21. õppenädal, 1. päev:

Roomlastele 8–11

Sissejuhatus

Apostel Paulus õpetas õnnistustest, mis kaasnevad vaimse taassünni ja Taevase Isa tahtele alistumisega. Ta õpetas, kuidas Iisrael hülgas lepingu, mille Jumal oli teinud Aabrahami ja tema järglastega. Veel õpetas Paulus, et Jumala valitud rahvas oli kindlameelsem oma ustavuses lepingule kui oma põlvnemisliinile ja ta õpetas evangeeliumi viimisest paganatele.

Evangeeliumi õppimise alused

Pühakirju järjestikku uurides ühendad palju evangeeliumi õppimise aluseid, näiteks kuidas mõista pühakirjade konteksti ja sisu; tunda ära, mõista ja tunnetada evangeeliumi õpetuste ja põhimõtete tõde ja tähtsust ning kuidas õpetusi ja põhimõtteid rakendada. Need alused moodustavad mudeli, mida saad järgida, et evangeelium su meelde ja südamesse kinnistuks.

Roomlastele 8

Paulus kirjeldab õnnistusi, mis kaasnevad vaimse taassünniga

Kas tead kedagi, kes on pärinud midagi väga väärtuslikku või tähtsat? Näiteks mõnikord annab vanem või vanavanem oma lastele või lastelastele midagi väga väärtuslikku.

Kui saaksid pärida ükskõik kelle vara, siis kelle vara sa valiksid ja miks sa seda tahaksid?

Mõtle õnnistustele, mis saavad sulle osaks, kui oled pärinud kõik, mis kuulub meie Taevasele Isale. Leia salme Roomlastele 8:1–18 uurides, mida me peame tegema, et olla kõige selle pärijad, mis on Taevasel Isal.

Loe Roomlastele 8:1, 5–7, 13 ja leia, mida õpetas apostel Paulus „liha järgi” elamisest ehk järeleandmisest loomulikule kalduvusele teha pattu, ja „Vaimu järgi” elamisest.

Paulus õpetas nendes salmides kahest vastandlikust suhtumisest, milleks on „liha mõtteviis” ja „Vaimu mõtteviis” (Rm 8:6). Liha mõtteviis tähendab, et ollakse huvitatud füüsilise kehaga seotud naudingutest, kirgedest ja himudest. Mida tähendab sinu arvates Vaimu mõtteviis?

Fraas „ihu teod sureta[da]” (Rm 8:13) tähendab alistuda ehk saada lahti meie sureliku kehaga seotud nõrkustest, kiusatustest ja pattudest (vt Mo 3:19). Me õpime sellest salmist, et kui järgime Vaimu mõju, siis suudame saada võitu kalduvusest teha pattu.

Loe Roomlastele 8:14–17 ja leia, kuidas viitas Paulus neile, kes järgivad Vaimu.

Pühakirjas räägitakse meile Jumala lastest (vt Rm 8:16) mitmes tähenduses. Esiteks on iga inimene sõna otseses mõttes Taevase Isa armastatud vaimulaps. Teiseks me sünnime taas Jumala lastena lepingu kaudu Jeesuse Kristusega, kui parandame meelt, saame ristitud ja saame Püha Vaimu.

Seepärast, kui me saame evangeeliumi lepingu sõlmimise kaudu „lapsepõlve Vaimu” (Rm 8:15), on meist saanud Jumala lapsed ja „Kristuse kaaspärijad” (Rm 8:17).

Ka Mormoni Raamatus õpetas kuningas Benjamin, kuidas meist saavad Kristuse lapsed (vt Mo 5:5–10).

President Joseph Fielding Smith on õpetanud, et Jeesusest Kristusest „saab meie Isa”, kuna Ta „annab meile elu, igavese elu, meie eest tehtud lepituse läbi”. Ta on selgitanud: „Meist saavad Jeesuse Kristuse lapsed, Tema pojad ja tütred, Temaga sõlmitud kuulekuse lepingute kaudu.” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 1. kd, lk 29)

Loe taas salmi Roomlastele 8:17. Kaaspärija on keegi, kes saab teiste pärijatega võrdse pärandiosa.

Kui me oleme juba Isa, Jumala lapsed, miks me ei saa siis automaatselt Jeesuse Kristusega võrdset pärandiosa? Miks on vaja saada Jeesuse Kristuse poegadeks ja tütardeks?

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas: „‥ oleme kõik meie taevaste vanemate pärijad. „Me oleme Jumala lapsed,” õpetas apostel Paulus, „kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad” (Rm 8:16–17). Nagu meile öeldakse Uues Testamendis, tähendab see, et me oleme „igavese elu pärija[d]” (Tt 3:7) ja kui me tuleme Isa juurde, siis me pärime kõik (vt Ilm 21:7) – kõik, mis Tal on. Meie surelik mõistus suudab seda käsitlust vaevu haarata. Kuid vähemalt võime mõista, et selline ülim saatus saab meile osaks üksnes siis, kui järgime meie Päästjat Jeesust Kristust, kes õpetas, et „ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu” (Jh 14:6).” (Kristuse järgijad. – 2013. a kevadine üldkonverents)

Meie endi väärilisuse alusel ei saa me midagi, sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma (vt Rm 3:23). Siiski, kui me oleme Jeesuse Kristuse lapseks saanud, saame Tema täiusliku elu ja lepituse kaudu oma ebatäiuslikkusest võitu. Seega muutume oma lepingute ja Jeesusele Kristusele kuulekuse kaudu kaaspärijateks ning „kannatame [Jeesuse Kristusega]” (Rm 8:17). See ei tähenda, et me kannatame sama, mida Päästja lepitava ohverduse ajal tegi. Pigem me kannatame Temaga Teda järgides ja ohverdades maiseid asju, käskudele kuuletudes ja vastuseisule ustavalt vastu pidades.

Me õpime salmidest Roomlastele 8:14–18, et kui me oleme ustavad Jumala lepingulapsed, võime saada Jeesuse Kristuse kaaspärijateks kõiges, mis Taevasel Isal on.

1. Joonista pühakirjapäevikusse kolmest veerust koosnev tabel, kirjutades esimesele veerule pealkirjaks Nõuded, keskmisele veerule Vastuseis ja kolmandale Pärand. Seejärel tee järgmist:

   1. Pane veergu „Nõuded” kirja neli-viis konkreetset käsku või käitumisnormi, mille järgi me peame elama, et meid peetaks ustavateks Jumala lepingulasteks.

   2. Kirjuta veergu „Vastuseis” mõned näited vastuseisust, mida me võime kogeda, kui püüame elada Jumala ustavate lepingulastena.

   3. Pane veergu „Pärand” kirja mõned õnnistused, mida võime Taevaselt Isalt pärida, kui me püüame elada Tema ustavate lepingulastena.

Vaadates, mida sa pühakirjapäevikusse kirja panid, võrdle Kristuse kaaspärijaks olemise õnnistusi nõuetega, mida sa pead täitma, ja vastuseisuga, mida võid kogeda. Mida sa ütleksid kellelegi, kes küsib, kas see on seda väärt, et olla Issanda käskudele ustav?

Loe Roomlastele 8:18 ja leia, mida Paulus ütles selle kohta, kuidas võrrelda seda, mida me ohverdame, sellega, mida me Taevaselt Isalt pärandusena saame.

Salmides Roomlastele 8:19–30 on kirjas Pauluse õpetus, et Vaim aitab meid nõrkustes ja et Jeesus Kristus kutsuti surelikkusele eelnevas elus olema Jumala laste Päästja. (Sa õpid rohkem Pauluse õpetustest ettemääramise kohta kirjas Efeslastele.)

Loe Roomlastele 8:28, 31–39 ja leia tõed, mida Paulus surelikkuses leiduva vastuseisu, murede ja katsumustega seoses Jumala armastuse kohta õpetas. Võiksid sulle tähtsad sõnad ja fraasid soovi korral ära märkida.

Joseph Smithi tõlkest salmile Roomlastele 8:31 loeme: „Kui Jumal on meiega, siis kes saab võitu meie üle?” (JST, Romans 8:31)

Mõned tõed, mida me nendes salmides ära tunneme, võivad olla järgmised: kui me armastame Jumalat, siis töötavad kõik asjad kokku meie heaks. Me võime Jeesuse Kristuse kaudu saada võitu kõigist surelikkuse muredest ja katsumustest. Miski ei saa meid lahutada Jumala armastusest, mis väljendub Jeesuse Kristuse lepituses.

2. Täida pühakirjapäevikus üks või mitu järgmistest ülesannetest:

   1. Mõtle muredele ja katsumustele, mis sul on olnud, ja pane seejärel kirja kaks lauset salmidest Roomlastele 8:28, 31–39, mis sulle silma jäid, ja selgita, miks.

   2. Kirjelda, kuidas sa oled tundnud murede ajal Jumala armastust.

   3. Pane kirja mõned viisid, kuidas sa saad väljendada oma armastust Jumalale. Sea eesmärgiks tegutseda kirjapandu alusel ja usalda, et kõik asjad kokku sünnivad sinu heaks.

Roomlastele 9–11

Paulus õpetas, et Iisrael hülgas Jumala lepingu ja evangeelium viidi paganatele.

Nagu on kirjas Roomlastele 9.–11. peatükis, kasutas Paulus mõisteid Iisrael ja iisraellased, mitte juudid. Vana Testamendi aegadel valis Jumal Jaakobi ehk Iisraeli järeltulijad olema osa Tema lepingust Aabrahamiga (vt Rm 9:4–5). See leping sisaldab õnnistusi, nagu maa, preesterluse volitus ja vastutus õnnistada inimesi kogu maailmas evangeeliumiga, mis teeb võimalikuks igavese elu.

Loe Roomlastele 9:6, 8 ja leia, mida Paulus Iisraeli koja liikmete kohta õpetas.

Mida Paulus sinu arvates silmas pidas, öeldes „mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael” (Rm 9:6)?

Mõned juudid ei mõistnud, et mitte kõik Iisraeli kotta sündinud inimesed pole väärilised, et olla osa lepingust, mille Jumal Iisraeliga sõlmis. Nad arvasid ekslikult, et põlvnemine annab neile automaatselt lepinguga kaasnevad õnnistused.

Loe Roomlastele 10:8–13 ja leia, kuidas igaüks, olgu ta iisraellane või mitte, võib saada osaks Jumala lepingurahvast.

Nendes salmides tähendab kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud kui tunnistama, avalikult tunnustama ehk lepingut tegema, ja kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud uskuma, tähendab usaldavat pühendumust. Selline suur usaldus Päästja vastu paneb inimesed avalikult teatama, et nad tunnustavad Teda Tema näidatud teil. Nende teede hulka kuulub Jumala käskudest kinni pidamine, meeleparandus ja evangeeliumi päästvate talituste saamine, muuhulgas ristimine ja Püha Vaimu and.

Paulus õpetas, et kui me võtame Jeesuse Kristuse ja Tema evangeeliumi vastu ja kuuletume sellele, võime saada Jumala lepingutega seotud õnnistusi ja saada päästetud.

3. Mõned inimesed on kasutanud salme Roomlastele 10:9, 13, et kuulutada, et kõik, mida me peame tegema selleks, et saada päästetud, on oma suuga tunnistada oma usust Jeesusesse Kristusesse. Kirjuta pühakirjapäevikusse, kuidas selles õppetunnis arutatud tõed saavad aidata sul neile valedele väidetele vastata.

Me loeme ülejäänud Roomlastele 10. ja 11. peatükist, et Paulus õpetas, et Jumala sõna kuulmine on esmatähtis usu arendamisel Jeesusesse Kristusesse. Ta selgitas põhjalikumalt, kuidas iisraellased hülgasid Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja kasutas analoogiat metsõlipuu okste pookimisest väärisõlipuule, et selgitada paganate vastuvõtmist Iisraeli kotta (vt Jk 5). Samuti õpetas Ta, et evangeeliumi pakutakse taas ka juutidele.

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Roomlastele 8.–11. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: