29. õppenädal, 1. päev:

Jaakobuse 2–3

Sissejuhatus

Apostel Jaakobus innustas pühasid pakkuma abi rõhututele ja õpetama neile, et Jeesuse Kristuse tõelised järgijad ei eelista rikkaid vaestele. Samuti õpetas ta, kuidas usk ja teod on seotud ja kui tähtis on oma keelt talitseda. Seejärel vastandas ta maailma tarkuse Jumalalt tuleva tarkusega.

Jaakobuse 2:1–13

Jaakobus õpetab Kristuse järgijaid mitte eelistama rikkaid

Mõtle ajale, kui oled näinud, et kedagi koheldi teistest paremini, sest ta oli tuntud, kandis moodsaid rõivaid, oli pärit jõukast või mõjukast perest või mingil muul õigustamatul põhjusel.

1. Kirjuta pühakirjapäevikusse veidi oma kogemusest ja kirjuta, mida sa sellest arvasid. Vasta ka küsimusele: miks inimesed mõnikord kedagi põhjendamatult eelistavad?

Loe Joseph Smithi tõlget salmile Jaakobuse 2:1 ja leia, mida Jaakobus inimeste vahel vahe tegemisest kirjutas. Inimeste vahel vahe tegemine tähendab, et näidatakse soosingut või koheldakse üht inimest või inimeste rühma nende olude või omaduste tõttu teisiti kui teisi.

Loe Jaakobuse 2:2–4 ja leia, millise näite tõi Jaakobus olukorrast, kus pühad ei peaks näitama, et nad soosivad üht inimest teistest rohkem.

Mõtle päeva jooksul tekkinud olukordadele, milles inimesed kohtlevad teisi nende olude või omaduste tõttu halvasti.

Salmide Jaakobuse 2:5–7 kohaselt noomis Jaakobus pühasid, kes vaeseid põlgasid. Ta tuletas neile meelde, et Jumal on valinud vaesed, kes olid usu poolest rikkad, ja et rikkad olid need, kes olid rõhunud vaeseid ning pannud toime pühaduseteotuse Issanda vastu.

Loe Jaakobuse 2:8 ja leia, mille tegemist Jaakobus pühadele meelde tuletas, mis aitaks neil põhjendamatutest eelistustest lahti saada.

Miks sinu arvates viidati sellele käsule kui kuninglikule seadusele (vt Jk 2:8)?

President Marion G. Romney Esimesest Presidentkonnast on õpetanud Jaakobuse õpetuste kohta ja rakendanud seda paastuannetuste kohta:

„Me peame armastama oma ligimesi nagu iseennast. Päästja asetab selle seaduse kohe teisele kohale pärast Jumala armastamist [vt Mt 22:37, 39]. ‥

Makstes paastuannetusi, peame seda tegema pidades meeles kuninglikku seadust. ‥

Vaeste ja puuetega inimeste ning meie abi vajajate eest hoolitsemine on oma ligimese nagu iseenda armastamise kuningliku seaduse peamine eesmärk ja absoluutne nõue.” (The Royal Law of Love. – Ensign, mai 1978, lk 95)

Lõpeta järgmine põhimõte, mille Jaakobus nendes salmides õpetas: Jeesuse Kristuse ustavad jüngrid .

2. Kirjuta see põhimõte pühakirjapäevikusse. Seejärel vasta küsimustele:

   1. Kuidas on Päästja eeskujuks teiste armastamisest, hoolimata nende olukorrast?

   2. Kes minu tuttavatest püüab oludest hoolimata armastada kõiki inimesi? Mida see inimene teeb, et näidata, et ta armastab kõiki inimesi nende oludest hoolimata?

Mõtle sellele, kuidas sina teisi kohtled. Leia võimalusi Päästja eeskuju järgida, armastades teisi hoolimata nende oludest.

Kujuta ette, et pärast seda, kui oled kuulnud Jaakobuse õpetusi kõikide inimeste armastamisest, kuuled kedagi ütlemas, et see pole eriline probleem, kui me kedagi soosime ja samas teisi halvasti kohtleme. See inimene lisab, et on palju hullemaid asju, mida me võime teha.

Loe Jaakobuse 2:9–10 ja leia, miks on see tõsine asi, kui me ei armasta kõiki inimesi nende oludest hoolimata.

Käske on palju, kuid ükskõik millisele käsule kuuletumata jätmine tähendab, et oleme Jumala seadust murdnud, muutunud ebapuhtaks ega saa elada koos Jumalaga. Nagu oleksime saanud „süüdlaseks kõigi vastu” (Jk 2:10), kuna tulemus on sama: eraldatus Jumalast (vt 1Ne 10:21).

Me võime nendest salmidest õppida õpetuse: kui me paneme toime kasvõi üheainsa patu, oleme Jumala ees süüdi.

Kuigi see, et me pole kuulekad, muudab meid ebapuhasteks, võib meil siiski olla lootust. President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud, kuidas me võime taas puhtaks saada:

„Jumala arm on meie suur ja igavene lootus.

Läbi Jeesuse Kristuse lepituse rahuldab halastuse plaan õigluse nõuded [vt Al 42:15] „ja valmistab inimestele vahendid, mille läbi neil võiks olla usku meeleparanduseks” [Al 34:15].

Kuigi meie patud võivad olla helepunased, võivad nad saada lumivalgeks [vt Js 1:18]. Kuna meie armastatud Päästja „andis iseenese lunastushinnaks kõikide eest” [1Tm 2:6], on meie jaoks valmistatud sissepääs Tema igavesse kuningriiki [vt 2Pt 1:11].

Värav on avatud!” (Armu and. – 2015. aasta kevadine üldkonverents)

Mida me peame tegema, et saaksime Jeesuse Kristuse lepituse kaudu puhtaks, nii et võiksime siseneda Issanda kuningriiki?

Nõrkuste ületamise ning Päästja lepituse kaudu puhtaks ja rikkumatuks saamise protsess saab teoks, kui püüame iga päev veidi paremad olla. Päästja-sarnaseks saamine peaks olema nõue, mida me järgime kogu elu.

Salmis Jaakobuse 2:11 on toodud näide Jaakobuse õpetuse kohta 10. salmis, rõhutades, et ükskõik millise Jumala käsu rikkumine teeb meist patustajad. Ta innustas salmides Jaakobuse 2:12–13 uskujaid olema teiste kohtlemisel halastavad, sest kui nad kohtlevad teisi halastuseta, mõistetakse ka nende üle kohut halastuseta.

Jaakobuse 2:14–26

Jaakobus õpetab usu ja tegude rollist meie päästmisel

Sõna usk kasutatakse erinevates tähendustes. Mõned võivad kasutada seda, et kirjeldada millessegi uskumist, samas kui teised kasutavad seda tegevuse kirjeldamiseks. Me õpime salmidest Jaakobuse 2:14–26, kuidas Jaakobus parandas usu kohta leviva vale.

Loe Jaakobuse 2:14 ja leia, mida Jaakobus pühadelt usu kohta küsis.

Selles kontekstis kasutas apostel Jaakobus sõna teod teisiti, kui apostel Paulus oli kasutanud. Kui Paulus kasutas sõna teod, viitas ta Moosese seaduse tegudele. Kui Jaakobus kasutas sõna teod, viitas ta pühendumise või õigemeelsuse tegudele.

Loe Jaakobuse 2:17–18 ja leia, mida õpetas Jaakobus usu kohta. (Jaakobuse 2:17–18 on kuldsalmid. Soovi korral võiksid need ära märkida, nii et sa need edaspidi hõlpsasti üles leiaksid.)

Mida tähendab sinu arvates fraas „ usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud” (17. salm)?

Me õpime nendest salmidest, et tõelist usku Jeesusesse Kristusesse näitavad meie õigemeelsed teod.

Mõtiskle oma tegude üle möödunud nädalal. Kas paljud nendest tegudest näitasid, et sul on tõeline usk Jeesusesse Kristusesse? Kas teistel inimestel on kerge näha, et sul on tõeline usk Jeesusesse Kristusesse?

Kuldsalmid – Jaakobuse 2:17–18

3. Loe mõned korrad läbi salm Jaakobuse 2:17 ja seejärel püüa salmi peast öelda. Tee sama salmiga Jaakobuse 2:18. Kontrolli ennast, kirjutades mõlemad salmid peast pühakirjapäevikusse.

Jaakobuse 3

Jaakobus õpetab pühadele oma keele talitsemise tähtsusest

Kujuta ette, et vajutad kogu pasta tuubist välja. Nüüd kujuta ette, et püüad pastat tuubi tagasi panna.

Kuidas sarnanevad meie öeldud sõnad selle hambapastaga?

Kas sa oled öelnud kunagi midagi sellist, mida hiljem kahetsesid? Leia salme Jaakobuse 3:1–12 uurides tõed, mis aitavad sul valida, milliseid sõnu räägid.

Loe Jaakobuse 3:2–4 ja esimene lause salmist Jaakobuse 3:5 ja leia, kuidas kirjeldas Jaakobus neid, kes teisi oma sõnadega ei solva.

Pane 2. salmis tähele, kuidas Jaakobus õpetas, et kui me kõnes ehk selles, mida ütleme, ei eksi, näitab see meie enesekontrolli taset. Fraas „me kõik eksime palju” 2. salmis tähendab, et me kõik komistame ehk teeme vigu ning sõna keel 5. salmis viitab rääkimisele.

Suulised ehk suitsed (vt Jk 3:3) on hobuse suhu käivad metallist suurauad. Suurauad on ühendatud ohjade külge, võimaldades nii sõitjal hobust juhtida. Tüür (Jk 3:4) viitab paaditüürile, mis aitab paati juhtida ehk pöörata.

Mis on Jaakobuse sõnul hobuse suuraudadel ja paaditüüril ühist?

Kuidas võib see, et Jaakobus võrdles neid esemeid keele ehk sõnadega, mida me räägime, aidata meil mõista sõnade väge?

Me saame nendest salmidest ühe tõena õppida, et kui õpime kontrollima seda, mida ütleme, võib see avaldada meie elule suurt mõju.

Kuidas saab midagi, mis tundub olevat nii väike asi nagu kontrollima õppimine, mida me ütleme, meie elule nii suurt mõju avaldada?

Loe läbi viimane lause salmidest Jaakobuse 3:5 ja Jaakobuse 3:6 ning leia, millega veel Jaakobus meie sõnu võrdles.

Mõtle, kuidas võib elu võtta tuld (vt Jk 3:6) või sattuda ohtu, kui me ei kasuta oma sõnu targalt. Millist head mõju võib avaldada meie elule see, kui muudame veidi oma sõnu? Kuidas saab selline muudatus mõjutada teiste elu?

Nagu on kirjas salmis Jaakobuse 3:8, hoiatas Jaakobus, et taltsutamata keel ehk taltsutamata sõnad on täis surmavat mürki. Praegusel digitaalsuhtlemise ja sotsiaalmeedia ajastul ole teadlik sellest, et mürgised ja ebasõbralikud sõnad võivad kiiresti levida ja elusid hävitada ning digitaalmaailmas igavesti alles jääda.

Loe Jaakobuse 3:7–12 ja leia, mida Jaakobus veel meie sõnadega võrdles.

Me õpime salmidest Jaakobuse 3:9–10, et Jumala järgijad püüavad kasutada oma sõnu õigemeelsetel eesmärkidel, mitte halva levitamiseks.

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis pärast salmide Jaakobuse 3:2–10 tsiteerimist sellest, milleks me peaksime oma sõnu kasutama ja milleks mitte:

„Kindlasti ei mõtle Jaakobus, et meie keel on alati õel, või et kõik, mida me ütleme, on „täis surmavat mürki”. Aga ta mõtleb ilmselgelt, et vähemalt mõned asjad, mida me ütleme, võivad olla hävitavad, isegi mürgised – ja see on ühele viimse aja pühale judinaid tekitav süüdistus! Hääl, mis tunnistab sügavmõtteliselt, toob kuuldavale tulihingelisi palveid ja laulab Siioni laule, võib olla seesama hääl, mis sõitleb ja halvustab, häbistab ja alandab, põhjustab valu ja hävitab samal ajal nii enda kui teiste vaimu. ‥

Vennad ja õed, selle pika ja igavese püüdluse käigus saada rohkem selliseks, nagu on meie Päästja, püüdkem olla täiuslikud mehed ja naised [vt Jk 3:2] vähemalt sel ühel viisil praegu – sõnadega solvamata või positiivsemalt öeldes, rääkides uues keeles – inglite keeles. Meie sõnad, nagu meie teodki, peaksid olema täis usku, lootust ja ligimesearmastust, mis on need kolm suurt kristlikku nõuet, mida tänapäeva maailmas nii hädasti vaja on. Selliste sõnadega, mis on lausutud Vaimu mõju all, võib kuivatada pisaraid, ravida südameid, õilistada elu, tagasi anda lootust ja lasta võimust saada enesekindlusel.” (Inglite keel. – 2007. a kevadine üldkonverents)

Mõtle asjadele, mida sa saad teha, et olla veidike täiuslikum (vt Jk 3:2) valides seda, mida sa ütled.

Püüa paremaks saada

Kui võtame aega, et anda aus hinnang sellele, kui hästi me elame teatud evangeeliumipõhimõtte järgi, anname Pühale Vaimule võimaluse aidata meil mõista, mida teeme hästi ja kuidas saame end parandada. Püüa otsida ennast hinnates Püha Vaimu juhatust ja olla täiesti aus.

„Sinu suhtlusviis peaks peegeldama seda, kes sa oled – Jumala poeg või tütar. Laitmatu ja intelligentne kõnepruuk annab tunnistust säravast ja tervest mõistusest. Kõnepruuk, mis on teistele meeltülendav, mis julgustab ja jagab kiitust, kutsub Vaimu kaaslust” (Sulle, noor, 2011, lk 20).

4. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Millal on teise inimese sõnad mind tiivustanud või innustanud?

   2. Kuidas on mind õnnistatud, kui olen püüdnud teisi oma sõnadega tiivustada või innustada?

Kirjuta paberilehele eesmärk, mida sa saad teha, et paremini kontrollida, mida sa ütled, ja kasutada oma sõnu õigemeelsetel eesmärkidel. Veendu, et sa kirjapandu järgi ka tegutsed.

Nagu on kirjas salmides Jaakobuse 3:13–18 vastandas Jaakobus maailma tarkuse tarkusele, mis „on ülalt” (17. salm) ehk Jumalalt tulevale tarkusele. Maailma tarkus tekitab „kadedust” (16. salm), „riiakat meelt” (14. salm) ehk tüli ja „korratust” (16. salm), samas kui Jumalalt tulev tarkus on puhas ja täis halastust (vt 17. salm).

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Jaakobuse 2. ja 3. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: