Raamatukogu
7. õppenädal, 1. päev: Matteuse 26:31–75


7. õppenädal, 1. päev:

Matteuse 26:31–75

Sissejuhatus

Ketsemani aias alustas Jeesus Kristus osana lepitusest kõigi inimeste pattude enda peale võtmist. Juudas reetis Jeesuse juutide juhtidele. Seejärel mõisteti Jeesuse üle ebaseaduslikult kohut ülempreester Kaifase ees, kus tema vastu esitati valesüüdistusi. Sel ajal salgas Peetrus kolm korda nende ees, kes tundsid ta ära kui ühe Jeesuse Kristuse jüngritest, et ta Päästjat tunneb.

Jeesus Ketsemani aias palvetamas

Matteuse 26:31–46

Jeesus Kristus kannatab Ketsemani aias

Mõtiskle järgneva üle: juba lapsest saadik on noorele mehele õpetatud, et preesterluse kohustuseks on põhimisjonil teenida. Teismelisena tunneb ta, et peaks misjonil teenima, kuid tal on raske otsustada, et läheb misjonile. Talle pakuvad rohkem huvi teised võimalused ja ta on mures, et misjon takistab tal neid kogemusi saada.

Millistes teistes olukordades võivad noorte meeste või naiste soovid erineda sellest, mida Taevane Isa tahab, et nad teeksid?

Mõtiskle ajale, mil sul oli raske alistada oma tahe Taevase Isa tahtele. Jätkates Matteuse 26. peatüki uurimist, otsi põhimõtteid, mis võivad sind aidata, kui sul on raske teha seda, mida Taevane Isa sinult palub.

Meenuta, et salmides Matteuse 26:1–30 räägiti sellest, kuidas Issand sõi koos oma apostlitega paasapühade söömaajal ja seadis sisse sakramendi. Loe Matteuse 26:31–35, et leida, mida Jeesus prohvetlikult kuulutas selle kohta, mis Tema apostlitega sünnib.

Selles kontekstis tähendab sõna taganema langema, ära pöörama või hülgama.

Pane tähele, kuidas Peetrus ja teised apostlid Päästja sõnadele vastasid.

Loe Matteuse 26:36–38, et leida, kuhu Jeesus ja apostlid pärast paasasöömaaega läksid.

Vaata fotosid Õlimäest ja Ketsemani aiast (Piibli ajalooga seotud fotod nr 11 ja nr 12). Ketsemani oli õlipuude aed, mis asus Õlimäel või selle lähedal, kohe väljaspool Jeruusalemma müüre. „Sõna ketsemani tähendab õlipressi (märksõna „Ketsemani”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).

Märgi salmides Matteuse 26:36–38 ära fraasid, mis kirjeldavad, mida Jeesus Ketsemani sisenedes tundis.

Loe Matteuse 26:39, et leida, mida Jeesus pisut kaugemale aeda minnes tegi.

Karikas, millele Päästja viitas, oli sümboolne mõiste kannatuse valust, mida Ta lepituse ühe osana tundis. Ketsemanis alustas Jeesus kõigi inimeste pattude ja kannatuste enda peale võtmist, mis oli osa Tema suurest lepitavast ohverdusest.

Vanem Jeffrey R. Holland

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mida Jeesus Isalt palus, kui Ta palus, et karikas läheks Temast mööda: „Issand ütles sisuliselt: „Ma kõnniksin pigem teist rada mööda, kui see peaks olemas olema. Kui on mõni muu võimalus – ükskõik milline muu võimalus, – võtaksin ma selle rõõmuga vastu.” ‥ Kuid lõppude lõpuks ei läinud karikas ikkagi mööda.” (Teaching, Preaching, Healing. – Ensign, jaan 2003, lk 41)

Soovi korral märgi ära fraas „ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad” (Mt 26:39; vt ka ÕL 19:19).

Isegi kui Ta palus Isa eesmärkide täitmiseks teist teed, alistas Jeesus Kristus oma tahte Isa tahtele viia täide lepitus.

Mõtiskle, mida me saame õppida Jeesuse kohta Tema valmisolekust alistuda Taevase Isa tahtele isegi siis, kui see tähendas, et Ta peab vastu pidama suurtele kannatustele ja lõpuks surema.

Lõpeta salmist Matteuse 26:39 õpitu kohaselt pooleliolev lause: me järgime Jeesuse Kristuse eeskuju, kui me .

  1. päeviku pisipiltKorda üle õppetunni alguses olnud lugu ja olukorrad, mis sa kirja panid. Seejärel vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas saab Päästja eeskuju meid nendes olukordades tugevdada?

  2. päeviku pisipiltMõtle ajale, mil sinu soovid erinesid Taevase Isa tahtest, kuid lõpuks valisid sa Tema tahte järgimise. Pane pühakirjapäevikusse üks selline kogemus kirja, kui see pole liiga isiklik, ning selgita, miks sa tegid sellise valiku ja mida selle kohta tundsid.

Too välja üks konkreetne viis, kuidas sa järgid Jeesuse Kristuse eeskuju alistada oma tahe Taevase Isa tahtele. Võiksid seada endale eesmärgiks tegutseda selle järgi, mida sa kirja panid.

Vaata üle salmid Matteuse 26:37–38, et leida, millised olid Päästja juhised Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele Ketsemani aias.

Juhis „valvake minuga” 38. salmis tähendab, et tuleb olla ärkvel, ergas ja valvas. Selleks, et paremini mõista, miks oli jüngritele vaja Päästja juhist valvata koos temaga, pane tähele, et Joseph Smithi tõlge lisab selgituse, et jüngrid hakkasid aeda sisenedes „muutuma väga murelikuks ja ärevaks ning hädaldama oma südames, mõeldes, et kas see siis ongi Messias.” (JST, Markuse 14:36) Andes jüngritele juhise valvata koos Temaga, hoiatas Jeesus neid, et nad oleksid valvsad, sest nende usk Temasse pannakse proovile.

Loe Matteuse 26:40, et saada teada, mida Jeesus avastas, mida Peetrus ja kaks Sebedeuse poega (Jaakobus ja Johannes) (vt Mt 26:37) olid sel ajal teinud, kui Tema palvetas.

Kristus apostleid äratamas

Joseph Smiti salmi Luuka 22:45 tõlge osutab sellele, et nad magasid, „kuna nad olid täis kurbust”.

Loe Matteuse 26:41, et leida, mida Jeesus neil teha käskis.

Järgnev on üks põhimõte, mida me Päästja juhistest nendele apostlitele õpime: kui me oleme pidevalt valvel ja palvetame, on meil jõudu kiusatusele vastu seista.

Mida tähendab sinu arvates fraas „vaim on küll valmis, aga liha on nõder” (Mt 26:41)?

Üheks tähenduseks võib olla, et jüngrid tahtsid küll Päästjale kuuletuda, kuid lasid oma füüsilisel soovil magada saada võitu vaimsest soovist valvata ja palvetada. Mõtiskle, kuidas sellest fraasist arusaamine võib aidata meil kiusatustele vastu seista.

President Henry B. Eyring

Tsiteerinud salmi Matteuse 26:41, ütles president Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast: „[Päästja] hoiatus Peetrusele on samuti meie kõigi jaoks. Hunt, kes tahab tappa lambad, ründab kindlasti karjast. Nii et me peame valvama ka iseendid nii nagu teisi.” (Watch with Me. – Ensign, mai 2001, lk 39)

Tuleta meelde, et „valvake” tähendab, et tuleb olla ärkvel, ergas ja valvas. Mõtle, kuidas vaimne valvamine ja palvetamine võib aidata meil saada võitu nõrkustest ja vastu panna kiusatusele.

Mõtiskle, kas oled kunagi kiusatusele järele andnud, kuna ei palvetanud ega olnud valvel. Mõtle, kuidas see valik sind mõjutas. Järgmiseks mõtiskle aegadele, mil panid kiusatusele vastu palvetades ja valvel olles. Mis on aidanud sul olla vaimsel valvamisel ja palvetamisel järjepidev?

Pane eraldi paberile või kaardile kirja üks asi, mida sa teed, et paremini pidevalt valvata ja palvetada. Võiksid seda paberit kaasas kanda, et seda eesmärki endale meelde tuletada.

Pane tähele, et salmides Matteuse 26:42–46 on kirjas, et Jeesus palvetas Ketsemani aias kolm korda. Iga kord väljendas Ta tahet kuuletuda oma Isa tahtele.

Matteuse 26:47–75

Jeesus Kristus arreteeritakse ja Tema üle mõistetakse kohut Kaifase ees

Ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid salanõu Jeesus Kristus tappa. Nende kuri plaan seisnes Juudale pistise andmises, valesüüdistuste esitamises, naeruvääristamises ja isegi Jeesuse piinamises. Päästja oli sunnitud seisma silmitsi kahe ametliku kohtumõistmisega: esimene oli juutide kohtumõistmine Jeruusalemma Suurkohtus, kuhu kuulus 71 liiget, sealhulgas leviite, ülempreestreid, kirjatundjaid, varisere, sadusere ja teiste poliitiliste vaadetega inimesi, keda juhtis ülempreester, kelleks tol ajal oli Kaifas. Teine oli roomlaste kohtumõistmine Pilaatuse ees. Juutide kohtumõistmise ajal süüdistati Jeesust jumalateotuses (Jumala üle naermine, teotamine või Jumala needmine), kuna Ta kutsus ennast Jumala Pojaks (vt Mt 26:64–65). Kuna jumalateotus oli juutide probleem ja roomlastele see muret ei valmistanud, muutsid juutide juhid Jeesust Pilaatuse ette viies süüdistuse riigireetmiseks. Juutide juhid püüdsid roomlasi veenda, et Jeesus püüdis end näidata kuningana, lootes, et roomlased Ta keisri reeturina surma mõistavad. Siiski leidis Pilaatus Rooma kohtumõistmise ajal, et Jeesus on süütu. Kuid lõpuks kiitis Pilaatus heaks Jeesuse hukkamise, et juutide juhte rahustada.

Loe läbi Gerald N. Lundi sõnad, kellest hiljem sai Seitsmekümne liige: „Kujutage [Jeesust Kristust,] Teda, kelle vägi, kelle valgus, kelle auhiilgus ilmaruumi korras hoiab, Teda, kes räägib ning päikesesüsteemid, galaktikad ja tähed tekivad – seismas paheliste inimeste ees ja laskmas neil end väärtusetuks tunnistada!” (Knowest Thou the Condescension of God. – Doctrines of the Book of Mormon: The 1991 Sperry Symposium, toim. Bruce A. Van Orden ja Brent L. Top, 1992, lk 86)

Isegi kui Jeesusel Kristusel oli vägi hävitada inimesed, kes Teda lõid ja Tema peale sülitasid, kannatas Ta kõik vabatahtlikult ära. Rooma juhid ja sõdurid ei mõistnud, et Jeesus oleks võinud kasutada oma piiritut väge, kui see oleks olnud Isa tahe, et Ta seda teeb.

Uuri Matteuse 26:47–68, et leida, kuidas Jeesus Kristus suutis jätkuvalt end valitseda ja alistuda oma Isa tahtele, isegi kui pahelised inimesed teda väärkohtlesid ja Tema üle kohut mõistsid (vt ka 1Ne 19:9). Soovi korral võid sa leitu ära märkida.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse, mis jäi sulle silma Päästja pühendumises teha hoolimata kõigest Taevase Isa tahet. Samuti pane kirja, kuidas sa saad järgida Päästja eeskuju kuulekusest.

Pane tähele, et salmis Matteuse 26:56 läks täide Päästja prohvetlik kuulutus, et apostlid Temast ära pööravad. Siiski oli see ärapöördumine ajutine.

Salmides Matteuse 26:69–75 on kirjas, et kui Jeesuse üle pärast Tema vangistamist kohut mõisteti, salgas Peetrus Teda teadlikult kolm korda. (NB! Jeesuse mahasalgamist Peetruse poolt käsitletakse põhjalikumalt Luuka 22. peatüki õppetunnis.)

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud salme Matteuse 26:31–75 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: