6. õppenädal, 1. päev:

Matteuse 23

Sissejuhatus

Oma sureliku teenimise viimasel nädalal mõistis Päästja hukka kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkuse ning kurtis, et Jeruusalemma inimesed ei võta vastu Tema armastust ja kaitset.

Matteuse 23:1–12

Päästja mõistab hukka kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkuse

Mõtle sellele, kuidas saab võrrelda sinu pühakirjaraamatut su pereliikmete, koguduseliikmete ja sõprade pühakirjaraamatutega. Kelle raamat on kõige suurem? Kellel on pühakirjas kõige rohkem salme ära märgitud ja lisatud märkmeid? Kelle raamat on kõige ilusam?

Kuidas sa reageeriksid, kui keegi väidaks, et kõige õigemeelsem on see inimene, kelle pühakirjaraamat on kõige suurem, kellel on kõige rohkem märgistusi ja märkmeid või kelle pühakirjaraamat on kõige ilusam?

Miks pole see tõhus viis õigemeelsuse määratlemiseks?

Kui õigemeelsust määratletaks väliselt nähtava järgi, võib see panna mõningaid inimesi silmakirjalikke tegusid tegema. „Sõna [silmakirjalik] tähendab üldjuhul kedagi, kes teeskleb, et on usklik, kuigi ei ole.” (Märksõna „Hypocrite”. – Bible Dictionary) Samuti võib see viidata kellelegi, kes teeskleb, et ta pole usklik, kuigi tegelikult on.

Ühe osana Päästja viimasest avalikust sõnumist, mida Ta jagas Jeruusalemma templis oma sureliku teenimisaja viimasel nädalal, mõistis Ta hukka kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkuse.

Uurides Matteuse 23. peatükki, otsi tõdesid, mis aitavad sul teada, kuidas reageerida, kui näed teisi silmakirjalikult käitumas, ja mida sa saad teha, et saada jagu silmakirjalikkusest omaenda elus.

Loe Matteuse 23:1–7, et leida, mida Päästja ütles selle kohta, mille poolest olid kirjatundjad ja variserid silmakirjalikud. Fraas „Moosese istmel istuvad” (2. salm) tähendab seda, et kirjatundjatel ja variseridel oli ametijärgne volitus õpetada õpetust ning tõlgendada ja hallata seadusi. Kirjatundjad olid advokaadid, kes uurisid Moosese seadust, ja variserid olid usuõpetajad.

Vastavalt suulisele pärimusele kandsid juudid tefillineid. Need olid väikesed nahast karbikesed, mis kinnitati otsaesisele ja vasakule käele, et näidata, et nende meel ja süda on pidevalt pühendatud Jumala seadusele. Karbikeste sees olid väikesed pärgamendirullid, mis sisaldasid lõike Vana Testamendi tekstist. Juudid kandsid tefillineid, et need aitaksid neil meeles pidada Jumala käskude järgimist (vt 2Ms 13:5–10, 14–16; 5Ms 6:4–9; 11:13–21). Issand ei mõistnud hukka neid, kes tefillineid kandsid, kuid Ta mõistis hukka need, kes kasutasid neid silmakirjalikult või tegid need suuremaks, et teised nende kandmist märkaksid.

Pühakirjade konteksti mõistmine

Uue Testamendi aegse kultuuri ja tavade õppimine võib aidata meil pühakirju paremini mõista. Pühakirjade kontekst sisaldab pühakirjasalmides kirja pandud sündmust ümbritsevaid olusid. Selle konteksti mõistmine valmistab sind ette tundma ära inspireeritud autorite sõnumeid pühakirjades. Samuti aitab see nii palju kui võimalik vaimselt astuda iga autori maailma ja näha sündmusi, nagu autor neid nägi.

Soovi korral märgi salmis Matteuse 23:5 ära fraas, mis selgitab, miks kirjatundjad ja variserid suurendasid oma karbikesi ja tegid „oma palvekaukad laiad”.

Millist nõu Issand salmis Matteuse 23:3 oma apostlitele silmakirjalikkuse kohta andis?

Me õpime sellest nõuandest tõe: me võime valida Issanda seadustele kuuletumise isegi siis, kui näeme teisi silmakirjalikult tegutsemas.

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: miks on tähtis, et me otsustaksime kuuletuda Jumala seadustele, isegi kui näeme, et teised tegutsevad silmakirjalikult?

Loe Matteuse 23:8–10, et leida, mida Päästja inimestel teha ei soovitanud.

Päästja kasutas fraasi „teie kõik olete vennad” (8. salm), et õpetada inimestele, et nad ei peaks end teistest paremaks, kuna nad on kõik Jumala lapsed ja Tema silmis võrdsed.

Kirjatundjad ja variserid mõtlesid, et amet ja staatus muudab nad ülemaks. Loe Matteuse 23:11–12, et leida, keda peab Päästja ülemaks Jumala kuningriigis. Soovi korral märgi 11. salmis leitu ära.

Nagu on kirjas nendes salmides, õpetas Päästja inimestele põhimõtet: kui püüame end teiste suhtes ülendada, meid alandatakse. Alandama tähendab madaldama või muutma vähem lugupeetuks.

Jeesus õpetas inimestele samuti, et kui me oleme alandlikud ja teenime teisi, ülendab Issand meid. Fraas „seda ülendatakse” (Mt 23:12) tähendab, et Issand tõstab meid üles, aitab meil saada rohkem Tema-sarnaseks ja annab meile ülenduse selestilises kuningriigis.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Miks me peame teenima teisi selleks, et Issand tõstaks meid üles ja aitaks meil saada rohkem Tema-sarnaseks?

   2. Kuidas aitab alandlikkus meil silmakirjalikkusest üle saada?

Mõtle headele asjadele, mida sa saad teha koolis, kodus ja kirikus. Mõtle, kuhu sa asetaksid ennast järgmisel skaalal sinu motiivide kohaselt teha häid tegusid ja püüetes olla alandlik:

Sea eesmärgiks teenida teisi iga päev ja pea meeles, et me kõik oleme Taevase Isa lapsed.

Matteuse 23:13–36

Jeesus Kristus kuulutab häda kirjatundjatele ja variseridele

Kujuta ette, et on kolm topsi, mille vahel valida, kust jood. Esimene tops on väljastpoolt must, teine seest ja kolmas on puhas. Miks sa tahad juua topsist, mis on täiesti puhas, mitte osaliselt puhas? Uurides salme Matteuse 23:13–36, mõtle, kuidas saad kõrvutada neid kolme topsi sellega, mida Jeesus ütles.

Me õpime salmidest Matteuse 15:13–36, et Päästja mõistis hukka kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkuse. Vaata need salmid läbi, et leida, mitu korda kasutas Päästja kirjatundjate ja variseride poole pöördudes sõna häda. Võiksid nendes salmides sõna häda kõikjal ära märkida. Häda viitab kannatustele, ahastusele ja kurbusele.

3. Loe viidatud pühakirjasalme ja vasta seejärel pühakirjapäevikus kahele küsimusele:

   • Matteuse 23:23–24

   • Matteuse 23:25–26

   • Matteuse 23:27–28

   • Matteuse 23:29–36

   1. Kuidas olid kirjatundjad ja variserid silmakirjalikud?

   2. Milliseid näiteid samalaadsest silmakirjalikkusest näeme tänapäeval?

Loe Matteuse 23:26, et leida, mida Päästja käskis variseridel teha, et oma silmakirjalikkusest üle saada. Võiksid leitu ära märkida.

Me õpime sellest salmist, et kui me püüame muutuda sisemiselt vaimselt puhtaks, peegeldub see meie välistes valikutes.

4. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Mida me peame tegema, et olla seesmiselt vaimselt puhtad?

   2. Kuidas saavad meie püüdlused olla seesmiselt vaimselt puhtad aidata meil ületada silmakirjalikkus?

Mõtle kolmele topsile õppetunni selle osa alguses ja otsusta, milline tops sümboliseerib kõige paremini sinu praegust vaimset seisundit. Sea eesmärk, mis aitab sul olla vaimselt täiesti puhas.

Joseph Smithi tõlge suurendab arusaamist salmidest Matteuse 23:23–35, lisades järgmised selgitused:

• Kirjatundjad ja variserid jätsid mulje, et nad „ei tee vähimatki pattu”, siiski olid nad tegelikult süüdi „kogu seaduse” (JST, Matthew 23:21) rikkumises.

• Kirjatundjad ja variserid tunnistasid oma „isade vastu”, kuigi olid „ise osalised samas pahelisuses” (JST, Matthew 23:34).

• Samal ajal, kui nende isad patustasid teadmatusest, patustasid kirjatundjad ja variserid teadlikult ja pidid oma üleastumiste eest vastust andma (vt JST, Matthew 23:35).

Me õpime salmidest Matteuse 23:29–33, et Jeesus mõistis hukka juutide vaimsed juhid, sest nad võtsid omaks varasemad prohvetid, kuid hülgasid selle, kes oli elus. Just nagu inimesed Jeesuse päevil peame ka meie olema hoolikad, et me ei austaks vaid varasemaid prohveteid, hüljates tänapäeva elavad prohvetid.

Matteuse 23:37–39

Päästja kurdab, et Jeruusalemma inimesed ei tule Tema juurde

Kuidas kana oma tibusid kaitseb?

Kui ähvardab oht, koguvad kanad oma tibud kaitseks oma tiibade alla. Kana armastab oma tibusid ja ohverdaks neid kaitstes oma elu.

Loe Matteuse 23:37–39, et leida, kuidas võrdles Päästja end kanaga.

Kuidas reageerisid Jeruusalemma inimesed Jeesuse püüetele nad kokku koguda?

Võiksid märkida ära fraasi „teie koda jäetakse teil maha” (38. salm). Selles kontekstis tähendab jäetakse maha tühja või hüljatut. Kuna inimesed ei olnud valmis selleks, et Päästja nad kokku kogub, jäeti nad kaitseta. Teiste tähenduste hulgas võib see fraas viidata inimeste vaimsele seisundile Jeesuse ajal, aga ka Jeruusalemma tulevasele hävingule. See võib samuti viidata templile ja templiõnnistustest ilmajäämisele.

Mida võime saada Jeesuse õpetustest kana ja tibude kohta, kui oleme valmis selleks, et Päästja meid kokku kogub? Vasta sellele küsimusele, lõpetades lause: kui oleme valmis selleks, et Päästja meid kokku kogub, siis .

Tsitaat president Henry B. Eyringilt Esimesest Presidentkonnast tähistab juhiseid, kus tuuakse ära üks viis, kuidas me saame Päästjale näidata, et oleme valmis selleks, et Tema meid kokku kogub:

„Ta on öelnud rohkem kui üks kord, et tahab koguda meid enda juurde, otsekui kana kogub oma pojakesi tiiva alla. Tema sõnul peame me ise tahtma Tema juurde tulla tasaduses ja piisavas usus Temasse, et parandada meelt „kogu südamest” [3Ne 10:6].

Üks viis seda teha, on koguneda kokku Tema Kiriku pühadega. Käige oma koosolekutes ka siis, kui see tundub raske. Kui olete otsustanud, aitab Tema teil selleks jõudu leida.” (In the Strength of the Lord. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 18)

Otsusta, mida sa teed, et koguneda Päästja juurde, nii et sa saaksid saada osa Tema hoolest ja kaitsest.

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Matteuse 23. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: