16. õppenädal, 2. päev:

Johannese 17

Sissejuhatus

Päästja ütles vägeva eestpalve, enne kui Ta kannatas Ketsemani aias. Ta palus, et Tema jüngrid ja kõik, kes Teda järgivad, võiksid tunda Taevast Isa ja saada igavese elu, ning Ta palus, et nad oleksid üks Tema ja Ta Isaga.

Johannese 17:1–8

Jeesus Kristuse räägib palves Taevase Isaga

Mõtle mõnele kuulsale inimesele, kelle kohta sa midagi tead.

Nüüd mõtle lähedasele inimestele oma elus, keda sa hästi tunned.

Mis vahe on kellegi kohta midagi teada või seda inimest tegelikult tunda? Pane selleks jäetud kohale kirja, mida sa teeksid, et kedagi tõesti tundma õppida:

Päästja õpetas Taevase Isa ja Tema enda tundmise tähtsusest. Uurides Johannese 17. peatükki, leia tõdesid, mis aitavad sul järgida teed, mis aja jooksul ei aita üksnes nende kohta rohkem teada, vaid Taevast Isa ja Jeesust Kristust ka paremini tunda.

Pärast viimast õhtusöömaaega kõndis Päästja koos oma jüngritega Ketsemani aeda. Enne aeda jõudmist Jeesus peatus, et palvetada. Seda palvet tuntakse tavaliselt eestpalvena. Eestpalve tähendab palvet, milles palutakse kellegi teise eest. Tol korral rääkis Jeesus Kristus Taevase Isaga, paludes oma jüngrite eest, et nad võiksid saada igavese elu.

Loe Johannese 17:1–3 ja leia, kuidas kirjeldas Päästja igavest elu. (Jh 17:3 on kuldsalm. Võiksid selle eriliselt ära märkida, et seda tulevikus üles leida.)

Me õpime salmist Johannese 17:3 tõde: selleks, et saada igavest elu, peame me õppima tundma Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust.

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: mille poolest erineb Isast ja Pojast teadmine nende tundmisest?

Loe läbi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Bruce R. McConkie sõnad ja märgi ära, mida tähendab tema sõnul Isa ja Poega tunda: „Üks asi on teada Jumalat ja teine Teda tunda. Me teame Tema kohta, kui õpime, et Ta on isik, kelle näo järgi inimene on loodud, kui me õpime, et Poeg on loodud täpselt oma Isa kuju järgi, kui õpime, et mõlematel, nii Isal kui ka Pojal, on teatud konkreetsed omadused ja vägi. Kuid me tunneme neid igavese elu saamiseks piisavalt, kui naudime ja kogeme samu asju, mida nemad. Jumala tundmine tähendab, et me mõtleme seda, mida Tema mõtleb, tunneme seda, mida Tema tunneb, et meil on sama vägi mis Temal, mõistame tõdesid, mida Tema mõistab, ja teeme seda, mida Tema teeb. Neile, kes Jumalat tunnevad, hakkab Ta meeldima ja neile meeldib elu, mida Tema elab – igavene elu.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 762)

Jumala tundmaõppimine ja Tema armastama hakkamine on võimalik, kui me saame Püha Vaimu ja saame osa kõikidest Päästja lepituse õnnistustest. Kuid see on protsess, mis kestab kogu elu ja isegi pärast selle lõppu (vt Mn 7:48; 10:32–33).

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Miks ei saa inimene saada igavest elu Isa Jumalat ja Jeesust Kristust tundmata?

   2. Millised on mõned viisid, kuidas sa saad Isa ja Poega paremini tundma õppida?

Me õpime salmidest Johannese 17:4–5, et Päästja ütles oma Isale, et Ta on lõpetanud töö, mille Isa Talle andis. Ta palus oma Isal end austada samamoodi, nagu Tema oli olnud austatud enne surelikku elu.

Loe Johannese 17:6–8 ja leia, mida jüngrid olid Päästja tundmaõppimiseks teinud. Võid leitu soovi korral ära märkida.

Kuldsalm – Johannese 17:3

3. Loe valjusti kuldsalmi Johannese 17:3:

   „Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.”

   Seejärel kriipsuta kolm sõna läbi, nii et sa neid enam ei näeks, ja loe salm uuesti ette, öeldes ka mahakriipsutatud sõnad. Korda sõnade mahakriipsutamist ja salmi ettelugemist, kuni kõik sõnad on maha kriipsutatud. Seejärel püüa salm peast pühakirjapäevikusse kirjutada.

Johannese 17:9–19

Päästja palvetab jüngrite eest

Loe Johannese 17:9, 11–18 ja leia, mida Jeesus jüngrite eest palvetades palus.

Pane tähele, et Päästja mainis, et Tema jüngrid jätkavad elamist kurjas maailmas, kus neid vihatakse. Me õpime salmidest Johannese 17:14–16, et Jeesuse Kristuse jüngritena peame me olema maailmas, kuid mitte maailmast. Soovi korral kirjuta see põhimõte pühakirjas nende salmide juurde.

Mida tähendab sinu arvates olla maailmas, olemata maailmast?

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem M. Russell Ballardi sõnad aitavad sul mõista, kuidas olla maailmas, olemata maailmast:

„Me kasutame Kirikus sageli väljendit: „Ole maailmas, ära ole maailmast.” ‥

Ehk peaksime jagama selle väljendi ‥ kaheks eraldi manitsuseks. Esiteks ole maailmas. Osale, ole informeeritud. Püüa olla mõistev ja tolerantne ning tänulik mitmekesisuse eest. Anna ühiskonnas teenimise ja osalemise kaudu oma osa. Teiseks ära ole maailmast. Ära järgi valesid radu ega alistu, et kohaneda sellega või võtta omaks seda, mis pole õige. ‥

Kiriku liikmed peavad mõjutama rohkem teisi kui saama ise mõjutatud. Me peaksime tegema tööd selleks, et vähendada patu ja halva mõju, selle asemel et passiivselt sellega kaasa minna. Igaüks meist peab pigem aitama lahendada probleemi, kui seda vältima või ignoreerima.” (The Effects of Television. – Ensign, mai 1989, lk 80)

Mida tähendab teie arvates olla maailmas, samas olemata maailmast?

4. Selgita pühakirjapäevikus, kuidas inimene saab olla maailmas, kuid mitte maailmast, igas järgmises olukorras: koolis, sõpradega koos olles ja internetis. Seejärel pane kirja konkreetne viis, kuidas sa püüad Päästjat rohkem järgida, olles maailmas, kuid mitte maailmast.

Johannese 17:20–26

Päästja palvetab kõigi inimeste eest, kes Tema evangeeliumi vastu võtavad

Hoolimata parimatest püüetest ei jää me maailmas olevast patust ja halvast täiesti puhtaks. Kui me ei saaks ennast pattudest puhastada, võidaks meid Jumala juurest igaveseks välja heita, sest ükski ebapuhas asi ei saa elada Tema juures (vt 1Ne 15:33–34).

Loe Johannese 17:20–23 ja leia, mille eest Jeesus Kristus palvetas. Sa võiksid märkida ära sõna üks iga kord, kui see neis salmides esineb.

Pane tähele, et Päästja palvetas mitte üksnes oma apostlite, vaid ka nende eest, kes usuvad nende sõnu, et nad kõik oleksid üks, nagu Jeesus ja Isa on üks. Need salmid toovad selgelt välja, et Isa ja Poeg on kaks eraldiseisvat isikut. Jeesus palvetas mitte füüsilise, vaid vaimse ühtsuse eest.

Mis teeb meie jaoks võimalikuks saada Isa ja Pojaga üheks?

Me õpime salmidest Johannese 17:20–23 tähtsa tõe, et kui me tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja saame osa Tema lepituse õnnistustest, võime me saada Isa ja Pojaga üheks.

Miks sa tahad selle kohaselt, mida sa Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta tead, nendega üheks saada?

Loe läbi Esimesest Presidentkonnast president James E. Fausti sõnad ja leia õnnistus, mis saab osaks neile, kes püüavad Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega üheks saada.

„Me peaksime tõsiselt püüdma, et me mitte üksnes ei teaks Õpetajast, vaid püüaksime vastavalt Tema kutsele olla Temaga üks (vt Jh 17:21), et „saada tugevaks tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest” (Ef 3:16). ‥

Minu tunnistus on, et meil seisavad ees rasked ajad. Me peame olema vapralt kuulekad. Minu tunnistus on, et meid kutsutakse proovile panema oma vaimset visadust, sest eesseisvad päevad on täis kannatusi ja raskusi. Kuid Jumalaga isiklikust suhtest pärit kindla veendumusega antakse meile rahustavat kindlust.” (That We Might Know Thee. – Ensign, jaan 1999, lk 2, 5)

5. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: mida ma teen, et õppida rohkem tundma Taevast Isa ja Jeesust Kristust ning tugevdada oma suhet nendega?

6. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Johannese 17. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: