kd, lk 374)

Mis juhtub selle prohvet Joseph Smithilt saadud juhise põhjal Esimese Presidentkonnaga, kui Kiriku president sureb?

Kes on võimeline Kirikut juhtima, kui Esimene Presidentkond on laiali saadetud?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 124:127 ja 128 ning leia, kes oli ajal, mil prohvet Joseph Smith suri, vanemapostel ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja.

Kuna Brigham Young oli vanemapostel, oli ta Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja. Kui kvoorum 1835. aastal esmakordselt moodustati, määrati vanemus kindlaks vanuse järgi. Liikmete lisandudes hakati vanemust määrama apostliks pühitsemise kuupäeva järgi. Seega määratakse nüüdisajal vanemust kuupäeva ja järjekorra järgi, mille alusel apostel on ametisse pühitsetud.Kui Kiriku president sureb, läheb Esimene Presidentkond laiali ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist saab vanemapostli juhatuse all olev juhtkvoorum.

Issand on kehtestanud Kiriku presidentkonnas õigusjärgsuse nii, et Kirik ei ole iial ilma inspireeritud juhtkonnata ja pole mingit põhjust spekuleerida ega vaielda, kellest saab järgmine Kiriku president. President Harold B. Lee selgitas: „[Issand] teab, keda ta tahab seda kirikut juhtima ja ta ei eksi. Issand ei tee midagi juhuslikult. Ta pole iial midagi juhuslikku teinud.” (Conference Report, okt 1970, lk 153)

Kokkuvõttes antakse igale Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmele tema apostliametisse pühitsemise hetkel kuningriigi võtmed. Vanemapostel, kes on Kaheteistkümne Kvoorumi juhiks, määratakse kindlaks pühitsemiskuupäeva ja -järjekorra alusel. Kui Kiriku president sureb, läheb Esimene Presidentkond laiali ja nõuandjad, kes on olnud varem Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis, naasevad kvoorumis vanemuse järgi oma kohale. Seejärel saab Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist Kiriku juhtiv juhtkvoorum. Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajana hoiab ja rakendab vanemapostel automaatselt aktiivselt kõiki kuningriigi preesterluse võtmeid ja juhib kogu Kirikut. Kiriku juhtiva ametikandjana on Kaheteistkümne Kvoorumi juhatajal õigus saada ilmutust selle kohta, millal taasluua Esimene Presidentkond. Issanda Kirikus tehakse kõike targalt ja korra kohaselt.

Paljud saavad tunnistuse, et Kirikut peaks juhtima juhataja Brigham Young

8. augustil 1844. a kogunesid pühad Nauvoos kell 10.00, et kuulda Sidney Rigdoni väiteid, miks ta peaks olema Kiriku eestkostja. Kuna poodiumi suunas puhus tuul, võttis vend Rigdon koha sisse koguduse selja taga vankril, et tema häält oleks paremini kuulda. Kogudus pööras end ümber, et näha, kuidas vend Rigdon neile jutlustab. Ta kõneles poolteist tundi tuhandetele kogunenud pühadele, selgitades, miks ta peaks olema Kiriku eestkostja. Mitmete inimeste sõnul polnud ta sõnavõtt kuigi inspireeriv.

Juhataja Brigham Young ja teised Kiriku juhid tulid ja istusid poodiumile, mis asus Sidney Rigdoni kõnepidamise koha vastas. Selleks hetkeks oli tuul vaibunud. Kui Sidney Rigdon oli oma sõnavõtu lõpetanud, kõneles juhataja Young. Kuulajaskond pöördus Brighami kõnet kuulama, pöörates Sidney Rigdoni vankrile selja. (Vt Discourse by President Geo Q. Cannon. – Deseret News, 21. veebr 1883, lk 67.) Juhataja Young kõneles lühidalt ja ütles, et oleks eelistanud naasta Nauvoosse pigem prohvetit leinama, kui uut juhti määrama. Ta tegi teatavaks, et hiljem tol päeval, kell kaks pärastlõunal, peetakse Kiriku juhtide ja liikmete koosolek. Kui ta kõneles, nägid mitmed Kiriku liikmed, et Brigham Youngi välimus ja hääl muutusid, sarnanedes prohvet Joseph Smithi hääle ja välimusega. See imetabane sündmus aitas paljudel pühadel teada, et Issand tahtis, et Kirikut juhib Brigham Young.

Loe järgmisi kogemusi ja leia, kuidas Issand pühasid õnnistas, et nad võiksid teada, keda Ta oli määranud Kirikut juhtima. Sõna „kuub” viitab volituse üleminekule prohvetilt ja Kiriku presidendilt (Joseph Smithilt) tema ametijärglasele (Brigham Youngile).

Benjamin F. Johnson

Benjamin F. Johnson on meenutanud: „Juhataja Brigham Young tõusis ja kõneles. Nägin teda püsti tõusmas, kuid niipea, kui ta kõnelema hakkas, hüppasin ma jalgadele, sest ta hääl oli kõikvõimalikul määral Josephi hääl ja tema isik kehastas oma ilmelt, hoiakult, riietelt ja väljanägemiselt Josephit ennast, ja ma teadsin hetkega, et Josephi vaim ja kuub oli tema peal.” (My Life’s Review, 1947, lk 103–104)

William C. Staines kirjeldas Brigham Youngi kõnelemas „otsekui prohvet Josephi häälega. Arvasin, et see on tema, ja nõnda tundsid tuhanded, kes seda kuulsid.” (History of the Church, 7. kd, lk 236)

President Wilford Woodruff

Wilford Woodruff on kirjutanud: „Kui ma ei oleks teda oma silmadega näinud, ei oleks keegi suutnud mind veenda, et tegemist polnud Joseph Smithiga, ja igaüks, kes neid kaht meest tundis, võib seda tunnistada.” (History of the Church, 7. kd, lk 236)

Pärastlõunasel koosolekul võtsid sõna juhataja Brigham Young ja teised Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed. Ka paljud teised märkisid, et Brigham Young nägi tol päeval kõneledes välja ja kõlas nagu Joseph Smith. George Q. Cannon, kes oli 1844. aastal 17-aastane, on meenutanud: „Kui Joseph oleks surnuist tõusnud ja nende istungil taas kõnelenud, poleks see mõjunud paljudele tol koosolekul olnutele jahmatavamalt; tegemist oli Josephi enda häälega ja see polnud ainuüksi Josephi hääl, mida kuuldi, vaid inimeste silmis näis, nagu seisaks Joseph ise nende ees. ‥ Issand andis oma rahvale tunnistuse, mis ei lasknud vähimalgi määral kahelda, kes on mees, kes on neid juhtima valitud.” (History of the Church, 7. kd, lk 236)

Lisaks sellele imele tundsid paljud pühad ka Püha Vaimu neile tunnistamas, et Jumal kutsus Kirikut juhtima Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi ja Brigham Youngi. Selle koosoleku lõpus hääletasid pühad Nauvoos ülekaalukalt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi toetuseks, et see Brigham Youngiga eesotsas Kirikut juhiks. Kõik Kiriku liikmed siiski lõpuks apostleid järgida ei otsustanud. Mõned otsustasid järgida hoopis selliseid inimesi nagu Sidney Rigdon ja James Strang, kes asutasid omaenda kirikud.

Kui sina oleksid olnud ühel 8. augustil 1844 peetud koosolekul, siis millisele järeldusele oleksid sa jõudnud selles osas, kelle Jumal oli kutsunud Kirikut juhtima?

Kui prohvet Joseph Smith suri, oli vanemapostel (Brigham Young) otsekohe võimeline kõiki preesterluse võtmeid rakendama. Tal oli õigus saada ilmutust selle kohta, millal organiseerida uus Esimene Presidentkond. 1847. aastal, rohkem kui kaks aastat pärast Joseph Smithi märtrisurma, sai juhataja Brigham Young inspiratsiooni Esimese Presidentkonna reorganiseerimiseks, selle asemel et jätkata Kiriku juhtimist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajana. Kiriku kasvades ja laienedes on tähtis meeles pidada, et me võime saada Püha Vaimu kaudu tunnistuse, et need, kes Kirikut juhivad, on kutsunud Jumal.

Esimene Presidentkond, 2013

Esimene Presidentkond, 2013

4. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Miks on minu arvates tähtis saada tunnistus, et meie Kiriku juhid on kutsunud Jumal?

   2. Meenuta, millal oled saanud tunnistuse, et mõne Kiriku juhi on kutsunud Jumal. Kui sul on olnud sellega seoses kogemusi, siis mida sa tegid, et seda tunnistust saada? Kui sa pole Kiriku juhtidega seoses tunnistust saanud, pane kirja, mida võiksid teha, et seda tunnistust saada.

5. Palu, et mõni pereliige või sõber räägiks sulle oma kogemusest, kuidas ta on saanud Pühalt Vaimult tunnistuse, et mõne Kiriku juhi on kutsunud Jumal. Soovi korral jaga nendega ka seda, mida sa eelmises ülesandes päevikusse kirja panid. Kirjuta pühakirjapäevikusse, mida selle inimese kogemusest õppisid.

6. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud õppetundi pealkirjaga „Õigusjärgsus presidentkonnas” ja lõpetanud selle (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: