21. õppenädal, 3. päev:

1. korintlastele 1–2

Sissejuhatus

Olles saanud teada Kiriku liikmete probleemidest Korintoses, kirjutas Paulus neile ning õhutas neid tülisid lõpetama ja ühtseks saama. Samuti selgitas ta, et Jumal kutsub nõrku ja alandlikke jutlustama Tema evangeeliumi ja et Jumala asju saab teada ja mõista üksnes Vaimu kaudu.

1. korintlastele 1:1–16

Paulus kirjutab pühadele Korintoses ja õhutab neid tülisid lõpetama ja ühtseks saama

Mõtle mõnele perele, spordivõistkonnale või sõpruskonnale.

Mis võib põhjustada nendes rühmades lõhesid ja tülisid?

Kuidas võivad sellised lõhed ja tülid peret, võistkonda või sõpruskonda mõjutada?

Mõtle, kuidas võivad lõhed ja tülid Kiriku liikmete hulgas mõjutada Kirikut.

Leia 1. korintlastele 1. peatükki uurides tõde, mida Paulus pühadele Korintoses lõhede ja tülide kohta õpetas.

Leia kaardilt Korintos:

Paulus rändas teisel misjonirännakul Korintose linna Kreekas, kus ta evangeeliumi jutlustas. Paljud inimesed said sel ajal ristitud (vt Ap 18:1–18). Hiljem kuulis Paulus Efesuses jutlustades, et Kiriku liikmete vahel Korintoses on tekkinud probleemid, kuna mitmed pöördunud naasid oma endise usu ja ebajumalate kummardamise juurde. Paulus kirjutas Kiriku liikmetele Korintoses, et neid tugevdada ja neile meelde tuletada kohustust Issandat teenida.

Me loeme 1. korintlastele 1:1–9, et Paulus rääkis pühadele Korintoses, et ta tänab nende nimel Jumalat neile Jeesuse Kristuse kaudu osaks saanud armu eest, mis on neid igati õnnistanud.

Loe 1. korintlastele 1:10–11 ja leia, mida Paulus Korintose pühi tegema manitses.

Selleks, et tunda ära neis salmides kirjas olev tõde, kasuta lause lünkade täitmiseks sõnu: ühtsed, ootab, lõhesid, riidlemist.

Issand ____________________ meilt kui pühadelt, et me oleksime ____________________ ning et meie vahel ei oleks ____________________ ega ____________________.

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Milliseid õnnistusi me Kiriku liikmetena saame, kui püüame olla ühtsed ning vältida lõhesid ja tülisid?

   2. Millal oled olnud pere, klassi, kvoorumi või koguduse ühtsuse tõttu õnnistatud?

   3. Mida saame teha, et vältida Kirikus lõhesid ja tülisid?

Salmide 1. korintlastele 1:12–16 kohaselt jagunesid Kiriku liikmed Korintoses Kiriku õpetustest tõlgendamise alusel rühmadesse ja nad toetasid oma vaateid Kiriku tähtsaid juhte tsiteerides.

1. korintlastele 1:17–31

Paulus õpetab pühadele, et Jumal kutsub nõrku Tema evangeeliumi jutlustama

Pauluse päevil oli Kreeka Rooma ülemvõimu all ja paljud kreeklased elasid Korintoses. Kreeklased hindasid kõrgelt filosoofilisi ideid ja maailma tarkust.

Mõtle, miks võib olla inimesel, kes hindab maist filosoofiat, raske evangeeliumi vastu võtta või selle järgi elada.

Leia salme 1. korintlastele 1:17–31 uurides tõde, mis aitab sul mõista, kui rumal on toetuda maailma tarkusele.

Loe 1. korintlastele 1:17–22 ja leia, mida õpetas apostel Paulus maailma tarkusest võrreldes Jumala tarkusega. Fraas „tarkade tarkus” (1Kr 1:19) ja „maailma tarkus” (1Kr 1:20) viitavad tolleaegsetele ebakorrektsetele filosoofilistele tavadele. Samuti võib olla abi teadmisest, et Paulus räägib ristist (1Kr 1:17–18), viidates Jeesuse Kristuse elule, misjonile ja lepitusele.

Miks sinu arvates uskmatud sõnumit Jeesuse Kristuse lepitusest rumaluseks pidasid?

Loe 1. korintlastele 1:25 ja leia, mida õpetas Paulus inimeste tarkusest võrreldes Jumala tarkusega. Jumal ei ole rumal ega ole tal ühtki nõrkust. Paulus kasutas fraase „mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed” ja „mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed”, andmaks edasi ideed, et inimeste tarkus ja vägi ei ole Jumala tarkuse ja väega võrreldes mitte kui midagi.

Tõmba ring ümber tõele, mis kirjeldab kõige paremini, mida Paulus korintlastele Jumala tarkuse kohta õpetas:

• Jumala tarkus on suurem kui inimeste tarkus.

• Tark inimene on vägevam.

• Taevased tunnustähed on vägevamad kui kreeklaste tarkus.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas võib minu arvates sellest aru saamine, et Jumala tarkus on suurem kui inimese tarkus, mõjutada seda, kuidas inimene oma probleemidele lahendusi otsib?

Loe 1. korintlastele 1:26–27 ja leia, keda valib Jumal oma evangeeliumi jutlustama.

Mõtiskle, miks valib Jumal oma evangeeliumi õpetama neid, keda maailm peab rumalaks ja nõrgaks.

Me õpime salmidest 1. korintlastele 1:28–31, et Paulus õpetas, et Jeesus Kristus on täiuslik eeskuju tarkusest, õigusest, pühitsusest ja lunastusest (vt 1Kr 1:30) ning et me peaksime Teda austama ja Temas rõõmustama.

1. korintlastele 2

Paulus selgitab, kuidas me õpime Jumala asju

Loe läbi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri jutustatud kogemus, mis juhtus enne tema üldjuhiks saamist:

„Istusin lennukis veendunud ateisti kõrval, kes kuulutas nii jõuliselt, et ta ei usu Jumalasse, et ma jagasin temaga oma tunnistust. „Te eksite,” ütlesin, „Jumal on olemas. Ma tean, et Ta elab!”

Tema vaidles vastu: „Te ei tea. Seda ei tea keegi! Te ei saa seda teada!” Kui ma alla ei andnud, esitas ateist, kes oli advokaat, ehk isegi tähtsaima küsimuse, mida tunnistuse kohta saab esitada. „Olgu peale,” ütles ta põlglikult ja üleolevalt, „te ütlete, et te teate. Öelge mulle, kuidas te teate.”

Kui püüdsin vastata, jäin ma oma kõrgematest teaduskraadidest hoolimata abitult toppama. ‥

Kui kasutasin sõnu Vaim ja tunnistus, ütles ateist: „Ma ei mõista, millest te räägite.” Sõnad palve, tajumine ja usk, olid talle sama tähendusetud. „Näete,” ütles ta, „te ju tegelikult ei tea. Kui teaksite, oskaksite mulle öelda, kuidas te teate.”

Tundsin, et ehk oli minust rumal temaga oma tunnistust jagada, ega teadnud, mida teha.” (The Candle of the Lord. – Ensign, jaan 1983, lk 51)

Kui sa oleksid olnud samas olukorras, mida sa oleksid sellele mehele öelnud, kes Jumalasse ei uskunud?

Leia 1. korintlastele 2. peatükki uurides tõde, mis aitab sul mõista, miks see mees ei mõistnud juhataja Packeri sõnu ja miks sa võid olla kindel oma teadmistes vaimsetest asjadest.

Me loeme salmidest 1. korintlastele 2:1–8, et Paulus rääkis pühadele Korintoses, et ta ei kasutanud maailma tarkust, et neid evangeeliumi õigsuses veenda. Ta selgitas, et ta õpetas neid Vaimu väel, et neil oleks usku Jumalasse. Paulus rääkis neile ka, et uskmatud ei mõista Jumala saladusi.

Loe 1. korintlastele 2:9–16 ja leia, miks Paulus ütles, et mõned inimesed võivad teada ja mõista „Jumala sügavusi” (1Kr 2:10–11), samal ajal kui teised seda ei mõista.

Otsi Püha Vaimu

Kui Püha Vaim kinnitab sulle õpitavate evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete õigsust ja tähtsust, siis on suurem tõenäosus, et sa neid oma elus rakendad. Kui sa tunned ära õpetused ja põhimõtted, suhesta neid oma isiklike kogemustega ja otsi Püha Vaimu kinnitust, et need on õiged.

3. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Miks võisid Paulus ja teised ustavad inimesed salmide 1. korintlastele 2:9–10 kohaselt Jumala asju mõista?

   2. Miks ei ole mõned inimesed salmi 1. korintlastele 2:14 kohaselt võimelised Jumala asju mõistma?

Me õpime nendest salmidest tõe: me võime Jumala asju teada ja mõista üksnes Tema Vaimu kaudu. Võiksid salmides 1. korintlastele 2:10–14 soovi korral ära märkida sõnad või fraasid, mis seda tõde õpetavad.

Juhataja Packer lõpetas oma jutustuse selgitades, et ta tundis inspiratsiooni küsida lennukis tema kõrval istuvalt mehelt, kas ta teab, milline on soola maitse.

„Loomulikult ma tean seda,” vastas mees.

„Millal te viimati soola maitsesite?”

„Ma just sõin lennukis.”

„Te lihtsalt arvate, et teate, kuidas sool maitseb,” ütlesin ma.

Mees kinnitas: „Ma tean, kuidas sool maitseb, sama hästi kui ma tean igat teist asja.” ‥

Ütlesin talle: „Oletame, et mina pole kunagi soola maitsnud. Selgitage mulle, mis maitsega see on.” ‥

Ta püüdis mitu korda, kuid ei osanud öelda. Ta ei suutnud nii tavalist asja, nagu soola maitse, sõnadesse panna. Ma jagasin temaga uuesti oma tunnistust ja ütlesin: „Ma tean, et Jumal on olemas. Te heitsite selle tunnistuse üle nalja ja ütlesite, et kui ma teaksin, siis ma saaksin täpselt öelda kuidas ma seda tean. Mu sõber, vaimselt öeldes olen ma maitsnud soola. Ma ei oska selle teadmiseni jõudmist teile sõnadega edasi anda paremini, kui teie saate mulle öelda, mis maitse on soolal. Kuid ma kordan teile taas, et Jumal on olemas! Ta tõesti elab! Ja ärge püüdke mulle öelda, et ma ei tea, lihtsalt sellepärast, et teie seda ei tea. Sest mina tean!”

Kuulsin teda lahkudes pomisemas: „Mul pole sinu usku endale karguks vaja! Saan ilma selleta hakkama.”

Sellest kogemusest alates pole mul kunagi olnud piinlik või häbi, et ma ei suuda pelgalt sõnadega seletada kõike, mida ma vaimselt tean.” (The Candle of the Lord, lk 52)

4. Täida pühakirjapäevikus järgmised ülesanded:

   1. Pane kirja mõned Jumala asjad, mida võib teada ja mõista üksnes Tema Vaimu kaudu.

   2. Miks on meil tähtis uskuda, et me võime Jumala asju teada ja mõista üksnes Tema Vaimu kaudu?

Mõtle ajale, mil sa said teada ja hakkasid mõistma Vaimu kaudu ühte Jumala asjadest, mis sa pühakirjapäevikusse kirja panid. Mõtle, mida sa saaksid nüüd teha, et otsida Vaimu abi, kui püüad Jumala asju teada ja mõista.

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud 1. korintlastele 1. ja 2. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: