25. õppenädal: 1. päev

Kirik kolib Põhja-Missourisse

Sissejuhatus

Prohvet Joseph Smithi ja teiste Kiriku juhtide õilis juhtimine aitas Kirikul 1837. ja 1838. aastal rasked ajad üle elada. Majandusliku kitsikuse, ahnuse, vigade otsimise ja tagakiusamise tõttu taganes umbes 10 või 15 protsenti pühadest Ohio osariigis Kirtlandis usust, teiste seas ka mõned tuntud Kiriku juhid. Ustavad pühad Ohio osariigis asusid teele, et liituda teistega Missouri osariigi põhjaosas. Kiriku peakorteriks sai Far Westi linn Missouri osariigis, kuni pühad 1839. aasta alguses linnast lahkuma sunniti. See õppetund aitab sul mõista ajaloosündmusi ja neist õppida ning annab ülevaate tol ajaperioodil saadud ilmutustest.

Raskused ja usust taganemine Ohio osariigis Kirtlandis

Mõtiskle küsimuse üle: Kas raskused ja katsumused aitavad minu usul tugevneda või muutub mu usk sel ajal nõrgemaks?

1837. ja 1838. aasta katsumusteperioodil seisid paljud pühad selle küsimusega silmitsi. Kui osa nende katsumustest oli väljastpoolt Kirikut osaks saanud tagakiusamise tagajärg, johtusid paljud katsumused tülidest Kiriku sees. Mõtiskle seda õppetundi uurides, kuidas meie reaktsioon katsumustele võib usku Jeesusesse Kristusesse kas tugevdada või nõrgendada.

kaart, Missouri osariigist Ohio osariiki

Kirtlandi asukoht Ohio osariigis Missouri osariigi paikade suhtes

Kui loed järgmist ajalookokkuvõtet, pane tähele põhimõtteid, mida kirjeldatud sündmustest õppida:

1837. a kogesid pühad Ohios Kirtlandis finantsprobleeme. Aitamaks pühadel oma finantsasjades paremini toime tulla, rajasid Joseph Smith ja teised Kiriku juhid firma, mis sarnanes pangaga, ja kutsusid seda Kirtlandi Hoiuühistuks. Tänu tolleaegsele laialt levinud majanduslangusele läksid paljud pangad kogu Ameerika Ühendriikides pankrotti. Ka Kirtlandi Hoiuühistu läks 1837. a sügisel pankrotti. Kakssada panga investorit kaotasid peaaegu kõik ja Joseph Smith kaotas kõige rohkem. Kuigi Kirtlandi Hoiuühistu ei olnud Kiriku rahastatud, pidasid mõned pühad seda Kiriku pangaks või prohveti pangaks ning süüdistasid Joseph Smithi oma finantsprobleemides. Mõned hakkasid isegi ütlema, et ta on langenud prohvet. Kuid vaatamata panga pankrotistumisele jäid paljud teised, kes raha kaotasid, usus püsima ja prohvetile ustavaks. (Vt Church History in the Fulness of Times Student Manual. 2. tr, Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2003, lk 171–173.)

Usust taganemise vaim ja vigade leidmine levis paljude pühade seas. Brigham Young kirjeldas ühte juhtumit, mil osa Kiriku liikmeid, teiste seas ka Kiriku juhid, tulid kokku, et Joseph Smithist lahti öelda ja uus prohvet ametisse määrata: „Osa kaheteistkümnest, Mormoni Raamatu tunnistajad ja teised Kiriku juhtide seast pidasid templi ülakorruse toas nõukogu. Sooviti välja selgitada, kuidas prohvet Joseph ametist kõrvaldada ja David Whitmer Kiriku presidendiks määrata. ‥ Tõusin ja ütlesin neile selgelt ja veenvalt, et Joseph on prohvet ja ma tean seda, ning et kuigi nad võivad teda kiruda ja laimata nii palju, kui neile meeldib, ei saa nad hävitada prohvetit, kelle Jumal on ametisse asetanud. Nad saavad hävitada üksnes omaenda volituse, lõigata läbi kütked, mis seovad neid prohveti ja Jumalaga, ja lasta endal vajuda põrgusse.” (Manuscript History of Brigham Young, 1801–1844, toim Elden Jay Watson, 1968, lk 15–16)

President Brigham Young

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Milliseid tõdesid saame nendest ajaloosündmustest õppida?

   2. Mida oleksin teinud mina, et sel vigade otsimise ajal prohvetile ustavaks jääda? Millal on mõnele katsumusele usuga vastupidamine tugevdanud minu usku Jeesusesse Kristusesse?

   3. Kuidas on prohveti järgimine mulle vaimset kaitset pakkunud?

1838. a juunis lahkusid 200 või 300 usust taganenut Kirikust. Nende seas oli neli apostlit, kolm Mormoni Raamatu tunnistajat ja Esimese Presidentkonna liige. (Vt Church History in the Fulness of Times, lk 177.) Kuid enamik pühasid käitus selles usu proovilepanekus Brigham Youngi sarnaselt. Nad said jõudu Issandalt ja püsisid oma tunnistusele ustavana. Paljud neist, kes sel usust taganemise perioodil Kirikust lahkusid, naasid hiljem ja palusid, et neid Issanda Kirikusse tagasi võetaks. Nende seas olid Oliver Cowdery, Martin Harris, Luke Johnson ja Frederick G. Williams.

Nende katsumuste ajal Kirtlandis proovisid mõned usust taganenud Joseph Smithi tappa. Luke Johnsonil, kes oli ise Kirikust taganenud, jagus piisavalt ausameelsust, et prohvetit vandenõu eest hoiatada. Joseph Smith ja Sidney Rigdon lahkusid 1838. aasta jaanuaris Kirtlandist. Nende vaenlased ajasid neid mitu päeva taga, kuid Issand kaitses neid. Nad saabusid koos peredega Missourisse Far Westi 14. märtsil 1838.

Põhja-Missouri

Vaata Missouri osariigi kaarti selle õppetunni alguses. Kui pühad 1833. aastal Jacksoni maakonnast Missouri osariigis välja aeti, võtsid naabermaakonna elanikud nad meelsasti vastu ja pakkusid neile ajutist peavarju, eeldades, et pühad jäävad sinna vaid lühikeseks ajaks. Kui aga pühad olid peaaegu kolm aastat seal elanud, hakkasid elanikud neile peale käima, et nad maakonnast lahkuksid.

Kui loed järgmist ajalookokkuvõtet, pane tähele põhimõtteid, mida kirjeldatud sündmustest õppida:

1837. aastal ostsid John Whitmer ja William W. Phelps, kaks nõuandjat Missouri vaia juhatuses, Kiriku rahade eest maad Missouri osariigi põhjaosas Far Westi nimelises paigas. Kuid kui nad maatükke saabuvatele pühadele pakkusid, müüsid nad neid väikese kasumiga, mille endale jätsid. Kiriku ülemnõukogu Missouri osariigis andis neile sellest hoolimata andeks ja määras teised maad jagama. John ja William aga püüdsid jätkuvalt maa müügist kasu saada. 1838. aastal heitis ülemnõukogu nad Kirikust välja. (Vt Church History in the Fulness of Times, lk 183–185.)

Joseph Smith nõustus nõukogu tegevusega, mille peale William solvus. 1838. aasta novembris kirjutas ta alla prohvetivastasele vandetunnistusele. Selle vandetunnistuse kaasabil Joseph ja teised vahistati ja heideti talveks Liberty vanglasse.

Vanglas said prohvet Joseph Smithile ja tema kaaslastele osaks tohutud kannatused mitte ainuüksi vangistusega kaasnenud ebainimlike olude tõttu, aga ka teadete pärast, et pühasid nende kodudest välja aetakse ja mitmeti väärkoheldakse. Märatsevad rahvajõugud hävitasid Missouri osariigis pühade vara ja tapsid Jacob Hauni veskis 17 inimest, ilma et kuberner neid oleks takistanud.

William W. Phelpsile põhjustasid tema teod hingepiina ja ta kirjutas Josephile kirja, paludes temalt andeks. Prohvet vastas talle:

Joseph Smith

„See on tõsi, et me oleme sinu käitumise tõttu palju kannatanud – sapikarikas, mis oli surelike jaoks niigi täis, hakkas üle üle ääre ajama, kui sina ‥ meie vastu pöördusid. ‥

Ometi joodi karikas tühjaks, meie Isa tahe läks täide, aga me oleme ikka veel elus, mille eest me täname Issandat. ‥

Uskudes, et sinu ülestunnistus on tõeline ja su meeleparandus ehtne, annan sulle rõõmuga taas kord osaduses parema käe ja tunnen rõõmu kadunu tagasitulekust. ‥

„Tule, kallis vend, on sõda lõppenud. Kes sõbrad varem, taas sõbrad nüüd.”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007)

käsitsi kirjutatud kiri

Osa Joseph Smithi kirjast William W. Phelpsile

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Miks on raske andestada sõbrale, kes on sind reetnud ja sulle kannatusi põhjustanud?

   2. Millist põhimõtet õpetab meile Joseph Smithi eeskuju? (Võib-olla meenuvad sulle selle põhimõttega kuldsalmid Õpetus ja Lepingud 64:9–11. Võid soovi korral need salmid üle vaadata, et mõista, kuidas need on seotud Joseph Smithi ja W. W. Phelpsi kogemusega.)

   3. Milliseid muid õppetunde sellest loost õppida?

3. Vali üks põhimõte, mille neist ajalookokkuvõtetest leidsid. Kirjuta pühakirjapäevikusse, millal oled näinud sarnast näidet iseenda või mõne oma tuttava elus.

Sündmused, mis viisid pühade Põhja-Missourist väljaajamiseni

Kas sa oled kunagi näinud, kuidas mõne Kiriku liikme valik kellelegi teisele Kirikust negatiivse mulje jättis? Võiksid mõtiskleda ka selle üle, kuidas sinu enda teod on mõjutanud teiste muljet Kirikust.

Miks on meil tähtis mõelda, millist valgust meie teod või sõnad Kirikule heidavad?

1838. aastal suurendasid mõnede Kiriku liikmete teod ja sõnad osade Missouri osariigi elanike niigi negatiivseid tundeid viimse aja pühade vastu. Otsi järgmist ajalookokkuvõtet lugedes asju, mida mõned pühad ütlesid või tegid, mis Kirikule ja selle liikmetele kahju tegid. Võid leitu soovi korral ära märkida.

1837. ja 1838. aastal hakkasid mõned vaenulikud liikmed ja Kirikust välja heidetud inimesed Kiriku ja selle juhtide vastu kohtuvaidlusi tooma, et Kirikut ahistada. Seoses nende lahkulöönutega hakkas mõnede pühade kannatus katkema. 1838. a juunis pidas Sidney Rigdon tulihingelise kõne, mida tuntakse kui „Soola jutlust”. Ta viitas salmile Matteuse 5:13 ja ütles, et kui sool tuimub, siis ei kõlba see enam millekski ja tuleb välja visata, vihjates, et need, kes olid Kirikust lahkunud, tuleks pühade seast välja heita. Lisaks sellele allkirjastasid 84 Kiriku liiget dokumendi, millega kästi usust taganenutel maakonnast lahkuda. Kaks nädalat hiljem, 4. juulil, pidas Sidney Rigdon kõne, milles ta lubas, et pühad kaitsevad endid isegi siis, kui asi läheb „hävitussõjani”. Kuigi mõlemad kõned paistsid olevat vastuolus Issanda juhisega „taotleda rahu” (vt ÕL 105:38), avaldati mõlemad kõned ja need põhjustasid suurt meelehärmi nende seas, kes ei olnud viimse aja pühad. (Vt Church History in the Fulness of Times, lk 191–192.)

6. augustil püüdis rühm pühasid Missouri osariigis Gallatini linnas hääletada, kui üks missourilaste rühm neile kallale tungis. Pühad võitlesid vastu ja mõlemal poolel saadi haavata. See juhtum viis lisakokkupõrgete ja ähvardusteni ning suurendas Missouri osariigis veel enam viimse aja pühade ja nende naabrite vahelisi arusaamatusi. (Vt Journals, Volume 1: 1832–1839, The Joseph Smith Papers päevikusarja 1. kd, 2008, lk 298–301.)

Sel ajal lasi uskupöördunu Sampson Avard inimestel, kes temaga liitusid, vanduda salavandeid ja moodustas salaliitlaste grupi nimega Daanlased. Avard käskis neil Missouri elanikke röövida ja rüüstata, öeldes, et see aitab Jumala kuningriiki ehitada.

Avard veenis oma järgijaid, et tema juhised tulevad Esimeselt Presidentkonnalt. Tõde tuli hiljem ilmsiks ja Avard heideti Kirikust välja. Avardi teod tegid Kiriku reputatsioonile suurt kahju ja aitasid viia prohveti vangistamiseni Liberty vanglasse.

1838. aasta oktoobris toimus lahing mõnede Kiriku liikmete ja Missouri osariigi kaitseväelaste vahel. Liialdatud aruanded sellest lahingust jõudsid Missouri osariigi kuberneri Lilburn W. Boggsini, kes andis välja käsu, mida tuntakse hävituskäsuna: „Mormoone peab kohtlema kui vaenlasi ja tuleb ära hävitada või osariigist välja ajada, kui see avalikkuse huvides vajalikuks osutub” (tsiteeritud teosest „History of the Church”, 3:175). Peagi olid Far Westi linna ümber piiranud maakaitseväed, keda oli viis korda rohkem kui pühade vägesid. Joseph Smith ja teised Kiriku juhid viidi Liberty vanglasse, kuhu nad jäid kogu talveks. Ülejäänud pühad sunniti osariigist lahkuma. (Vt Church History in the Fulness of Times, lk 199–200, 204, 208.)

kaetud vankrid

Pühad olid sunnitud Far Westi linnast Missouri oariigis lahkuma.

Üks põhimõte, mille saame sellest ajaperioodist välja tuua, on see, et meie teod ja sõnad võivad mõjutada teiste arvamust Jeesuse Kristuse Kirikust.

Miks on sinu arvates tähtis mõista, et mõne Kiriku algusaja liikme tegevus suurendas osade missourilaste niigi negatiivset arvamust Kirikust?

Kuigi meie kehvad valikud saavad tekitada teistes Kiriku kohta negatiivset arvamust, saame me ka aidata teistel oma sõnade ja tegudega Kiriku kohta positiivset arvamust kujundada.

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse ajast, mil oled näinud, kuidas kellegi sõnad või teod tekitasid kelleski Kiriku kohta positiivset arvamust.

Otsi mooduseid, kuidas järgmise nädala jooksul Jeesuse Kristuse Kirikut positiivselt esindada. Kui sa nii teed, õnnistab sind Issand.

Üks peamisi põhimõtteid, mida sellest ajast Kiriku ajaloos õppida, on see, et kui me otsustame reageerida katsumustele pigem usu kui kahtlustega, võib meie tunnistus tugevneda.

5. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Mida ma teen tänu täna õpitud õpetustele ja põhimõtetele teisiti?

6. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud õppetundi „Kirik kolib Põhja-Missourisse” ja lõpetanud selle (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: