2. õppenädal, 1. päev:
Matteuse 1–2
Sissejuhatus
Matteus tõi ära Jeesuse Kristuse põlvnemise ja ingel kuulutas Joosepile Jeesuse jumalikust päritolust. Idamaa targad rändasid, et leida pisike laps ja Teda kummardada. Joosepile öeldi unenäos, et ta viiks oma pere Egiptusesse, sest Heroodes tahab Jeesust tappa.
Matteuse 1:1–17
Matteus toob ära Jeesuse põlvnemise
Vaata oma vanemate pilti ja püüa leida mingi füüsiline või muu tunnus, mille sa oled neilt pärinud. Pane alljärgnevale joonele kirja mõned sellised tunnused (näiteks silmavärv, juuksevärv, pikkus, iseloom või arukus):
Uurides Matteuse 1. ja 2. peatükki, püüa leida tõdesid Päästja vanemate – Taevase Isa ja Maarja – kohta ja vaata, millised tunnused Ta neilt päris.
Salmides Matteuse 1:1–17 on kirjas Päästja esivanemad. 1. salmis mainitakse, et Jeesus Kristus oli Taaveti (kes alistas Koljati ja kellest sai hiljem Iisraeli kuningas) ja Aabrahami (keda tuntakse kui Jumala lepingurahva isa) järglane.
Kuningas Taavet, Aabraham
„Vana Testamendi prohvetlikes kuulutustes öeldakse, et Messias saab olema Taaveti järglane (vt 2Sm 7:12–13; Js 9:6–7; Jr 23:5–6) ja et Aabrahami järeltulija õnnistab kõiki maailma rahvaid (vt 1Ms 22:18; vt ka Aabr 2:11).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 12) Matteus kirjutas konkreetselt juudi lugejaskonnale ja soovis, et nad teaksid, et Jeesus täitis Vana Testamendi prohvetlikud kuulutused Messia kohta. Salmides Matteuse 1:1–17 kirjas olev põlvnemine näitab, et Jeesus oli lubatud Messias ja Taaveti trooni õigusjärgne pärija. Kui uurid Matteuse raamatut, otsi veel teisi näiteid sellest, kuidas Jeesus Kristus täitis Vana Testamendi prohvetlikud kuulutused Messia kohta.
Loe Matteuse 1:16, et leida, milline tiitel Jeesusele anti.
Sõna Kristus on kreekakeelne vaste arameakeelsele sõnale Messias, mis tähendab võitut. Surelikkusele eelnevas elus võidis Taevane Isa Jeesuse Kristuse olema meie „Prohvet, Preester, Kuningas ja Vabastaja”. (Märksõna „Võitu”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)
Matteuse 1:18–25
Ingel kuulutab Joosepile Jeesuse jumalikust põlvnemisest
Matteus mainib Jeesuse põlvnemise loetelu lõpus, salmis Matteuse 1:16, et Maarja oli Joosepi naine. Salmides Matteuse 1:18–25 räägitakse sündmustest, mis päädivad nende abielu ja Jeesuse sünniga.
Nagu on kirjas salmis Matteuse 1:18, selgitas Matteus, et Joosep ja Maarja olid kihlatud. See tähendab, et nad olid seaduslikult teineteisega seotud, kuid ei elanud veel koos nagu mees ja naine. Kuid Joosep sai enne pulmi teada, et Maarja on rase.
Loe Matteuse 1:19, et leida, mida Joosep teha kavatses.
„Salaja ‥ hüljata” tähendab, et Joosep kavatses lahendada Maarja raseduse teema nii, et naine poleks sunnitud seisma silmitsi avaliku häbisse saatmisega.
Mida õpetab see salm meile Joosepi iseloomust ja tema armastusest Maarja vastu?
Loe Matteuse 1:20, et leida, mis juhtus, kui Joosep mõtles Maarjaga ametliku kihluse lõpetada.
Miks ütles ingel Joosepile, et ta ei kardaks Maarjaga abielluda?
