Seminar
21. õppenädal: 1. päev, Õpetus ja Lepingud 98


21. õppenädal: 1. päev

Õpetus ja Lepingud 98

Sissejuhatus

20. juulil 1833 nõudis 400–500-liikmeline missourilaste rühm, et rohkem pühasid Jacksoni maakonda ei koliks ja et need, kes seal juba elavad, peavad lahkuma. Enne kui Missouri pühad jõudsid sellele reageerida, hakkas märatsev rahvajõuk nende vara hävitama ja elu ohustama. 6. augustil 1833 sai prohvet Joseph Smith ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 98. osas, kus Issand andis pühadele juhiseid, kuidas tagakiusamisele vastata. Kuigi prohveti kõrvu Ohio osariiki Kirtlandisse (tuhat nelisada viiskümmend kilomeetrit eemal) oli ilmselt jõudnud Missouri probleemidest mõningaid teateid, võis ta olukorra tõsidust mõista üksnes ilmutuse kaudu. Selles ilmutuses tunnistas Issand pühade kannatusi, nõustas neid järgima maa põhiseadust ja juhatas neid pidama kinni oma lepingutest.

Õpetus ja Lepingud 98:1–22

Issand annab pühadele nõu raskel ajal oma lepingutest kinni pidada

Salmides Õpetus ja Lepingud 98:1–22 andis Issand vaevatud pühadele nõu olla kõiges tänulik ja oodata kannatlikult Issandat.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:11 ja 12 ning leia käsk, mille Issand andis pühadele.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:13–15 ja leia, mida ütles Issand pühadele proovilepanemise kohta. Me õpime nendest salmidest, et me tõestame end Issandale, kui peame kinni lepingutest ka siis, kui see on raske.

Mõtle, miks võis olla 1833. aastal Missouri osariigis elanud pühadel oluline meeles pidada, kui tähtis on lepingutest kinni pidada ka siis, kui see on raske. Miks on sinu arvates ka meil täna oluline meeles pidada, kui tähtis on raskel ajal lepingutest kinni pidada?

Õpetus ja Lepingud 98:23–32

Issand ilmutab, kuidas peavad pühad vastama tagakiusamisele

  1. Joonista pühakirjapäevikusse kolm tulpa. Pane esimesele tulbale pealkirjaks Issanda kättemaksuseadus (ÕL 98:23–32), teisele tulbale Issanda sõjapidamisseadus (ÕL 98:33–38) ja kolmandale tulbale Issanda andestamisseadus (ÕL 98:39–48). Jäta igasse tulpa ruumi, et panna kirja põhimõtted ja õpetused, mida õppetundi uurides avastad. Õppetundi läbi töötades leiad sa juhiseid, mida nendesse tulpadesse kirja panna.

Mida tunneksid, kui keegi sulle või sinu perele halba teeks? Miks tahavad mõned sinu arvates neile halba teinud inimesele kätte maksta?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:23–27 ja leia, mida ütles Issand kättemaksu kohta.

Võid fraasid „ei sõima” ja „talute seda kannatlikult” neis salmides soovi korral ära märkida.

Me saame Issanda õpetustest Missouri pühadele teada, et kui me talume halba kohtlemist kannatlikult ja kätte maksmata, annab Issand meile selle eest tasu. Kirjuta see põhimõte pühakirjapäevikusse pealkirja „Issanda kättemaksuseadus” alla.

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Kuidas on kättemaksu otsimine minu arvates kahjulik?

    2. Mõtle mõnele oma tuttavale (või kellelegi, kellest oled lugenud), kes näitas kannatlikkust, kui teda halvasti koheldi, ega otsinud kättemaksu. Mida see inimene tegi, et vaatamata halvale kohtlemisele kannatlik olla?

Kui märatsev rahvajõuk laupäeval, 20. juulil 1833 Missouri osariigis Jacksoni maakonnas kokku tuli, ei hävitanud nad ainult vara, vaid püüdsid teha kahju ka Kiriku juhtidele. Järgnevast loost nähtub, kuidas piiskop Edward Partridge ja Charles Allen, 27-aastane hiljutine pöördunu Pennsylvania osariigist, märatseva rahvajõugu rünnakutele Missouri osariigis reageerisid.

Kujutis
märatsev rahvajõuk Missouri osariigis

Kiriku juhid Missouri osariigis Jacksoni maakonnas seisavad silmitsi märatseva rahvajõuguga.

„Jõuk võttis piiskop Edward Partridge’i ja Charles Alleni kinni ja vedas nad linnaväljakule läbi hullunud rahvahulga, kes neid teel solvas ja teotas. Seal esitati neile kaks valikut: nad pidi ütlema lahti oma usust Mormoni Raamatusse või lahkuma maakonnast. Mormoni Raamatut nad ei eitanud ega nõustunud ka maakonnast lahkuma. Kui piiskop Partridge sai loa rääkida, ütles ta, et pühad on pidanud taluma tagakiusamist igal maailmaajastul ning et ta oli nõus Kristuse pärast kannatama, nagu olid kannatanud pühad möödunud ajastutel; et ta polnud teinud midagi, mis peaks kedagi pahandama, ja et kui nad temale halba teevad, teeksid nad ülekohut süütule. Siin mattus tema hääl rahvahulga lärmi sisse, kellest paljud karjusid: „Kutsuge oma Jumal end vabastama ‥ !” Neilt kahelt vennalt, Partridge’ilt ja Allenilt, kisti riided seljast, nad võõbati [määriti] üle tõrvaga, mille hulka oli segatud lupja, potast või mõnda muud söövitavat hapet, ning puistati üle sulgedega. Nad talusid sellist julma alandust ja väärkohtlemist nii vagalt ja allaheitlikult, et rahvahulk jäi vaikseks ja see, mida nad pealt nägid, näis neid lausa jahmatavat. Vendadel lubati vaikselt lahkuda.” (B. H. Roberts. A Comprehensive History of the Church, 1. kd, lk 333; vt ka Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. tr, Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2003, lk 133)

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Mis mulle selle juures muljet avaldab, kuidas piiskop Partridge ja Charles Allen neile osaks saanud tagakiusamisele reageerisid?

    2. Mida saan teha, et Issanda nõu selles valdkonnas paremini järgida?

Salmides Õpetus ja Lepingud 98:28–32 andis Issand pühadele nõu, et kui vaenlane on neile Jumala kättemaksu alla sattumata kolm korda kahju teinud, peaksid nad teda Issanda nimel hoiatama, et ta neid enam ei kahjustaks. Lisaks selgitas Issand, et kui vaenlane neile ka pärast seda hoiatust kahju teeb, on pühadel õigus „tasud[a] temale vastavalt tema tegudele” (ÕL 98:31). Samas öeldi pühadele ka seda, et kui nad säästavad oma vaenlasi, kuigi neil on õigus kätte maksta, tasutakse neile nende õigemeelsuse eest.

Õpetus ja Lepingud 98:33–38

Päästja selgitab, millal on sõda õigustatud

Kas sul on sugulasi või sõpru, kes on oma riigi eest sõdinud? Kas sa oled mõelnud, mida on Issand sõja kohta õpetanud?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:33 ja 34 ning leia, mida ütles Issand oma muistsetele järgijatele sõja kohta.

Täida 33. salmist loetu põhjal lüngad ja lõpeta põhimõte: nad peaks minema võitlema ühegi rahvuse, hõimu, keele või rahva vastu, Issand neid . Võid kirjutada selle põhimõtte pühakirjapäevikusse pealkirja „Issanda sõjapidamisseadus” alla. (Pea meeles, et Issand andis selle seaduse spetsiaalselt inimestele, kes elasid teisel ajal ja teises kultuuriruumis. Kuigi selle seaduse põhimõte on õige, allume me täna ka elukohariigi seadustele [vt UA 1:12].)

Mida pidid need muistsed järgijad salmi Õpetus ja Lepingud 98:34 põhjal kõigepealt tegema, kui keegi nende vastu sõja kuulutas? (Kirjuta oma vastus pühakirjapäevikusse pealkirja „Issanda sõjapidamisseadus” alla.)

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:35–38 ning leia, mida käskis Issand oma muistsetel järgijatel teha, kui nende rahupakkumist vastu ei võeta.

Me õpime nendest salmidest, et sõda võib olla õigustatud Issanda sätestatud tingimustel. Kirjuta see tõde pühakirjapäevikusse pealkirja „Issanda sõjapidamisseadus” alla.

Kui paljud rahvad Teise maailmasõja ajal lahinguid pidasid, selgitas president David O. McKay, millises olukorras on Issanda järgijatel õigus sõtta minna:

Kujutis
President David O. McKay

„Sõda ei lähe kokku Kristuse õpetustega. Jeesuse Kristuse evangeelium on rahuevangeelium. Sõda on selle vastand ja kutsub esile vihkamist. ‥

On siiski kaks tingimust, mis võivad õigustada ühel tõelisel kristlasel sõtta minna – pange tähele, et ma ütlen minna, mitte seda alustada: 1) kui keegi püüab kellegi üle valitseda ja temalt tema valikuvabadust võtta, 2) lojaalsusest riigi ees. Võimalik, et on veel kolmaski tingimus, [nimelt] mõne nõrga rahva kaitsmine, kellele tugev halastamatu rahvas õigustamatult peale tungib.” (Conference Report, apr 1942, lk 71–72)

Õpetus ja Lepingud 98:39–48

Issand õpetab pühadele, kuidas oma vaenlastele reageerida

Issanda sõjapidamisseadusega on seotud Issanda andestamisseadus, mis on kirjas salmides Õpetus ja Lepingud 98:39–48. Issanda andestamisseadust demonstreerib järgnev lugu ühest Teise maailmasõja järgsest sündmusest:

„Teise maailmasõja aegses Hollandis varjas Casper ten Boomi pere oma kodus natside poolt tagaotsitavaid. See oli nende viis panna oma kristlik usk tegudesse. Neli pereliiget kaotasid varjupaika pakkudes oma elu. Corrie ten Boom ja tema õde Betsie veetsid kohutavaid kuid kurikuulsas Ravensbrücki koonduslaagris. Betsie suri seal, Corrie pääses eluga.

Ravensbrückis sai Corrie’le ja Betsie’le selgeks, et Jumal aitab meil andestada. Pärast sõda otsustas Corrie jagada seda sõnumit teistega. Kord oli ta just kõnelenud Saksamaal ühele sõjas rüüstata saanud inimrühmale. Tema sõnum oli, et Jumal andestab. Just tookord osutus Corrie ten Boomi ustavus õnnistuseks.

Tema poole pöördus üks mees. Corrie tundis mehes ära ühe kõige julmema laagrivalvuri. „Mainisite oma kõnes Ravensbrücki,” ütles mees. „Ma olin seal valvur. ‥ Kuid nüüdseks … on minust saanud kristlane.” Mees selgitas, et oli püüdnud Jumalalt oma julmade tegude pärast andeks saada. Ta sirutas oma käe välja ja küsis: „Kas teie annate mulle andeks?”

Seepeale lausus Corrie ten Boom:

„Ta seisis seal ilmselt mõned sekundid, käsi välja sirutatud, kuid mulle tundus see aeg olevat tundide pikkune, kuna maadlesin kõige raskema otsusega, mida olin eales tegema pidanud.

‥ Sõnumil, et Jumal andestab, on üks … tingimus: et me andestaksime neile, kes on meile haiget teinud

„Aita mind!” palvetasin ma vaikselt, „ma ju võin talle kätt anda. Sellega saan ma hakkama. Sina tekita õige tunne.”

‥ Puiselt, mehaaniliselt pistsin käe mulle ulatatud pihku. Seda tehes leidis aset midagi uskumatut. Mu õlast sai alguse surin, mis kihutas käsivart mööda meie ühendatud kätesse. Ja seejärel tundus see tervendav soojus kogu mu olemuse üle ujutavat, tuues mulle pisarad silma.

„Vend, ma andestan sulle kogu südamest!” laususin.

Endise valvuri ja endise vangina hoidsime kaua teineteisel käest kinni. Ma pole kunagi tundnud Jumala armastust nii tugevalt kui siis.” [Corrie ten Boom. Tramp for the Lord, 1974, lk 54–55]” (Keith B. McMullin. Meie kohustuste rada. – 2010. a kevadine üldkonverents)

Mida õpetab see lugu andestamise kohta?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:39 ja 40 ning leia Issanda andestamisseadus.

Mida peaksime nende salmide põhjal tegema, kui keegi meilt andeks palub?

Fraas „kuni seitsekümmend korda seitse korda” 40. salmis tähendab, et me peaksime andestama teistele nii mitu korda, kui nad pärast meie solvamist või meile haiget tegemist meelt parandavad ja meilt andeks paluvad. (Kuigi meil on kästud andeks anda, ei tähenda see seda, et peaksime laskma teistel endale jätkuvalt halba teha.)

Loe salme Õpetus ja Lepingud 98:41–43 ning leia veel tõdesid, mida Issand õpetas pühadele vaenlaste kohta, kes nende vastu eksivad ja meelt ei paranda.

Kirjuta Issanda andestamisseaduse kohta kokkuvõte pühakirjapäevikusse pealkirja „Issanda andestamisseadus” alla.

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Miks on meil kästud minu arvates andestada teistele ka siis, kui nad andeks ei palu?

    2. Miks on meil kästud andestada oma vaenlastele?

Mõtle, mida sa saad teha, et järgida oma elus Issanda andestamisseadust.

Salmides Õpetus ja Lepingud 98:44–48 lubas Issand, et kui pühade vaenlased meelt parandavad, pääsevad nad Tema kättemaksust.

  1. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud Õpetuse ja Lepingute 98. osa ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada:

Prindi