Luuka 23–24

Sissejuhatus

Päästja üle mõisteti kohut nii Pontius Pilaatuse kui ka Heroodes Antipuse ees. Kumbki neist meestest ei leidnud Päästjal süüd nendes kuritegudes, milles juudid Teda süüdistasid, kuid Pilaatus lasi Ta sellest hoolimata risti lüüa. Jeesus andestas Rooma sõduritele, kes Ta risti lõid, ja lubas surmale järgnevat elu vargale, kes samuti risti löödi. Pärast Jeesuse surma pandi Ta keha hauda, mis kuulus Joosepile Arimaatiast. Kolmandal päeval pärast Jeesuse Kristuse surma teatasid inglid haua juures naistele Tema ülestõusmisest. Hiljem ilmus Jeesus oma apostlitele ja teistele, näitas neile oma ülestõusnud keha ja käskis neil jutlustada meeleparandusest ja olla Temast tunnistajaks.

Luuka 23

Päästja üle mõistetakse kohut Pilaatuse ja Heroodese ees ning Ta lüüakse risti kahe varga vahel

Mõtle ajale, mil keegi sind halvasti kohtles. Kuidas sa selles olukorras reageerisid?

Uurides Luuka 23. peatükki, leia tõde, mis aitab sul mõista, kuidas me peaksime reageerima, kui tunneme, et teised meid halvasti kohtlevad.

Pea meeles, et pärast seda, kui Jeesus oli kannatanud Ketsemanis, vangistasid ülempreestrid Ta ja mõistsid Ta surma. Seejärel viisid nad Ta Pontius Pilaatuse ette, kes oli Rooma valitseja Juudamaal, ja nõudsid, et ta Jeesuse surma mõistaks. Pilaatus ei leidnud Jeesusel mingit süüd. Ta saatis Jeesuse kohtumõistmiseks Heroodes Antipase ette, kes oli lasknud surmata Ristija Johannese ja kes oli Rooma võimuesindaja Galileas ja Pereas. Ka Heroodes ei leidnud Jeesusel mingit süüd olevat, seega ütles Pilaatus rahvale, et ta karistab Jeesust ja seejärel vabastab Ta. Inimesed palusid Pilaatusel vabastada hoopis mõrvar Barabas ja nõudsid, et Jeesus risti löödaks. Pilaatus vabastas Barabasi ja lasi Jeesuse risti lüüa (vt Lk 23:1–25).

Loe Luuka 23:32–34 ja Luuka 23:35 Joseph Smithi tõlget, et leida, mille eest Päästja palvetas, kui Ta risti löödi. Võid Tema palve pühakirjas ära märkida.

Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
1. Miks on Päästja tookordne palve nii tähelepanuväärne?
2. Millise põhimõtte me saame õppida Päästja eeskujust, kuidas peaksime reageerima sellele, kui keegi meid halvasti kohtleb? (Lõpeta sellele küsimusele vastates põhimõte: me saame järgida Jeesuse Kristuse eeskuju, kui otsustame .)

Teistele andestamine ei tähenda seda, et me vabastame kellegi vastutusest selle eest, mida ta on teinud. Samuti ei tähenda see, et me peaksime panema end olukorda, kus inimesed võivad meie halvasti kohtlemist jätkata. Pigem tähendab andestamine, et me kohtleme armastusega neid, kes meid halvasti kohtlevad, ega ole pahased või kanna nende vastu vimma (vt märksõna „Andestama”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).

Mõtiskle selle üle, kas ka sina peaksid kellelegi andestama. Mõnikord võib olla raske teistele andestada. Loe ette president Gordon B. Hinckley järgmine tsitaat, et leida, mida sa saad teha, kui sul on raske teistele andestada:

„Ma anun, et te paluksite Issandalt jõudu andestada. ‥ See ei pruugi olla kerge ja see ei pruugi tulla kiiresti. Kuid kui te seda siiralt tahate ja endas seda kasvatate, siis see ka tuleb. ‥ Teie südamesse saabub enneolematu rahu. See rahu tuleb Temalt, kes ütles:

„Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie Taevane Isa ka teile andeks.

Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.” (Mt 6:14–15)” (Of You It Is Required to Forgive. – Ensign, juuni 1991, lk 5)

Täida pühakirjapäevikus ülesanded:
1. Vasta küsimusele: kuidas võib minu arvates palvetamine anda mulle jõudu andestada kellelegi, kes on mind halvasti kohelnud?
2. Kirjuta ajast, mil sa kellelegi teisele andestasid (või tegi seda su tuttav). Ära jaga midagi, mis on liiga isiklik.

Püüa järgida Jeesuse Kristuse eeskuju ja andestada neile, kes on sind halvasti kohelnud. Palveta, et sul oleks jõudu ja jaksu seda teha. (Pea meeles, et Issand mõistab hukka igasuguse väärkohtlemise – füüsilise, seksuaalse, verbaalse ja emotsionaalse. Igasugune väärkohtlemine või halvasti kohtlemine, sealhulgas narrimine, on Jeesuse Kristuse õpetustega vastuolus. Väärkohtlemise ohvritele tuleb kinnitada, et neid ei süüdistata teiste kuritahtliku käitumise pärast. Nad ei pea end süüdi tundma. Väärkohtlemise ohvrid peaksid kohe abi otsima, tavaliselt oma piiskopilt või koguduse juhatajalt.)

Me õpime salmidest Luuka 23:35–38, et juutide valitsejad ja Rooma sõdurid pilkasid ristil rippuvat Päästjat. Loe Luuka 23:39–43, et leida, kuidas kaks varast, kes rippusid teine teisel pool Päästjat, Teda kohtlesid. Võiksid märkida ära sõnad või fraasid, mis sulle silma jäävad.

Loe läbi järgmised sõnad, et leida, mida tähendas see, kui Päästja ütles ühele vargale, et see saab olema koos Temaga paradiisis:

„Pühakirjades kasutatakse sõna paradiis erinevas tähenduses. Esiteks tähistab see rahu ja õnne kohta surelikkusele järgnevas vaimumaailmas, mida hoitakse nende jaoks, kes on ristitud ja on jäänud ustavaks (vt Al 40:12; Mn 10:34). ‥

Teine sõna paradiis käsitlus on kirjas Luuka aruandes Päästja ristilöömisest. ‥ Prohvet Joseph Smith selgitas, et ‥ tegelikult ütles Issand, et varas on koos Temaga vaimude maailmas.” (Usule Truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 111; vt ka History of the Church, 5. kd, lk 424–425)

Me õpime Päästja sõnadest vargale salmis Luuka 23:43, et iga inimese vaim läheb tema surres vaimumaailma.

Me õpime Õpetuse ja Lepingute 138. osast, et kui Päästja suri, läks Tema vaim vaimumaailma. Siiski ei külastanud Ta pahelisi, kes olid selles vaimumaailma osas, mida kutsutakse vaimuvanglaks. Loe Õpetuse ja Lepingute 138:29–32, et leida, mida Jeesus Kristus vaimumaailmas tegi ja mis tõenäoliselt vargaga sündis, kui ta pärast surma vaimumaailma läks. Soovi korral kirjuta ristviide ÕL 138:29–32 pühakirjas salmi Luuka 23:43 kõrvale.

Isegi kui sellele vargale jutlustati evangeeliumi, ei saanud ta automaatselt ülendust Jumala kuningriigis. Varas ja teised, kes surid evangeeliumi kuulmata, peavad meelt parandama ja vastu võtma nende eest tehtud templitalitused (vt ÕL 138:58–59).

Salmides Luuka 23:44–56 on kirjas, et Päästja suri ristil. Ta keha mähiti linasse ja asetati hauda. Päästja ristisurmaga seonduv on kirjas Matteuse 27. peatükki käsitlevas õppetunnis.

Luuka 24

Inglid kuulutasid, et Jeesus Kristus on üles tõusnud ja Ta ilmub oma jüngritele

Kujuta ette, et oled misjonär ja kohtud kellegagi, kes ütleb: „Paljud inimesed, keda ma tunnen, ei usu, et on olemas elu pärast surma. Mõni neist ütleb, et usub Jeesusesse Kristusesse, kuid ei usu, et Ta füüsiline keha üles tõusis. Nad ütlevad, et Ta elas edasi üksnes hingena. Mida sina Jeesuse Kristuse ülestõusmise kohta usud?”

Kuidas sa sellele küsimusele vastaksid?

Loe Luuka 24:1–4, et leida, mida naised nägid, jõudes haua juurde, kuhu oli pandud Jeesuse keha.

Loe Luuka 24:5–8, et leida, mida inglid naistele ütlesid. Võid leitu soovi korral ära märkida.

Me saame salmidest Luuka 24:9–10 teada, et naised lahkusid haua juurest ja rääkisid jüngritele, mida nad olid näinud ja kuulnud.

Loe Luuka 24:11, et leida, kuidas apostlid naiste sõnade peale reageerisid.

Võta kokku, kuidas apostlid naiste sõnade peale reageerisid:

Olles kuulnud, mida naised ütlesid, jooksis Peetrus hauale ja leidis surnulinad, kuid Jeesuse keha oli kadunud (vt Lk 24:12).

Me õpime salmidest Luuka 24:13–32, et ülestõusnud Päästja ilmus Emmause teel kahele jüngrile. Kaks jüngrit ei tundnud Jeesust ära, kui Ta koos nendega kõndis ja neid pühakirja kasutades õpetas, sest „nende silmad peeti” (Lk 24:16). Päästja ei tahtnud, et Ta kohe ära tuntakse.

Loe Luuka 24:32, et leida, kuidas Päästja õpetused pühakirjadest neid kahte jüngrit mõjutasid. Võid leitu soovi korral ära märkida.

Kaks jüngrit pöördusid kohe tagasi Jeruusalemma ja jutustasid oma kogemusest apostlitele ja teistele jüngritele (vt Lk 24:33–35). Kui nad rääkisid, ilmus Päästja.

Loe Luuka 24:36–39, et leida tõend sellest, et Jeesus oli sõna otseses mõttes ülestõusnud ning Tal on lihast ja luust keha. (Luuka 24:36–39 on kuldsalmid. Võiksid need eriliselt ära märkida, et neid kergesti üles leida.)

Mis tunne sul oleks võinud olla, kui sa oleksid olnud kohal, kui ülestõusnud Kristus oma jüngritele ilmus?

Loe Luuka 24:40–43, et leida, mida Jeesus veel tegi, et näidata, et Tal on käegakatsutav (ehk füüsiline) ülestõusnud keha.

Me õpime nendest salmidest, et Jeesus Kristus on ülestõusnud isik, kellel on lihast ja luust keha. Kõigil ülestõusnutel on ülendatud luust ning lihast keha.

Jooni järgmisi sõnu lugedes alla, miks on tähtis sellest õpetusest aru saada ja seda uskuda:

„Jeesuse Kristuse lepituse kaudu tõusevad kõik inimesed üles – füüsilisest surmast päästetuna (vt 1Kr 15:22). Ülestõusmine on vaimu ja keha taasühinemine täiuslikul, surematul kujul, ilma et neile saaks enam osaks haigused või surm (vt Al 11:42–45). [---]

Ülestõusmise mõistmine ja selle kohta olev tunnistus võivad anda sulle lootust ja tulevikuväljavaateid, kui sulle saab elus osaks probleeme, katsumusi ja edu. Sa võid leida tröösti kindlast teadmisest, et Päästja elab, ja et oma lepituse kaudu „ta murrab surma ahelad, nii et haual ei ole võitu ja surma astel neelatakse alla hiilguse lootuses” (Al 22:14).” (Usule Truu, lk 192–193)

Päästmisplaan õpetab meile, et Aadama ja Eeva langemine tõi endaga füüsilise ja vaimse surma. Me ei saaks pöörduda tagasi ja elada koos Taevase Isaga, kui ei oleks Lunastajat, kes aitaks pattu ja surma ületada. Jeesuse Kristuse lepitus ja ülestõusmine võimaldavad meil saada jagu pattulangemise tagajärgedest.

Selgita pühakirjapäevikus, miks on tähtis mõista ja uskuda Jeesuse õpetust ülestõusmisest ning miks see on sinu jaoks oluline.

Kuldsalmid – Luuka 24:36–39

Loe uuesti lugu, kus sa kohtasid koos misjonäriga kedagi, kes küsis Kristuse ülestõusmise kohta. Pane salmidest Luuka 24:36–39 õpitu kohaselt pühakirjapäevikusse kirja, kuidas sa sellele inimesele vastaksid.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

Olen uurinud Luuka 23. ja 24. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: