18. õppenädal, 4. päev:

Apostlite teod 10–12

Sissejuhatus

Jumal ilmutas Peetrusele nägemuses, et evangeeliumi tuleks jutlustada paganatele. Peetrus õpetas evangeeliumi Korneeliusele ja tema majarahvale ning lahendas hiljem pinged juutidest pühade seas seoses evangeeliumi jutlustamisega paganatele. Issanda töö liikus tagakiusamisest hoolimata edasi. Heroodes Agrippas I, Heroodes Suure pojapoeg, tappis apostel Jaakobuse ning arreteeris seejärel Peetruse ja pani ta vangi. Peetruse hukkamise-eelsel ööl aitas ingel tal vanglast põgeneda. Jumala ingel lõi Heroodest ja evangeelium jätkas levimist.

Apostlite teod 10

Jumal ilmutab Peetrusele nägemuses, et evangeeliumi tuleks jutlustada paganatele

Mis annab sulle kindlust kedagi järgida?

Kujuta ette, et oled koos rühma inimestega, kes ära eksivad. Mitmed inimesed pakuvad välja, et teavad õiget teed, kuid igaüks näitab ise suunda. Mis veenab või mõjutab sind valima isikut, keda järgida?

Leia peatükke Apostlite teod 10–12 uurides tõdesid, mis võivad aidata sul saada kindlust järgida neid, keda Jumal on kutsunud oma Kirikut juhtima.

Uues Testamendis oli kuni tolle ajani jutlustatud evangeeliumi üksnes juutidele, mõned erandid välja arvatud. Isegi Jeesus jutlustas üksnes „Iisraeli koja kadunud lammaste[le]” ja käskis oma apostlitel sama teha (vt Mt 10:5–6). Siiski ütles Päästja oma jüngritele, et pärast seda, kui Püha Vaim tuli nende peale, jutlustavad nad evangeeliumi „ilmamaa äärteni” (Ap 1:8). Me loeme Apostlite tegude 10. peatükis tähelepanuväärsest muutusest Kiriku tegutsemises, mis sellele kaasa aitas.

Loe salme Apostlite teod 10:1–2 ja leia üksikasju pagana kohta, kelle nimeks oli Korneelius.

Korneelius oli väesalga pealik. Pealik oli „väejuht Rooma sõjaväes, kelle alluvuses oli viiekümne- kuni sajameheline väeüksus. Selline väeüksus moodustas ühe kuuekümnendiku Rooma leegionist.” (Märksõna „Pealik”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Kiriku tolle aja korra kohaselt ei saanud Korneelius kui pagan Kristuse Kirikuga liituda enne, kui on kõigepealt juudiusku pöördunud. Kuidas näitas Korneelius usku Jumalasse, kuigi paganana ei saanud ta Kirikuga ühineda?

Salmide Apostlite teod 10:3–48 kohaselt sai Peetrus nägemuse, mida ta esialgu ei mõistnud. Siiski tutvustati Peetrust Vaimu juhatusel Korneeliusele, kes oli näinud nägemust, milles ingel ütles, et Issand on kuulnud Korneeliuse palveid. Peetrus läks Korneeliuse majja ning õpetas talle ja ta perele evangeeliumi. Püha Vaim tuli kõigi inimeste peale selles majas. Peetrus mõistis, et tema nägemus, milles tal kästi süüa loomi, mida peeti roojasteks, oli taevane juhis, et evangeeliumi jutlustataks paganatele ja neil lastaks saada ristitud esmalt judaismi pöördumata.

1. Täida pühakirjapäevikus järgmised ülesanded:

   1. Loe salme Apostlite teod 10:34–35 ja pane kirja oma mõtted või tunded selle kohta, mida Peetrus nende kahe salmi kohaselt õppis.

   2. Loe salmi 2. Nefi 26:33 ja vasta seejärel küsimusele: mida tähendab, et „kõik on Jumalale ühesugused” (Ap 10:34)?

Mõtle, mida ütleb järgnev väide selle kohta, et Jumalale on kõik ühesugused:

„Jeesuse Kristuse evangeelium on kõigi jaoks. Mormoni Raamatus õpetatakse, et „kõik on Jumalale ühesugused, ‥ ta ei tõrju ‥ ei musta ega valget, orja ega vaba, meest ega naist” (2Ne 26:33). See on Kiriku ametlik õpetus.

„Kiriku algusaegadest peale on inimesed kõikidest rassidest alati olnud Kirikus oodatud ja neid on ristitud. ‥

Kirik mõistab ühemõtteliselt hukka rassismi, sealhulgas igasuguse rassismi minevikus nii nende poolt, kes olid, kui ka nende poolt, kes ei olnud Kirikust. 2006. aastal kuulutas Kiriku president Gordon B. Hinckley: „Ükski inimene, kes teeb laimavaid märkusi teise rassi kuulujate suhtes, ei saa pidada end tõeliseks Kristuse jüngriks. Ka ei saa ta arvata, et see on kooskõlas Kiriku õpetustega. ‥ Mõistkem kõik, et igaüks meist on meie Taevaisa poeg või tütar ja et Taevaisa armastab kõiki oma lapsi.” [Vajadus suurema heasüdamlikkuse järele. – 2006. a kevadine üldkonverents]” (Race and the Church: All Are Alike unto God. – mormonnewsroom.org/article/race-church)

Apostlite teod 11:1–18

Peetrus vaigistab vaidlused juudi pühade seas seoses evangeeliumi jutlustamisega paganatele

Mida võisid sinu arvates salmist Apostlite teod 10:28 loetu kohaselt juudi pühad tunda, kui kuulsid Peetruse läbikäimisest paganatega?

Loe salme Apostlite teod 11:1–3 ja leia, kuidas jüngrid Peetruse tegudele reageerisid.

Salmides Apostlite teod 11:4–15 kirjasoleva kohaselt kirjeldas Peetrus jüngritele nägemusi, mida tema ja Korneelius olid saanud. Ta rääkis neile, et Korneelius ja tema pere olid Jeesuse Kristuse õpetused vastu võtnud ning kogenud seejärel Püha Vaimu väge samamoodi nagu Peetrus ja teised jüngrid.

Loe salme Apostlite teod 11:16–17 ja leia, mida Peetrus jüngritele lõpetuseks ütles.

Mis sa arvad, mida pidas Peetrus silmas, kui ta ütles: „Kes siis olin mina, et oleksin võinud Jumalat keelata?” (Ap 11:17)?

Loe salmi Apostlite teod 11:18 ja leia, kuidas jüngrid Peetruse selgitusele reageerisid.

Mida tegid jüngrid, kui said teada, et Jumal oli Peetrust juhtinud?

Me võime sellest loost õppida ühe põhimõttena järgmist: kui me teame, et need, kes Kirikut juhivad, on juhitud Jumala poolt, võime me neid veendunult toetada ja järgida. See põhimõte on leidnud kinnitust viimse aja pühakirjades, kus on kirjas, et Jumal on ilmutanud oma tahte neile, kes hoiavad preesterluse võtmeid, et Kirikut juhtida (vt ÕL 1:38; 28:2, 7; 42:11; 107:65–66).

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele ja täida ülesanne:

   1. Kuidas olen ma saanud teada, et Jumal juhib neid, kes Kirikut juhivad?

   2. Millist prohvetite nõuannet olen ma otsustanud järgida, kuna tean, et Jumal juhib prohveteid?

3. Pane pühakirjapäevikusse kirja eesmärk, mis aitab sul saada tugevamat tunnistust sellest, et Jumal juhib neid, kes Kirikut juhivad.

Apostlite teod 11:19–30

Issanda töö liigub tagakiusamisest hoolimata edasi

Salmides Apostlite teod 11:19–26 on kirjas, et tagakiusamise tõttu olid mõned jüngrid hajutatud üle kogu piirkonna, kuid nad jutlustasid ustavalt Jeesuse Kristuse evangeeliumi igal pool, kuhu nad läksid. Salmides Apostlite teod 11:27–30 on kirjas, et prohvetid läksid „Jeruusalemmast ‥ Antiookiasse” ja et üks prohvetitest, Aagabus, tunnistas, et on tulemas suur nälg. Seejärel tehti ettevalmistusi Juudamaa inimeste olukorra leevendamiseks.

Apostlite teod 12:1–17

Heroodes tapab Jaakobuse ja võtab kinni Peetruse, kes imelisel kombel vanglast põgeneb

Kompass näitab põhjasuunda, sest magnetiline põhjapoolus tõmbab kompassi magnetit põhja suunas. Joonista kuhugi kompassi lähedale X (mitte põhjasuuna) ja kujuta ette, et X kujutab käes hoitavat magnetit.

Kuidas see magnet kompassinoolt mõjutab?

Kuidas mõjutab see meie võimet õigesti otsustada, kuhupoole me peaksime minema?

Uurides Apostlite tegude 12. peatükki, leia, mis võib mõjutada meie võimet teha õigeid otsuseid.

Pärast Stefanose märtrisurma kogesid Kiriku liikmed Jeruusalemmas ja selle ümbruses üha suurenevat tagakiusamist. Loe salme Apostlite teod 12:1–4 ja leia, kuidas kuningas Heroodes Agrippas selles tagakiusamises osales.

Kelle oli Heroodes tappa lasknud?

2. salmis mainitud Jaakobus oli apostel Jaakobus, kes oli apostel Johannese vend ja Sebedeuse poeg. Ülestähenduste kohaselt oli Jaakobus esimene apostel, kes varakristlikus kirikus märtrina suri. Samuti oli ta koos Peetruse ja Johannesega Esimese Presidentkonna liige.

Kes tundsid salmi Apostlite teod 12:3 kohaselt Jaakobuse surma üle rõõmu?

Sõna „juudid” viitab 3. salmis mõjukatele juutide juhtidele Jeruusalemmas, kes julgustasid Jeesuse Kristuse Kiriku tagakiusamist. Heroodes Agrippas „tahtis väga, et teda peetaks ortodoksseks juudiks” (märksõna „Herod”. – Bible Dictionary) ja püüdis neile juutide juhtidele heameelt valmistada. Kirjuta kompassi lähedale X-i juurde: kui me püüame heameelt valmistada pigem teistele kui Jumalale, siis ‥.

Mida Heroodes tegi, kui ta nägi, et Jaakobuse tapmine juutide juhte rõõmustas?

Mõeldes kompassi pildile ja X-ile, siis kuidas soovis Heroodes pigem teisi rõõmustada kui seda, et tema elu suunaks Jumal?

Lõpeta Heroodese näitest õpitu kohaselt järgmine põhimõte: kui me püüame heameelt valmistada pigem teistele kui Jumalale, siis .

4. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Millised on lisaks Heroodesele veel mõned näited, mis näitavad, kuidas soov valmistada heameelt pigem teistele kui Jumalale paneb inimese pattu tegema?

   2. Millisel moel võib soov teistele heameelt valmistada mind Taevasest Isast kaugemale juhtida? Mida ma teen, et mitte lasta end pattu juhtida?

Mõtiskle, millisel moel võib soov teistele heameelt valmistada sind Taevasest Isast kaugemale juhtida.

Loe salme Apostlite teod 12:5–6. Mida Kiriku liikmed sel ajal tegid?

Loe salme Apostlite teod 12:7–10. Milliseid takistusi Peetrus põgenemise ajal ületas?

Issanda ingel päästis Peetruse vanglast.

Loe salme Apostlite teod 12:11–15. Millal Peetrus mõistis, et juhtunu oli tõsi, mitte nägemus?

Mis juhtus, kui Peetrus Maarja maja hooviväravale koputas?

Loe salme Apostlite teod 12:16–17. Keda Peetrus vanglast pääsemise eest tunnustas?

Vaata taas salmi Apostlite teod 12:5 ja mõtle, kuidas on see salm seotud Peetruse vanglast põgenemisega.

Mida sinu arvates ütleb fraas „tegi väsimata palvet” (Ap 12:5) Kiriku liikmete palvete siiruse ja tulihingelisuse kohta?

See lugu näitlikustab tõde, et meie siirad ja tulihingelised palved toovad meie ja teiste ellu Jumala imesid ja õnnistusi.

Mida tähendab palvetada siiralt ja tulihingeliselt?

See põhimõte ei tähenda, et kui meie palved on siirad ja tulihingelised, siis me automaatselt saame seda, mida palume. Teised tegurid Jumala imedest ja õnnistustest osasaamiseks on Jumala tahe ja ajastus, aga ka isiklik valikuvabadus.

Loe läbi järgmised sõnad ja leia, miks on palve tähtis: „Palve on viis, kuidas Isa tahe ja lapse tahe omavahel kooskõlla viiakse. Palve eesmärgiks ei ole muuta Jumala tahet, vaid kindlustada endale ja teistele õnnistused, mida Jumal on juba nõus andma, kuid selleks, et neid saada, tuleb meil neid paluda. Õnnistused nõuavad meiepoolset tööd ja püüdeid, enne kui meile need antakse. Palve on töötamise viis ja meetod, kuidas saada kõikidest õnnistustest kõrgeimaid.” (Märksõna „Prayer”. – Bible Dictionary)

5. Vasta pühakirjapäevikus kahele või kolmele alltoodud küsimusele:

   1. Mis on nende Piibli sõnastiku sõnade kohaselt palve eesmärgi juures tähtis?

   2. Miks on tähtis meeles pidada, et palve eemärgiks ei ole Jumala tahet muuta?

   3. Millal on palve toonud minu või kellegi teiste ellu, kelle eest ma olen palvetanud, Jumala imesid ja õnnistusi?

Mõtiskle, kelle eest ja miks sa võiksid palvetada. Mõtle, kuidas sa võiksid palvetada veelgi siiramalt ja tulihingelisemalt õnnistustest ja imedest osasaamiseks, mida Jumal tahab sulle ja teistele anda.

Apostlite teod 12:18–25

Jumala ingel lööb Heroodest ja evangeelium levib edasi

Salmides Apostlite teod 12:18–25 on kirjas, et kui Heroodes kuulis, et Peetrus on põgenenud, lasi ta hukata valvurid, keda pidas Peetruse põgenemise eest vastutavaks. Samuti me saame nendest salmidest teada, et Heroodes kõneles rahvale, kes teda kiitsid ja kinnitasid, et ta rääkis nagu jumal. Kuna Heroodes ei andnud au Jumalale, lõi ingel teda haigusega ja ta suri.

On oluline mõista, et Jumal karistab pahelisi oma tahte kohaselt ja omal ajal. Mitte kõiki pahelisi inimesi ei karistata kohe (vt Al 14:10–11).

Mis juhtus salmi Apostlite teod 12:24 kohaselt Kiriku misjonitööga hoolimata tagakiusamisest, millega Kiriku liikmed silmitsi seisid?

Korda üle selles õppetunnis õpitud tõed ja mõtiskle, kuidas sa neid oma elus rakendad.

6. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Apostlite tegude 10.–12. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: