25. õppenädal, 1. päev:

Efeslastele 2–3

Sissejuhatus

Apostel Paulus õpetas pühadele Efesoses, et kõik patused võidakse päästa Jumala armu läbi ning et juudid ja paganad olid saanud Jumala majapidamises üheks. Samuti selgitas Paulus, et Jeesuse Kristuse Kirik on rajatud apostlite ja prohvetite alusele, ning väljendas soovi, et pühad kogeksid Jeesuse Kristuse armastust.

Efeslastele 2

Paulus õpetab, kuidas Jeesuse Kristuse veri päästab nii juudid kui ka paganad

Mõtle ajale, kui võisid tunda end teiste poolt kõrvale jäetuna või teistest eraldatuna.

Ajal, kui apostel Paulus kirjutas kirja efeslastele, tundsid mõned juutidest Kiriku liikmed, et nad on tähtsamad kui paganatest pöördunud, sest juudid olid sünnijärgsed iisraellased ja mehed olid ümber lõigatud.

Loe Efeslastele 2:1–3 ja leia, kuidas Paulus kirjeldas nii paganatest pühade (teid ja te 1. ja 2. salmis) kui juutidest pühade (me 3. salmis) vaimset seisundit enne Päästja poole ja Tema Kirikusse pöördumist. Fraas „õhuvalla vürst” (2. salmis) viitab kuradile ja tema mõjule kogu maailmas.

• Milline oli 1. ja 2. salmi kohaselt paganate vaimne seisund enne usule pöördumist?

• Milline oli 3. salmi kohaselt Pauluse ja juutide vaimne seisund enne usule pöördumist?

Paulus kirjeldas nii paganaid kui ka juute nende pattude tõttu vaimselt surnutena ehk Jumalast eraldatutena (vt 1. salm). Nad järgisid või ihaldasid lihalikke asju ja seepärast tõmbasid enda peale Jumala raevu.

Loe Efeslastele 2:4–6 ja leia, milline oli paganatest ja juutidest pühade vaimne seisund pärast nende usule pöördumist. Fraas „taevalikku olukorda” 6. salmis viitab selestilisele kuningriigile (vt Bruce R. McConkie, Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 500).

Pane tähele, et pärast nende pöördumist äratas Issand ellu nii juudid kui ka paganad ehk muutis nad elavaks vaimsest surmast ja patusest olukorrast. Me räägime sellest kui vaimsest uuestisünnist ehk pattudest päästmisest.

Loe Efeslastele 2:7–10 ja leia, mis võimaldas paganatel ja juutidel seda muutust teha.

Me õpime nendest salmidest tõe: Jumala armu abil võib terve inimkond saada päästetud, kui neil on Temasse usku.

Tõeline usk Jeesusesse Kristusesse ajendab meid Teda järgima ja häid tegusid tegema. Pane tähele, et Paulus rõhutas, et me ise ei saa ennast päästa, olgu meie teod kuitahes head (vt Ef 2:8–9). President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on selgitanud, miks me vajame Jumala armu:

„Kuna me kõik oleme „pattu teinud ja ‥ Jumala aust ilma” [Rm 3:23] ning kuna „miski, mis pole puhas, ei saa siseneda Jumala kuningriiki” [1Ne 15:34], ei ole meist keegi vääriline Jumala juurde tagasi minema.

Isegi kui me teeniksime Jumalat kogu hingest, ei oleks sellest küllalt, sest oleksime ikkagi „tühised teenijad” [Mo 2:21]. Me ei või oma teed taevasse välja teenida; meid takistavad õigluse nõuete barjäärid, mille ületamiseks me ise jõuetud oleme.

Kuid kõik ei ole kadunud.

Jumala arm on meie suur ja igavene lootus.

Läbi Jeesuse Kristuse lepituse rahuldab halastuse plaan õigluse nõuded [vt Al 42:15] „ja valmistab inimestele vahendid, mille läbi neil võiks olla usku meeleparanduseks” [Al 34:15].

Kuigi meie patud võivad olla helepunased, võivad nad saada lumivalgeks [Js 1:18]. Kuna meie armas Päästja „andis iseenese lunastushinnaks kõikide eest” [1Tm 2:6], on sissepääs Tema igavesse kuningriiki meile avanenud [vt 2Pt 1:11].

Värav on avatud! ‥

Et pärida seda hiilgust, on meil vaja enamat kui avatud värav, me peame sellest väravast sisse minema muutunud südame sooviga – muutusega, mis on nii suur, et pühakirjad kirjeldavad seda kui olla „uuesti sündinud; jah, Jumalast sündinud, muudetud meie maisest ja langenud seisundist õigemeelsuse seisundisse, olles Jumala poolt lunastatud ja saades tema poegadeks ja tütardeks” [Mo 27:25]. ‥

Arm on Jumala and ja meie soov olla kuulekas Jumala igale käsule võrdub meie sureliku käe väljasirutusega, et võtta vastu see meie Taevase Isa püha kingitus.” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas aitab usu rakendamine Jeesusesse Kristusesse ja pattudest meeleparanduse tegemine meil Jumala armu annist osa saada?

Kõrvaloleval pildil on näha osa Jeruusalemma Heroodese templi maketist. Nool näitab lahutavat vaheseina (vt Ef 2:14) templi välisõues. Kuna paganad ei olnud sünni järgi iisraellased, oli neil Moosese seaduse järgi keelatud minna sellest seinast edasi templi pühamatesse kohtadesse. Neid peeti „kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule” (Ef 2:12). Füüsiline lahutav vahesein sümboliseerib vaimset lahusolekut, mis eksisteeris juutide ja paganate vahel enne Peetruse saadud ilmutust, et evangeeliumi tuleb jutlustada paganatele.

Loe Efeslastele 2:12–15 ja leia, mis lõhkus maha juutide ja paganate vahelise barjääri. Sõna vaen 14. salmis tähendab „lepitamatu vastuolu, vaenulikkus ja viha” (märksõna „Vaen, vihavaen”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).

Mis liitis nende salmide kohaselt paganad ja juudid ühte?

Kujundlik vahesein, mis lahutas vaimselt juute ja paganaid, kõrvaldati Kristuse vere kaudu (lepitus) ja nad muutusid „üheks uueks inimeseks” (Ef 2:15) ehk ühteliidetud kehaks ehk rühmaks Kristuses. Soovi korral kirjuta salmide Efeslastele 2:12–15 juurde tõde: kui tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja saame osa Tema armust, saame Jumala pühadega üheks.

Loe Efeslastele 2:16–19 ja leia fraasid, mis rõhutavad tõde, et kui tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja saame osa Tema armust, saame Jumala pühadega üheks.

Mõtle, miks on sinu arvates tähtis, et me seda tõde tänapäeval mõistaksime ja Kirikus rakendaksime.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas me saame aidata teistel saada Kirikus kaaskodanikeks (vt Ef 2:19) või tunda end taas niimoodi, mitte aga võõrastena?

   2. Millal on keegi aidanud mul tunda end pühade kaaskodanikuna, mitte võõrana?

   3. Millal olen püüdnud aidata kellelgi end niimoodi tunda?

Mõtle kellelegi, keda tunned, kes võiks Kiriku tegevustes osalemisest kasu saada. Kutsu seda inimest mõnele peagi toimuvale üritusele või Kiriku koosolekule ning pinguta püsivalt selle nimel, et see inimene tunneks end koguduses oodatuna.

Loe Efeslastele 2:20–22 ja leia, mis oli Pauluse õpetuse järgi Kiriku aluseks.

Lõpeta järgmine tõde õpetuste järgi, mida Paulus neis salmides õpetas: Issanda Kirik on rajatud , kus Jeesus Kristus ise on .

Nurgakivi on suur kivi, mis pannakse vundamendi nurka, et anda kogu hoonele tugevust ja stabiilsust.

Mil moel on Jeesus Kristus Kiriku peamiseks nurgakiviks (Ef 2:20)?

Mõtiskledes salmidele Efeslastele 2:21–22, mõtle, mis toimub selle nurgakivi tõttu kogu ülejäänud Kirikuga.

3. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Mil moel moodustavad apostlid ja prohvetid Kiriku ülejäänud aluse?

   2. Kuidas tagab see alus Kiriku stabiilsuse ja kaitseb seda kuradi rünnakute eest?

Efeslastele 3

Paulus räägib Efesose pühadele oma soovidest

Nagu on kirjas salmides Efeslastele 3:1–16, jutlustas apostel Paulus Jeesusest Kristusest ja õpetas, et Tema kaudu võivad paganatest saada Iisraeli kaaspärijad (vt 6. salm) ja Jumala tõotuste osalised. Pauluse teenimiseks oli Jeesuse Kristuse evangeeliumi jutlustamine paganatele.

Loe Efeslastele 3:17–19 ja leia, mida Paulus soovis, et pühad mõistaksid ja tunneksid.

Mida Paulus nende salmide kohaselt soovis, et pühad mõistaksid ja tunneksid?

Me õpime salmidest Efeslastele 3:1–19, et apostlid ja prohvetid soovivad aidata Jumala lastel mõista ja tunda Jeesuse Kristuse armastust.

4. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas aitavad apostlid ja prohvetid Jumala lastel tänapäeval aru saada ülenduse õnnistustest ja tunda Jeesuse Kristuse armastust?

   2. Millal on apostlite ja prohvetite õpetused aidanud mul elus aru saada ülenduse õnnistustest ja tunda Jeesuse Kristuse armastust?

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Efeslastele 2. ja 3. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: