10. õppenädal, 3. päev:

Luuka 7:18–50

Sissejuhatus

Jeesus ülistas Ristija Johannest ja tunnistas, et Johannes valmistas teed Tema teenimiseks. Kui Jeesus sõi koos variseridega, näitas meelt parandav naine oma usku Jeesusesse ja armastust Tema vastu.

Luuka 7:18–35

Jeesus ülistas Ristija Johannest ja tunnistas Johannese missioonist

Mida sa Ristija Johannesest mäletad?

1. Loetle pühakirjapäevikus nii palju fakte Ristija Johannese kohta, kui mäletad.

Kujuta ette pilliroogu ning kedagi, kel on seljas õhulised kallid rõivad ja kes elab lossis. Loe sellest mõeldes läbi salmid Luuka 7:24–26, et leida, mida Jeesus Ristija Johannese kohta õpetas.

Mille poolest erines Ristija Johannes sinu arvates pilliroost ja kellestki, kes elab luksuses?

Vastupidiselt pilliroole, mis tuules kõigub, oli Ristija Johannes oma tunnistuses ja oma missiooni täitmises kindel ja vankumatu. Ta elas kõrbes ja kandis kaamelikarvadest rõivaid, mis olid väga takused. Füüsilise mugavuse asemel püüdis ta täita Jumala tahet.

Jeesus ütles, et Ristija Johannes oli „hoopis enamat kui prohvet” (Lk 7:26). Loe Luuka 7:27–28, et leida, miks Ristija Johannes oli prohvetite seas ainulaadne.

Kui Jeesus ütles „Ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees” (Lk 7:27), tsiteeris Ta sadu aastaid tagasi kirja pandud prohvetlikku kuulutust, mis rääkis „sõnumitoojast”, kes „valmistab [Messia] ees teed” (Ml 3:1). Me õpime nendest salmidest, et Ristija Johannes oli eelnevalt pühitsetud prohvet, et valmistada Jumala Pojale tee ja ristida Ta.

Kuidas valmistus Ristija Johannes Jeesuse Kristuse tulemiseks teed?

Prohvet Joseph Smith ütles salmi Luuka 7:28 kohta: „Jeesusele vaadati kui kellelegi, kellel oli kõige vähem õigust Jumala kuningriigile, ja [näiliselt] peeti Teda kõige vähem prohvetiks, otsekui Ta oleks öelnud: „Tema, keda peetakse vähimaks teie seas, on suurem Johannesest ja see olen Mina Ise.”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 82)

Me loeme salmides Luuka 7:29–35, et paljud uskusid Jeesuse õpetustesse, kuid variserid ja käsutundjad, kes seal viibisid, hülgasid Tema õpetused. Jeesus selgitas, et nad hülgasid tõe, hoolimata sellest, kas seda õpetas Tema või Ristija Johannes.

Luuka 7:36–50

Kui Jeesus sööb koos variser Siimonaga, peseb naine pisaratega Jeesuse jalgu

Kas sa oled kunagi mõtisklenud selle üle, kas sinu patud antakse sulle andeks?

Uurides Luuka 7. peatüki ülejäänud osa, leia tõdesid, mis aitavad sind, kui mõtled sellele, kas sulle saab andeks anda.

Me loeme salmist Luuka 7:36, et variser Siimon kutsus Jeesuse enda poole sööma. Sellisel pidusöögil istuvad või külitavad külalised patjadel ümber madala laua, oma jalad lauast eemale sirutades. Vaestel lubati koguda kokku pidusöögi ülejäägid, seega polnud ebatavaline, et pidusöögi ajal sisenesid majja kutsumata inimesed (vt James E. Talmage, Jesus the Christ, 3. vjl, 1916, lk 261).

Loe Luuka 7:37–39, et leida, kes tuli kutsumata sellele konkreetsele pidusöögile.

Pane tähele, et naine näitas oma armastust Päästja vastu, pestes ja suudeldes ning võides Tema jalgu. „Alabasterriistatäie ‥ lõhnasalvi ” (Lk 7:37) tähendas pudelit hinnalist lõhnasalvi.

Mida mõtles Siimon salmi Luuka 7:39 kohaselt, kui ta nägi, mida naine tegi?

Siimona mõtteid tajudes õpetas Jeesus tähendamissõna kahest võlgnikust ja rahalaenajast. Võlgnik lubab raha rahalaenajale tagasi maksta või on valmis vangi minema.

Loe Luuka 7:40–43 ja mõtle, keda võivad need isikud tähendamissõnas sümboliseerida.

2. Joonista pühakirjapäevikusse järgnev tabel. Kirjuta lahtritesse variser Siimon, naine ja Jeesus, vastavalt sellele, keda nad võiksid tähendamissõnas sümboliseerida. (Jäta „rahalaenaja” veergu ruumi, et kirjutada sinna järgmise ülesande ajal veel infot.)

Rahalaenaja =
Võlgnik, kel oli võlga 50 teenarit =	Võlgnik, kel oli võlga 500 teenarit =

Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud külalislahkusest, mida võõrustaja tavaliselt Jeesuse päevil oma külalistele avalikult näitas: „Tol ajal oli kombeks kohelda erilist külalist suure tähelepanuga, võtta ta vastu tervitussuudlusega, varuda vett, et pesta ta jalgelt maha tolm, ning võida õliga ta juukseid ja habet.” (Jesus the Christ, lk 261)

Loe Luuka 7:44–46, et leida erinevusi selles, kuidas Siimon Jeesust pidusöögil vastu võttis ja kuidas kohtles Jeesust naine.

3. Kirjuta pühakirjapäevikus vastavasse veergu erinevused selle vahel, kuidas kohtles Jeesust Siimon ja kuidas naine.

Võrreldes Siimonat kaudselt võlgnikuga, kes oli võlgu 50 teenarit, soovitas Jeesus, et ka tema patud tuleb andeks anda.

Loe Luuka 7:47–50, et leida, mis tegi naisel andestuse saamise võimalikuks. Soovi korral võid sa leitu ära märkida.

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on kommenteerinud selle naise usku järgmiselt: „Tegelikult ütles Jeesus: „Tal oli palju patte, kuid ta uskus minusse, on oma pattudest meelt parandanud, minu jüngrid ristisid ta ja tema patud said ristimisvees maha pestud. Nüüd otsis ta mind üles, et näidata suurt tänulikkust selle poolt, kes oli räpane, kuid on nüüd puhas. Tema tänulikkus on piiritu ja tema armastus mõõtmatu, sest talle anti palju andeks.”” (Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3. kd 1965–1973, 1. kd, lk 265)

Me saame sellest loost õppida muuhulgas põhimõtteid: kui me rakendame usku, näidates oma armastust Issandasse ja pühendumist Talle, ning kui me saame Issandalt andeks, täitume soovist Teda veel rohkem armastada ja teenida.

Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tunnistab armastusest ja andestusest, mis võib meile kõigile osaks saada:

„[Paljud] on väärilisuse ja õigemeelsuse poolest väga erinevad. Ometi on meeleparandus meile kõigile õnnistuseks. Igaühel meist on vajadus tunda Päästja halastavaid käsivarsi, kui meile meie patud andeks antakse.

Aastaid tagasi paluti mul kohtuda mehega, kes kunagi oli üsna pöörast elu elanud. Halbade valikute tagajärjel kaotas ta Kirikus liikmestaatuse. Tükk aega tagasi naasis ta Kirikusse, pidas ustavalt käske, kuid tema varasem elu oli jäänud teda painama. Temaga vesteldes tundsin, et tal on häbi, et ta tunneb sügavat kahetsust, et oli oma lepingud kõrvale lükanud. Pärast vestlust panin ma käed talle pea peale, et talle preesterluse õnnistus anda. Enne kui sõnagi lausuda jõudsin, valdas mind äratundmine, et Päästja armastab teda ja on talle andestanud. Õnnistussõnad lausutud, embasime teineteist ja mees puhkes nutma.

Hämmastav, kuidas Päästja, arvestamata patu iseloomu, paneb oma halastavad ja armastavad käed meeleparandaja ümber. Ma tunnistan, et Päästja suudab meile meie patud andeks anda ja on valmis seda tegema. Pole pattu, mida ei saaks andestada, välja arvatud nende väheste omad, kes pärast täiuse tundmist hukatuse valivad. Meile kõigile on antud imetlusväärne õigus pöörata selg pattudele ja tulla Kristuse juurde. Jumalik andestus on üks magusamaid evangeeliumi vilju, mis viib südamest süü ja valu, asendades need rõõmu ja meelerahuga” (Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents)

4. Vasta pühakirjapäevikus ühele või mõlemale küsimusele:

   1. Mõtle ajale, mil sa kogesid Issanda andestust. Kirjuta oma mõtetest ja tunnetest Päästja kohta, ilma et paneksid kirja väga isiklikke sündmusi, mis nõudsid Issanda andestust.

   2. Pane kirja, kasutades seda, mida sa oled Luuka 7. peatükist õppinud, kuidas sa vastaksid sõpradele, kes kahtlevad, kas neile nende patud andestatakse.

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud salme Luuka 7:18–50 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: