Raamatukogu
Sissejuhatus kirja galaatlastele

Sissejuhatus kirja galaatlastele

Milleks seda kirja uurida?

Apostel Pauluse kiri galaatlastele on kirjutatud juudikristlastele, kes olid Jumalast kõrvale kaldumas, toetudes taas Moosese seadusele. Apostel Paulus soovis seda probleemi lahendada, rõhutades, mis vahe on sellel, kui koormata ennast Moosese seaduse „ikkega”, mis viib vaimsesse vangistusse, ja Jeesuse Kristuse evangeeliumil, mis viib vaimse vabaduseni. Selle kirja uurimine aitab sul olla veelgi tänulikum Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu pakutava vabaduse eest.

Kes selle kirja kirjutas?

Kirja galaatlastele kirjutas apostel Paulus (vt Gl 1:1).

Millal ja kus see kirjutati?

Paulus kirjutas tõenäoliselt kirja galaatlastele, kui rändas kolmanda misjonirännaku ajal läbi Makedoonia umbes aastatel 55–57 (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht).

Kellele ja miks see kiri kirjutati?

„Ei ole täpselt teada, millistele kirikutele selles kirjas räägitakse. Need asusid kas Põhja-Galaatias, piirkonnas, mille pealinnaks oli Ancyra [tänapäeva Ankara], või piirkonnas Früügia ja Galaatia piiril, mida Paulus esimese misjonirännaku ajal külastas. Mõlemal juhul oli Paulus neid Galaatia kirikuid kindlasti oma teise (Ap 16:6) ja kolmanda (Ap 18:23) misjonirännaku ajal külastanud” (märksõna „Pauline Epistles”. – Bible Dictionary).

Paulus kirjutas pühadele Galaatias, kuna ta oli sügavalt mures, et nad kalduvad Issandast kõrvale, järgides nende õpetusi, kes „tahavad Kristuse evangeeliumi pöörata teiseks” (vt Gl 1:6–7). Juudikristlased õpetasid paganatest kristlastele valeõpetust, et nad peavad päästetud saamiseks laskma end ümber lõigata ja järgima Moosese seaduse rituaalseid nõudeid (vt Gl 6:12; vt ka Ap 15:1). Mõned Galaatia pühad olid nende inimeste õpetused omaks võtnud (vt Gl 4:10).

Pauluse peamised eesmärgid selle kirja kirjutamisel olid:

  1. Kaitsta end tema vastu olevate valeõpetajate süüdistuste eest.

  2. Õpetada, et kõik inimesed, olgu juudid või paganad, saavad päästetud Jeesuse Kristuse lepituse kaudu, kui usuvad Jeesusesse Kristusesse, selle asemel, et loota Moosese seadusele.

  3. Selgitada Moosese seaduse rolli Jumala plaanis.

  4. Eristada vana lepingut, mille Jumal tegi Moosese kaudu, ja uut lepingut Kristuses.

  5. Kutsuda pühasid üles elama Vaimu järgides.

Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?

Kiri galaatlastele paistab silma kui Pauluse kõige kirglikum kiri, milles ta noomis karmilt nii Kiriku liikmeid, kes olid kõrvale kaldunud, kui ka valeõpetajaid, kes liikmeid kõrvale juhtisid. Kiri galaatlastele sisaldab Pauluse kõige varasemat kirjutist õigeksmõistmise õpetusest – meid ei mõisteta õigeks Moosese seaduse kaudu, vaid usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Selles kirjas vastandatakse liha teod Vaimu viljadega (vt Gl 5:16–25).

Sisukokkuvõte

Galaatlastele 1–2. Paulus kirjutab Galaatia pühadele, kuna nad on Issandast kõrvale kaldunud ja võtnud omaks valeõpetused. Ta kaitseb oma kutset apostlina, jutustades sellest, kuidas ta oli alguses Kiriku vastu ja kuidas ta pöördus usule. Ta rõhutab, et sai ilmutuse otse Jumalalt, ja selgitab, et tema teenimine paganate seas on apostlite poolt heaks kiidetud. Ta kinnitab, et oli kord Peetrusega paganatest Kiriku liikmete kohta lahkarvamusel. Ta õpetab, et inimesi ei mõisteta õigeks mitte Moosese seaduse, vaid usu kaudu Jeesusesse Kristusesse.

Galaatlastele 3–4. Paulus kaitseb evangeeliumi sõnumit. Ta õpetab, et Aabraham oli eeskujuks inimesest, kes mõisteti õigeks usu kaudu, mitte Moosese seaduse kaudu. Jeesus Kristus lunastas lepituse kaudu kogu inimkonna seaduse needusest. Moosese seaduse eesmärgiks oli olla „meie kasvatajaks Kristuse poole” (Gl 3:24). Usu ja ristimise kaudu saavad pühadele osaks lepituse õnnistused, nad sisenevad evangeeliumi lepingusse, nad saavad Kristuse kaudu Jumala pärijateks ja nad ei ole enam mitte teenijad, vaid Jumala lapsed.

Galaatlastele 5–6. Paulus palub pühadel jääda kindlaks Kristuse poolt pakutud evangeeliumi lepingule. Paulus kõrvutab inimese elu, kes on seotud liha tegudega (vt Gl 5:19), inimesega, kes naudib Vaimu vilju (Gl 5:22). Ta õpetab, et pühad peaksid kandma üksteise koormaid ja mitte väsima head tegemast. Me lõikame seda, mida külvame.