8. augustil 1831 valmistusid prohvet Joseph Smith ja kümme vanemat Missouri osariigist Independence’ist lahkuma ja Ohio osariiki naasma. Issand andis vanematele juhatust teel evangeeliumi jutlustada – see juhis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 60. osas. Teekonna kolmandal päeval sattus seltskond Missouri jõel hädaohtu. Järgmisel kahel päeval, 12. ja 13. augustil, sai prohvet Joseph Smith Issandalt kaks ilmutust. Need ilmutused on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 61. ja 62. osas. Need sisaldavad juhatust, hoiatust, tröösti ja julgustust.
Issand käsib vanematel teel Missouri osariigist Ohio osariiki evangeeliumi jutlustada
Kujutis
nooruk koolibussis pühakirju lugemas
Meenuta aega, mil pelgasid teistele oma tõekspidamistest rääkida või ei tahtnud evangeeliumi kohta tunnistust jagada.
Issand noomis osi vanemaid, kes olid tulnud Missouri osariiki Independence’isse. Loe salme Õpetus ja Lepingud 60:1–2, et saada teada, miks Issand osade vanematega rahul polnud. Võid leitu soovi korral ära märkida.
1. ja 2. salmis kirjeldatud vanemad olid tulnud Ohio osariigist Missouri osariiki Independence’isse, et võtta osa selle maa ja templikrundi pühitsemisest. Issand oli käskinud neil teel Missouri osariiki teistele evangeeliumi jutlustada (vt ÕL 52:9–10). Kuid osad vanemad ei kuuletunud sellele käsule. Issand ütles: „Nad ei taha avada oma suud, vaid peidavad talendi, mis ma neile andnud olen” (ÕL 60:2). Teisisõnu polnud nad jaganud tunnistust evangeeliumi kohta.
Mida öeldakse salmis Õpetus ja Lepingud 60:2 selle kohta, miks osad vanemad teistega oma tunnistust ei jaganud?
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 60:3, et saada teada, mis võib juhtuda, kui me oma tunnistust ei jaga.
Soovi korral kirjuta pühakirja põhimõte: kui me oma tunnistust ei jaga, võime sellest ilma jääda. Tunnistuse jagamine ei viita üksnes ametlikule tunnistusele, mida jagatakse Kiriku koosolekutel. Mõned Kiriku liikmed, kes Kiriku koosolekutel iial ei kõnele või kõnelevad harva, jagavad tunnistust oma eluviisiga. Mõned tunnistavad evangeeliumist, kui peavad vastu tervisega seotud katsumustele või muudele raskustele. Teised tunnistavad pereliikmetele või sõpradele, väljendades neile lootust ja usku sundimatu vestluse käigus.
Juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, kui tähtis on oma tunnistust jagada:
Kujutis
Juhataja Boyd K. Packer
„Kristuse Vaim ja tunnistus tuleb teile enamjaolt siis, ja jääb teiega ainult siis, kui te seda jagate. Selles peitub kogu evangeeliumi olemus.
Kas see pole mitte täiuslik kristlus? Tunnistust ei saa leida, hoida ega suurendada, kui ja kuni te pole valmis seda jagama. Tunnistuse saate endale siis, kui seda sundimatult ära annate” (The Candle of the Lord. – Ensign, jaan 1983, lk 55).
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Millal olen tundnud, kuidas mu tunnistus kasvas, kuna seda jagasin?
Millal järgmisel nädalal või veidi hiljem saaksin ma oma tunnistust jagada?
Ülejäänud Õpetuse ja Lepingute 60. osast loed sa sellest, et Issand käskis nendel vanematel Ohio osariiki tagasi minnes evangeeliumi kuulutada. Võid uurimise käigus soovi korral joonida alla sõnad ja fraasid, mis on seotud tunnistuse jagamisega, nagu nt „kuulutagu minu sõna” või „jutlustagu”.
Teel Ohio osariiki annab Issand prohvet Joseph Smithile ja teistele vanematele juhiseid
Prohvet Joseph Smith ja kümme vanemat avastasid kanuuga mööda tugevavoolulist Missouri jõge sõites, et nad on sattunud hädaohtu. Mõtiskle järgmist jutustust lugedes, kuidas sina oleksid end tundnud, kui oleksid seal olnud.
Kujutis
Missouri jõgi, McIlwaine’s Bend
Missouri jõgi, McIlwaine’s Bend
Joseph Smith meenutas, et teekonna kolmandal päeval „ilmutasid end paljud lääne vetel nii levinud ohud; ja kui me olime end jõekaldale laagrisse seadnud, ‥ nägi vend [William W.] Phelps hävitajat päevavalgel varjamatult kõige kohutavama väega vete palgel sõitmas; teised kuulsid küll müra, kuid nägemust ei näinud.” (History of the Church, 1. kd, lk 203) Enne seda nägemust „oli vendade seas tekkinud mõningane lahkarvamus ja pahameel.” (B. H. Roberts. A Comprehensive History of the Church, 1. kd, lk 262–263) Tol õhtul arutasid vennad oma probleeme ja enamik suutis üksteisele andestada. Järgmisel hommikul Joseph palvetas ja sai ilmutuse, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 61. osas.
Issand andestas nendele vanematele patud ja õpetas lisaks sellele, et viimsel ajal leiavad vete peal aset „paljud hävitused” (vt ÕL 61:5, 14–19). Issand rääkis ka oma väest. Loe salme Õpetus ja Lepingud 61:1, 6, 10 ja märgi ära, mida õpetas Issand oma väe kohta.
Kuna William W. Phelps nägi nägemuses hävitajat vete peal, on mõned arvanud, et Saatanal on vägi vete üle. Salmis Õpetus ja Lepingud 61:1 kinnitatakse siiski, et kõik võim on Issandal. Siia juurde kuulub ka vägi vete üle.6. ja 10. salmis kinnitatakse, et Issand saab meid säästa. Soovi korral kirjuta pühakirja põhimõte: Issandal on kõik võim ja Ta saab meid säästa.
Ülejäänud Õpetuse ja Lepingute 61. osas on kirjas lisajuhised, mis Issand neile vanematele andis, et neid Ohio osariiki tagasi juhatada.
Issand kiidab Missouri osariiki Independence’isse teel olevat vanemate rühma ustavuse eest
Märgista järgmises tabelis X-iga küsimused, mis on sinu arvates Issandale kõige olulisemad.
Kas peaksin pühapäeval Kirikusse minema?
Kas peaksin panema Kirikusse selga musta või rohelise seeliku? Kas peaksin panema kaela punase või sinise lipsu?
Kas peaksin minema misjonile? Kui jah, siis millal?
Kui mu ema tahab teha mu lemmiktoitu, mida peaksin siis valima?
Sõltuvalt olukorrast võivad paljud meie otsused olla Issanda jaoks tähtsad, samas kui teised ei pruugi olla. Õpetuse ja Lepingute 60.–62. osas kirjas olevates ilmutustes aitas Issand oma Kiriku vanematel mõista, et mõned nende otsused on Tema jaoks olulisemad kui teised. Kui sa jätkad nende ilmutuste uurimist, võid mõista asju, millest otsuste tegemisel juhinduda.
Selle osa sissejuhatuses mainitud vanemad olid rännanud Missouri osariiki Independence’isse aeglasemalt kui mõned teised vanemad, kuna püüdsid usinalt evangeeliumi jutlustada. Selle tulemusena ei jõudnud nad konverentsile, kus see maa ja templikrunt pühitseti.
Loe salme Õpetus ja Lepingud 62:1–3 ja leia õnnistused, mis tulevad neile, kes evangeeliumi jutlustavad ja tunnistust jagavad.
Uuri järgneva tabeli vasakus tulbas loetletud pühakirjaviiteid. Kirjuta õigesse veergu, mis oli Issanda jaoks oluline ja mis Tema jaoks oluline ei olnud.
Kui oled uurinud tabelis toodud pühakirjasalme, vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Milliseid erinevusi märkasin asjades, mis olid Issanda jaoks olulised, ja asjades, mis ei olnud?
Jooni Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem David A. Bednari tsitaadis alla sõnad või fraasid, mis aitavad sul mõista, mida Issand vanematele õpetas, kui Ta ütles, et mõni asi on Talle oluline ja mõnel asjal pole Tema jaoks vahet:
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Ilmselgelt ei öelnud Päästja neile misjonäridele, et Teda nende tegemised ei huvita. Pigem pööras ta tähelepanu sellele, kui tähtis on panna kõige tähtsam esikohale ja keskenduda õigetele asjadele. ‥ Oluline oli töö, mida nad olid tegema kutsutud; see, kuidas nad sinna jõudsid, oli küll tähtis, kuid polnud esmaoluline.” (A Reservoir of Living Water. Kiriku haridussüsteemi pühalik koosolek noortele täiskasvanutele, 4. veebr 2007, lk 4; LDS.org)
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas võiksin otsuste tegemisel juhinduda eeskujust, mis on Issanda jaoks oluline ja millel pole Tema jaoks vahet?
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 62:8 ja leia kaks asja, millele saame otsuste tegemisel toetuda. Seejärel täida lüngad ja lõpeta põhimõte: me peame toetuma otsuste tegemisel ja .
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Miks on minu arvates tähtis toetuda nii Vaimu juhatusele kui ka oma otsustusvõimele?
Millal olen juhindunud otsuse tegemisel nii Vaimu juhatusest kui ka oma otsustusvõimest? Kuidas mind selle eest õnnistati?
Mõtiskle, kuidas saad juhinduda oma tegemistes ühest või enamast põhimõttest, mida sa Õpetuse ja Lepingute 60.–62. osa uurides õppisid.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu: