Õpetus ja Lepingud 21–23

Sissejuhatus

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik organiseeriti ametlikult 6. aprillil 1830. Esimesel jumalateenistusel osales ligikaudu 60 inimest. Koosoleku kavva kuulusid palved, toetamised, pühitsemised, sakramendi jagamine ja liikmeks kinnitamised. Selle koosoleku ajal sai prohvet Joseph Smith ilmutuse, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 21. osas. Mõni päev hiljem selgitas Issand, et ristimise peavad läbi viima need, kellel on vastav preesterluse volitus (vt ÕL 22). Lisaks sellele andis ta isiklikku nõu viiele mehele, kes soovisid teada oma kohustusi (vt ÕL 23).

Õpetus ja Lepingud 21

Issand määrab Joseph Smithi taastatud Jeesuse Kristuse Kiriku esimeseks prohvetiks ja nägijaks

Kuula või loe kirikulaulu „Tänu, Looja, Sul’ prohvetitest” (Kiriku lauluraamat). Mis põhjusel oled sa Jumalale tänulik prohveti eest? Otsi tänast õppetundi uurides tõdesid, mis sind prohvetite eest tänulikumaks teevad.

Loe salmi Õpetus ja Lepingud 21:1 ja leia nimetused, millega Joseph Smithi tundma hakatakse. Võiksid need soovi korral pühakirjas ära märkida või kirjutada pühakirjapäevikusse.

Vanem John A. Widtsoe Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas prohveti tiitli laiemast tähendusest ja teistest nimetustest, mida see hõlmab:

„Prohvet on õpetaja. See on selle sõna peamine tähendus. Ta õpetab tõekogumit, evangeeliumi, mille on inimestele ilmutanud Issand, ning inspireeritult seletab tema seda inimmõistusele. ‥

Kui mõelda, et prohvet on mees, kes saab ilmutusi Issandalt, siis nimetused nägija ja ilmutaja pelgalt võimendavad nimetuse prohvet suuremat ja paljuhõlmavat tähendust. ‥

Nägija on keegi, kes näeb vaimsete silmadega. Ta tajub selle tähendust, mis tundub teistele seletamatu, ja on seetõttu igavese tõe tõlgendaja ja selgitaja. Ta näeb minevikust ja olevikust tulevikku ette. Ta teeb seda Issanda väel, mis mõjutab teda vahetult või kaudselt selliste jumalike abivahenditega nagu Uurim ja Tummim. Lühidalt, tema on see, kes näeb, kes kõnnib silmad avali Issanda valguses. (Vt Mo 8:15–17.)

Ilmutaja teeb Issanda abiga teatavaks midagi, mis on varem teadmata. Selleks võib olla uus või unustatud tõde või teada oleva tõe uus või unustatud kohandamine inimese vajadustega. ‥

Kokkuvõtteks: prohvet on keegi, kes õpetab teadaolevat tõde, nägija keegi, kes tajub varjatud tõde, ja ilmutaja keegi, kes kannab uut tõde. Kõige laiemas ja kõige üldisemat kasutust leidnud tähenduses kuuluvad teised nimetused prohveti tiitli juurde, mis teeb prohvetist õpetaja, tajuja ja tõe kandja.” (Evidences and Reconciliations, toim G. Homer Durham, 3 kd, 1960, 1. kd, lk 257–258)

Pühakirjajuht annab meile teada, et prohvet on „inimene, kelle on kutsunud ametisse Jumal ja kes räägib Jumala nimel. Jumala sõnumitoojana saab prohvet Jumalalt käske, prohvetlikke kuulutusi ja ilmutusi. Tema kohuseks on teavitada inimkonda Jumala tahtest ja õigest iseloomust ning näidata, mida tema läbikäimine nendega tähendab. Prohvet mõistab hukka patu ja ennustab ette selle tagajärgi. Ta jutlustab õigemeelsust. Mõnikord võivad prohvetid saada inspiratsiooni, et inimkonnale nende kasuks tulevikku ennustada. Tema peamine kohus on aga tunnistada Kristusest.” (Märksõna „Prohvet”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Vasta pühakirjapäevikus järgmisele küsimusele: Kuidas salmis Õpetus ja Lepingud 21:1 Joseph Smithile antud tiitlid aitavad sul mõista tema rolli ja ta paljusid kohustusi evangeeliumi täiuse ja Jeesuse Kristuse Kiriku taastamisel maa peale?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 21:2–3 ning leia sõnad ja fraasid, mis viitavad sellele, et Jumal inspireeris Joseph Smithi Jeesuse Kristuse Kirikut taastama. Võiksid need sõnad või fraasid soovi korral oma pühakirjas ära märkida.

Selgita pühakirjapäevikus, miks on sinu arvates tähtis teada, et Jumal kutsus Joseph Smithi Jeesuse Kristuse Kirikut taastama ja juhtima.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 21:4–5 ja leia tähtis sõnum, mille Issand ilmutas Kiriku organiseerimise päeval.

Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Miks nõuab prohveti sõnade kuuldavõtmine vahel kannatlikkust ja usku?

President Wilford Woodruff kinnitas, et me saame alati uskuda Issanda prohvetisse: „Issand ei luba iial minul ega ühelgi teisel Kiriku presidendiks oleval mehel teid eksiteele juhtida. See ei ole ette nähtud. Seda ei ole Jumala tahtes. Kui peaksin seda üritama, tagandaks Issand mind minu kohalt.” (Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2004, lk 199)

President Joseph F. Smith andis sarnase tunnistuse: „Kui [Kiriku president] ei peaks olema enam ustav, tagandab Jumal ta tema kohalt. Tunnistan Iisraeli Jumala nimel, et Ta ei lase Kiriku peal, temal, kelle Ta on valinud etteotsa, astuda üle Tema seadustest ja usust taganeda. Kohe, kui ta peaks valima suuna, mis aja jooksul selleni viib, võtab Jumal ta ära. Miks? Sest pahelisel mehel selles ametis olla lubamine on otsekui lasta allikas ära rikkuda, ja midagi sellist Ta kunagi ei luba.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph F. Smith, 1998, lk 227)

Loe salmi Õpetus ja Lepingud 21:6 ja nummerda pühakirjas kolm õnnistust, mis antakse neile, kes võtavad prohveti sõna vastu kannatlikkuse ja usuga.

Kuidas võtaksid kokku neile antud lubadused, kes prohveti häält kuulda võtavad? (Üks viis selle põhimõtte väljatoomiseks on järgmine: kui võtame kuulda prohveti sõnu, oleme vastase eest kaitstud.)

Kirjuta pühakirjapäevikusse ajast, kui sind või mõnda su tuttavat õnnistati elava prohveti nõu ja sõnade kuuldavõtmise eest. Siia alla võib kuuluda üldkonverentsil ja trükises „Sulle, noor” antud nõu järgimine.

President James E. Faust Esimesest Presidentkonnast rääkis, kui tähtis on toetada elavat prohvetit: „Ma ei usu, et selle Kiriku liikmed saavad olla Päästjaga üksmeelel, kui nad ei toeta Tema elavat prohvetit maa peal – Kiriku presidenti. Kui me ei toeta elavat prohvetit, ükskõik, kes selleks on, sureme me vaimselt. Iroonilisel kombel on mõned surnud vaimselt, kuna on järginud üksnes neid prohveteid, kes on ammu surnud. Teised puiklevad elavaid prohveteid toetamast, püüdes ülendada iseend elavaid prohveteid maha tehes, ükskõik kui vaevumärgatavalt.” (Continuing Revelation. – Ensign, aug 1996, lk 5)

Mõtiskle selle üle, mida sa pead tegema, et saada salmis Õpetus ja Lepingud 21:6 lubatud õnnistusi.

Õpetus ja Lepingud 22

Issand ilmutab, et ristimist tuleb läbi viia õige volitusega

Mõned inimesed, kes soovisid 1830. a aprillis Kirikuga liituda, olid saanud ristitud teistes kirikutes ja tahtsid teada, miks nad peavad uuesti ristitud saama (vt ÕL 22. osa sissejuhatust). Prohvet Joseph Smith uuris Issandalt, kas neid on vaja uuesti ristida. Oma vastuses kõneles Issand ühest evangeeliumi taastamise ja Kiriku jaoks tähtsast eesmärgist.

Loe läbi Õpetuse ja Lepingute 22. osa. Mida ütles Issand selle kohta, miks on vajalik ristida õige volitusega?

Salmis Õpetus ja Lepingud 22:1 rääkis Issand „uuest ja igavikulisest lepingust”. Märgi järgmises selgituses ära kõik sõnad, mis aitavad sul seda fraasi mõista:

Uus ja igavikuline leping on „Jeesuse Kristuse evangeeliumi täius (ÕL 66:2). See on uus iga kord, kui seda ilmutatakse uuesti pärast usust taganemise perioodi. See on igavikuline selles mõttes, et tegu on Jumala lepinguga ja sellest on tuntud rõõmu igal evangeeliumi ajajärgul, mil inimesed on olnud valmis seda vastu võtma. Uue ja igavikulise lepingu ilmutas taas inimestele maa peal Jeesus Kristus prohvet Joseph Smithi kaudu. See sisaldab pühasid talitusi, mida tehakse preesterluse volitusega – nagu nt ristimine ja templiabielu –, mis kannavad hoolt inimese päästmise, surematuse ja igavese elu eest” (Märksõna „Uus ja igavikuline leping”. – Pühakirjajuht).

Kui me mõistame neid tõdesid uue ja igavikulise lepingu kohta, siis saab selgeks, et ristima peab keegi, kes on saanud Jumalalt volituse. Loe salme Õpetus ja Lepingud 22:2–4 ja leia fraasid, mis viitavad sellele, et Issand ei tunnusta ristimisi, mida ei ole tehtud õige preesterluse volitusega. Abiks võib olla teadmine, et 2. salmis viitas Issand ristimise talitusele kui kitsast väravast sisenemisele (vt 2Ne 31:17).

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikul on preesterluse volitus, mis on vajalik selliste hädavajalike talituste tegemiseks nagu ristimine. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: Kuidas on sinu liikmelisus taastatud Jeesuse Kristuse Kirikus sind õnnistanud?

Õpetus ja Lepingud 23

Viis jüngrit kutsutakse Kirikut tugevdama

Märgi Õpetuse ja Lepingute 23. osas ära nimed Oliver, Hyrum, Samuel, Joseph ja Joseph Knight. Loe selle osa sissejuhatust, et saada teada, mida need mehed Issandalt soovisid.

Issand pöördus esmalt Oliver Cowdery poole. Oliver oli prohvet Joseph Smithile suureks abiks taastamise alguses toimunud sündmuste, sealhulgas Mormoni Raamatu esiletuleku ja Kiriku organiseerimise ajal. Tal oli palju andeid ja õigemeelseid soove. Ta kutsuti Kiriku teiseks vanemaks (vt ÕL 20:3) ja määrati koos David Whitmeriga appi kaheteistkümne apostli valimisel. Kahjuks muutus Oliver paljude nende algusaja privileegide pärast uhkeks ja lahkus mõneks ajaks Kirikust. Hiljem tunnistas ta oma vigu ja sai uuesti ristitud.

Loe salme Õpetus ja Lepingud 23:1–2 ja leia hoiatus, mille Issand andis Oliver Cowderyle. Seejärel vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
1. Kuidas saab uhkus viia kiusatusse?
2. Mis sa arvad, kuidas me saame kiusatusse viivast uhkustundest hoiduda?

Loe salme Õpetus ja Lepingud 23:3–5 ning otsi sarnasusi Issanda juhistes Hyrum Smithile, Samuel Smithile ja Joseph Smith vanemale.

Kutse õhutada viitas kohustusele õpetada teistele evangeeliumi. Pane tähele, kuidas Hyrum, Samuel ja Joseph Smith vanem seda kohustust täitsid, kui loed nende kohta järgmist infot:

Hyrum Smith aitas kaasa Mormoni Raamatu trükkimisele, töötades vahetult koos trükkaliga. Ta ristiti 1829. aasta juunis, peagi pärast preesterluse taastamist. Ta teenis Kiriku esimese koguduse juhatajana New Yorgi osariigis Colesville’is. Hyrumit tunti tema alandlikkuse ja ustavuse poolest ning ta oli Issandale ja Kirikule kogu elu ustav. Ta suri märtrina Illinoisi osariigis Carthage’is, oma venna Josephi kõrval.

Prohvet Josephi noorem vend Samuel Smith ristiti 1829. aasta mais, peagi pärast Aaroni preesterluse taastamist. Teda tunnustatakse sageli kui Kiriku esimest misjonäri. 1830. aasta juunis läks ta misjonile ja andis ära Mormoni Raamatu, mis viis lõpuks Brigham Youngi ja paljude tema pereliikmete usule pöördumiseni. Samuel oli kogu elu ustav oma perele ja Kirikule.

Prohveti isa Joseph Smith vanem liitus Kirikuga selle organiseerimispäeval. Järgmisel suvel läks ta koos oma poja Don Carlosega misjonile oma sugulaste juurde New Yorgi osariiki. Temast sai ülempreester ja lõpuks Kiriku esimene patriarh. Tema matustel kirjeldati teda kui „meest, kes jäi Jumalale ja Kirikule ustavaks igas olukorras ja kõigis tingimustes, mida teda kutsuti läbi tegema.” (Robert B. Thompson. History of the Church, 4. kd, lk 192)

Viimane inimene, kelle poole Issand Õpetuse ja Lepingute 23. osas pöördus, on Joseph Knight vanem. Ta oli Joseph Smith noorema lähedane sõber ja oli olnud tema vastu väga lahke. Ta varustas prohvetit Mormoni Raamatu tõlkimise ajal selliste asjadega nagu paber ja toit. Ajal, mil saadi Õpetuse ja Lepingute 23. osa, polnud Joseph Knight vanem veel ristitud. Ta oli tundnud soovi saada ristitud koos teistega Kiriku asutamispäeval, kuid ei saanud, kuna tahtis veel Mormoni Raamatut uurida. Hiljem kirjutas ta siiski: „Oleksin tundnud end paremini, kui oleksin seda teinud [ristitud saanud]” (vt Larry Porter. The Joseph Knight Family. – Ensign, okt 1978, lk 40).

Uuri Issanda nõuannet Joseph Knight vanemale salmides Õpetus ja Lepingud 23:6–7 ja leia, mida käskis Issand tal teha. Selles kontekstis tähendab fraas „pead üles võtma oma risti” millegi tegemist, mis on sinu jaoks raske.

Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
1. Miks võib Issand juhatada meid mõnikord tegema midagi sellist, mille tegemine on meie jaoks ebamugav?
2. Millist tõendit näed salmis Õpetus ja Lepingud 23:7 selle kohta, et Issand soovis Joseph Knight vanemat õnnistada?

Joseph Knight vanem otsustas saada ristitud veidi pärast selle ilmutuse saamist. Ta jäi Kirikule pühendunuks kogu oma elu ning kaitses prohvet Joseph Smithi eraviisiliselt ja avalikult. Prohvet ütles hiljem Joseph Knight vanemat kirjeldades, et ta oli „ustav ja truu, õiglane ja eeskujulik, vooruslik ja lahke, kaldumata kunagi ei paremat ega vasakut kätt” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 462).

Õpetuse ja Lepingute 23. osast saame teada, et kui me soovime Issandat teenida, võime saada Temalt isiklikku juhatust. Lisaks saame teada, et Issand õnnistab meid, kui me Tema antud juhatust järgime. Mõtiskle juhatuse üle, mida oled saanud Issandalt Püha Vaimu, elavate prohvetite sõnade ja pühakirjade kaudu. Koosta plaan, kuidas saadud juhatuse põhjal tegutseda.

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

Olen uurinud Õpetuse ja Lepingute 21.–23. osa ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: