Seminar
23. õppenädal: 4. päev, Õpetus ja Lepingud 137


23. õppenädal: 4. päev

Õpetus ja Lepingud 137

Sissejuhatus

21. jaanuaril 1836 kohtus prohvet Joseph Smith oma nõuandjatega Esimeses Presidentkonnas ja oma isa Joseph Smith vanemaga lõpetamisjärgus oleva Kirtlandi templi ühes ülakorruse toas. Sel puhul nägi prohvet nägemust selestilisest kuningriigist ja kuulis Issandat kuulutamas, kuidas Ta mõistab kohut nende üle, kes surevad evangeeliumist teadmata. Joseph Smithi toonane kirjutaja Warren Parrish pani selle nägemuse kirja prohveti päevikusse. Seda nägemust käsitlev ülestähendus lisati hiljem Õpetusele ja Lepingutele 137. osana.

Õpetus ja Lepingud 137:1–6

Joseph Smith saab nägemuse selestilisest kuningriigist

Mõtle mõnedele oma elus kõige tähtsamatele inimestele. Miks on nad sulle eriti olulised?

  1. Kirjuta pühakirjapäevikusse, miks on sul tähtis teada, et inimestel, keda sa armastad, on võimalus elada pärast surma selestilises kuningriigis.

Õpetuse ja Lepingute 137. osas kirjeldab prohvet Joseph Smith nägemust, milles ta nägi selestilist kuningriiki.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 137:1–4 ning leia sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad selestilist kuningriiki. Püüa ette kujutada, mis tunne on olla selestilises kuningriigis.

Joseph Smith rõõmustas, kui nägi osa oma pereliikmeid selestilises kuningriigis. Loe salme Õpetus ja Lepingud 137:3, 5 ja 6 ning leia, keda nägi Joseph Smith selestilises kuningriigis.

Josephi vanemad olid siis veel elus ja tema isa viibis selle nägemuse ajal lausa samas toas. See näitab, et nägemus ei käinud nende kohta, kes olid juba selestilises kuningriigis, vaid nende kohta, kes lõpuks sinna jõuavad.

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Miks Joseph Smith salmi Õpetus ja Lepingud 137:6 põhjal imestas, nähes oma venda Alvinit selestilises kuningriigis?

    2. Millised tunded veel võisid Josephit sinu arvates vallata, kui ta nägi Alvinit selestilises kuningriigis?

Kujutis
Alvin Smithi hauakivi

Prohveti vend Alvin Smith suri 19. novembril 1823, enne kui Kirik organiseeriti.

Prohvet Joseph Smith armastas ja imetles oma vanimat venda Alvinit. Ka Alvin armastas Josephit ja oli talle toeks, kui Joseph valmistus saama ingel Moronilt kuldplaate. 1823. aasta novembris, mil Alvin oli 25-aastane ja Joseph 17-aastane, jäi Alvin äkki raskelt haigeks. Kui tema seisund halvenes ja sai selgeks, et ta peagi sureb, andis ta Josephile nõu: „Tahan, et sa oleksid hea poiss ja teeksid kõik, mida vaja, et saada need üleskirjutused. Ole ustav juhatuse saamisel ja pea igat käsku, mis sulle antakse.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007)

Alvini surm kurvastas Smithide perekonda väga. „Perekond [palus] ühel presbüterliku kiriku õpetajal New Yorgi osariigist Palmyrast tema matustel kõneleda. Kuna Alvin ei olnud selle kirikuõpetaja koguduse liige, väitis vaimulik oma kõnes, et Alvin ei saa päästetud. William Smith, Josephi noorem vend, meenutas hiljem: „[Kirikuõpetaja] teatas valjuhäälselt, et [Alvin] on läinud põrgusse, sest ta ei olnud nende kiriku liige, kuid ta oli olnud hea poiss ja meie isale see jutt ei meeldinud.”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007)

Õpetus ja Lepingud 137:7–10

Issand ilmutab, kuidas Ta mõistab kohut nende üle, kes surevad evangeeliumist teadmata

Kui prohvet Joseph Smith imestas, kuidas sai Alvin ilma ristimata selestilisse kuningriiki minna, andis Issand sellele vastuse. Uuri salme Õpetus ja Lepingud 137:7 ja 8 ning leia Issanda õpetus, mis aitas Josephil mõista, miks sai Alvin minna selestilisse kuningriiki.

  1. Kirjuta salmidest Õpetus ja Lepingud 137:7 ja 8 leitud õpetus pühakirjapäevikusse ja vasta küsimusele: Kuidas võiks see õpetus lohutada neid, kellele armsad inimesed on surnud evangeeliumist teadmata?

Issand ilmutas salmides Õpetus ja lepingud 137:7 ja 8 kirjas oleva õpetuse enne, kui Ta ilmutas õpetuse surnute eest ristimisest. Ilmutusi surnute eest ristimise kohta uurid sa tulevastes õppetundides.

Koos surnuid puudutava ilmutusega õpetas Issand sellest, kuidas Ta kõikide inimeste üle kohut mõistab. Loe salmi Õpetus ja Lepingud 137:9 ja lõpeta järgmine kokkuvõte: Issand mõistab meie üle kohut vastavalt ja .

  1. Selgita pühakirjapäevikus oma sõnadega, miks on sinu arvates tähtsad nii meie teod kui ka meie soovid.

Et paremini mõista, kuidas Issand mõistab meie üle kohut vastavalt meie tegudele ja meie soovidele, uuri Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Dallin H. Oaksi sõnu:

Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks

„Kas oleme kindlad, et oleme Jumala seaduse all süüta, kui pelgalt halba tegemast hoidume? Mis siis, kui hellitame peas halbu mõtteid ja soove?

Kas vihased tunded jäävad kohtupäeval märkamata? Aga kadedus? Ja saamahimu? ‥

Meie vastused sellistele küsimustele heidavad valgust meie jaoks ehk halbadele uudistele, et me saame teha pattu ilma avalike [ilmsete] tegudeta pelgalt oma tunnete ja südamesoovidega.

Kuid on ka häid uudiseid. Jumala seaduse all saab meile tasuda õigemeelsuse eest isegi siis, kui oleme võimetud tegema tegusid, mis selliste õnnistustega tavaliselt seonduvad.

Kui keegi mu äia heaks siiralt midagi teha tahtis, kuid olukord ei lubanud, ütles ta: „Aitäh! Minu jaoks on hea tahe sama mis tegu.” Samamoodi usun ma, et ka meie Taevaisa suhtub meie tõelistesse südamesoovidesse kui tegudesse, mis on tegelikult võimatud.” (The Desires of Our Hearts. – Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek. 8. okt 1985, lk 4; speeches.byu.edu)

  1. Neli alljärgnevat näidet aitavad sul paremini mõista salmides Õpetus ja Lepingud 137:7 ja 8 välja toodud õpetust. Vasta pühakirjapäevikus iga näite puhul küsimusele: Kuidas sellest näitest nähtub, kui tähtsad on mitte ainult meie teod, aga ka meie soovid?

    1. Kiriku liikmel on õigemeelne soov templis abielluda. Ta teenib kogu oma elu Kirikus ustavalt, kuid sureb, ilma et tal oleks olnud võimalus end templis abikaasaga pitseerida.

    2. Noor mees peab vapralt kinni ristimislepingutest ja täidab Aaroni preesterluse kohustusi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist on tema suureks sooviks põhimisjonil teenida, kuid ta ei saa seda teha füüsilise puude tõttu.

    3. Noor naine peab vimma teise noore naise vastu. Ta teeskleb, et on sõbralik, kuid loodab salajas, et teise noore naisega midagi halba juhtub.

    4. Noorel mehel on himurad mõtted ja ta ei otsi Issandalt abi sündsusetute mõtete ja tunnete muutmiseks.

Mõtiskle, mida tähendab sinu jaoks teada, et sinu üle mõistetakse kohut nii sinu tegude kui ka su südamesoovide põhjal.

Loe salmi Õpetus ja Lepingud 137:10 ja märgi ära tõde, mida seal õpetatakse laste kohta, kes surevad enne vastutusikka jõudmist.

Kujutis
Joseph ja Emma väikelapsega

Kui prohvet Joseph Smith sai selle salmis Õpetus ja Lepingud 137:10 kirjas oleva ilmutuse, olid tema ja ta naine Emma kaotanud surma tõttu neli oma last, sealhulgas ühe lapsendatud lapse. Hiljem suri neil veel kaks last. Mõtiskle, kuidas saab selles salmis ilmutatud õpetus tuua lohutust peredele, kes lapse surma tõttu ahastavad.

Kuidas suurendab see õpetus sinu usku Jumalasse? Miks on sinu arvates tähtis Jumala plaani usaldada, kui lapsed varases lapsepõlves surevad?

Kujutis
Joseph Smith

Kõneledes väikeste laste surmast, õpetas prohvet Joseph Smith: „Issand võtab paljud ära, ka imikuna, et nad pääseksid inimeste kadedusest ja praeguse maailma muredest ja kurjusest; nad olid liiga puhtad, liiga armsad, et elada maa peal. Seepärast – kui me asju õigesti kaalume – siis on meil kurvastuse asemel põhjust rõõmustada, sest nad päästetakse halvast, ja peagi oleme jälle nendega koos.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007)

Kujutis
President Wilford Woodruff

President Wilford Woodruff õpetas: „Meil teiega võib tekkida küsimus: „Miks Issand mu lapsed ära võttis?” Kuid see pole minu öelda, sest ma ei tea. See on Issanda kätes ja on olnud nii kohe maailma loomisest peale. Lapsi võetakse ära varases lapsepõlves ja nad lähevad vaimumaailma. Nad tulevad siia ja täidavad oma tulemise eesmärgi, see tähendab, teevad liha endale pühamuks. Nad tulevad maale prooviaja ja pärisosa järele, nad saavad keha ehk pühamu ja seda pühamut hoitakse neile alles ning ülestõusmise hommikul vaim ja keha taasühinevad; ning nii nagu siin on lapsed peredes erivanused, imikust ema rinnal kuni meheeas noorukini välja, nõnda hakkab see olema perekonnas selestilises maailmas. Meie lapsed antakse meile tagasi, nii nagu nad sängitatakse, kui meie, nende vanemad, säilitame usu ja tõestame, et oleme igavese elu väärilised. Ja kui me vääriliseks ei osutu, on meie lapsed ikka kaitstud ja pärivad selestilise hiilguse. See on minu arvamus kõigi väikelaste kohta, kes ära surevad.” (Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2004, lk 84–85)

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Mida õppisin Õpetuse ja Lepingute 137. osa uurides Issanda püüdlustest anda kõikidele inimestele võimalus elada selestilises kuningriigis?

    2. Miks on need tõed minu jaoks olulised?

  2. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud Õpetuse ja Lepingute 137. osa ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada:

Prindi