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutas järgmist selle kohta, kuidas Joosep sai tunnistuse tõest:
„Joosep mõtiskles ja palvetas. Kas Maarja oli jäänud lapseootele Püha Vaimu väel või mingil muul moel? Maarja, Eliisabet ja Sakarias teadsid, kes on veel sündimata lapse tõeline isa. Nad kõik said oma tunnistused ilmutuse kaudu ja Joosep pidi nüüd samal moel ise teada saama. ‥
Me võime igati oletada, et Maarja rääkis Joosepile oma seisundist ja läks siis Eliisabeti juurde; et Joosepit painas see mure ligi kolm kuud, olles kõiges läbikatsutud; et Gaabriel tõi sõna; et Joosep saatis Maarjale oma vestluse kohta sõna; et naine tuli kiirustades ja rõõmsana tagasi; et kohe leidis aset abielutseremoonia teine osa.” (The Mortal Messiah: From Bethlehem to Calvary, 4 kd, 1979–1981, 1. kd, lk 332–333)
Selleks, et mõista, mida tähendab fraas „on sündinud ‥ Pühast Vaimust” (Mt 1:20), loe läbi vanem McConkie sõnad: „Nii nagu Jeesus on sõna otseses mõttes Maarja Poeg, nõnda on Ta ka Jumala, Igavese Isa isiklik järeltulija otseses tähenduses. ‥ Matteuse väide „ta leiti ‥ käima peal olevat Pühast Vaimust” peaks sõnama õigesti tõlgituna: „Ta leiti käima peal olevat Püha Vaimu väe kaudu”. (Mt 1:18) Luuka ülestähenduses (Lk 1:35) on täpselt kirjas, mis aset leidis. Alma kirjeldab täiuslikult meie Issanda eostamist ja sündi, kuulutades prohvetlikult: Kristus „sünnib Maarjast ‥, tema olles neitsi, hinnaline ja valitud anum, keda Püha Vaimu vägi varjab ja eostab, ning ta sünnitab poja, jah, nimelt Jumala Poja.” (Al 7:10) Nefi rääkis sarnaselt, kui ütles, et eostamise ajal Maarja „viidi Vaimus ära”, mille tulemusena oli temast sündinud laps „Jumala Tall, jah, tõepoolest Igavese Isa Poeg”. (1Ne 11:19–21) (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 82–83)
Need õpetused kinnitavad järgmist: Jeesus Kristus on Taevase Isa ja Maarja jumalik Poeg. Soovi korral kirjuta see õpetus pühakirjas salmide Matteuse 1:18–25 juurde.
Meenuta oma vanemate pilti ja nimekirja, milles loetlesid tunnusjooned, mida neilt pärisid. Seejärel loe läbi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem James E. Talmage’i sõnad ja leia, miks on tähtis mõista, et Jeesus on Taevase Isa ja Maarja jumalik Poeg: „See Laps, kes pidi sündima Maarjale, sündis Igavesest Isast Elohimist. ‥ Temas ühtisid Jumaluse väed surelike võimete ja võimalustega. ‥ Jeesuslaps päris füüsilisi, meelelisi ja vaimseid tunnusjooni, suundumusi ning vägesid oma mõlemalt vanemalt – kellest üks oli surematu ja hiilgusega Jumal, teine inimnaine” (Jesus the Christ, 3. kd 1916, lk 81).
Mida päris Jeesus oma Isalt? Mida päris Ta oma emalt?
Kuna Jeesus oli surematu Isa ja sureliku ema Poeg, oli Tal võime elada igavesti, kui Ta seda tahab, aga samuti võime surra. See jumalik loomus andis Talle ainulaadse valmisoleku kannatada meie pattude eest, surra ristil ja tõusta üles (vt Al 34:9–10).
-
Kujuta ette, et sul on võimalus aidata sõpra, kel pole kristlikku tausta, et ta mõistaks, kes on Jeesus Kristus. Kuidas sa selgitaksid sõbrale Jeesuse Kristuse jumalikku olemust? Kirjuta vastus pühakirjapäevikusse.
Matteuse 2:1–12
Idamaa targad juhatatakse Jeesuse juurde
Kes tõid Päästjale Tema sünni puhul kingitusi?
Matteuse evangeelium on ainus evangeelium, milles idamaa tarkadest räägitakse. Kirjuta oma vastused järgnevatele küsimustele idamaa tarkade kohta selleks ette nähtud kohta küsimusest paremal.
|
Mida sa tead idamaa tarkade kohta? | |
|---|---|
|
Kuidas idamaa targad teadsid, et Messias onF sündinud? | |
|
Miks tahtsid idamaa targad Messia üles leida? | |
|
Kuidas ülempreestrid ja kirjatundjad teadsid, kus Messias sünnib? | |
|
Mida Heroodes tahtis, et idamaa targad pärast Messia ülesleidmist teeksid? | |
|
Mida idamaa targad selle asemel tegid? | |
Loe nüüd Matteuse 2:1–12, et leida nendele küsimustele vastuseid. Vajadusel paranda või täpsusta oma vastuseid.
Kas sa õppisid idamaa tarkade kohta midagi uut? Kui jah, siis joonista täht küsimuse juurde, mille abil õppisid midagi uut.
„Meile ei ole räägitud, kes need mehed olid, kuid on kindel, et nad ei olnud tavalised mehed. See, et neil oli au otsida üles Jumala Poeg ja anda Talle kingitused ning et nad olid vaimselt tundlikud ja taibukad, viitab sellele, et nad olid tegelikult jumaliku ülesandega prohvetid.” (Vt märksõna „Wise Men of the East”. – Bible Dictionary.)
Idamaa targad olid „juhitud Vaimust, et näha Jumala Poega ja ‥ naasid oma rahva juurde, et tunnistada, et kuningas Immaanuel on tõepoolest lihas sündinud”. (Vt märksõna „Magi”. – Bible Dictionary.)
Inimesed eeldavad sageli, et idamaa targad külastasid Päästjat Tema sünniõhtul koos karjastega. Kuid salmis Matteuse 2:11 vihjatakse, et see sündmus leidis aset lausa aasta või kaks hiljem (targad leidsid Jeesuse kojast, mitte laudast, ja ta oli lapsuke, mitte vastsündinu). Pane samuti tähele, et põhjus, miks Heroodes soovis, et idamaa targad talle teataksid, kui nad Messia leiavad, oli selles, et ta saaks Jeesuse tappa (vt Mt 2:13).
Kuidas idamaa targad teadsid, kust Messiat leida?
Idamaa tarkade näide aitab meil mõista põhimõtet: kui me otsime Päästjat siiralt ja usinalt, siis juhatatakse meid Tema juurde.
-
Kui idamaa targad Päästja leidsid, andsid nad Talle üle oma kingitused. Selle teo üheks eesmärgiks oli Teda kummardada ja austada. Mida me saame idamaa tarkade kingituste Jeesusele andmise näitest õppida?
Selleks, et mõista, kuidas me saame anda Päästjale tähendusrikkaid kingitusi, loe Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem D. Todd Christoffersoni sõnu:
„Kui inimesed tahtsid muistsel ajal Issandat kummardada ja Tema õnnistusi otsida, tõid nad sageli anni. [---]
Kas teis või teie elus on midagi, mis pole puhas või on vääritu? Kui te sellest lahti saate, on see anniks Päästjale. Kas teie elus puudub mõni hea harjumus või omadus? Kui te selle omaks võtate ja sellest saab teie iseloomu osa, annate te anni Issandale. Vahel on seda raske teha, kuid kas teie meeleparanduse ja kuulekuse annid oleksid andmist väärt, kui nad teile midagi ei maksaks? Ärge kartke vajalikke pingutusi. Ja pidage meeles, te ei pea tegema seda üksinda. Jeesus Kristus aitab teil muuta end väärt anniks.” (When Thou Art Converted. – Ensign, mai 2004, lk 12)
-
Jeesuse Kristuse sureliku elu algusaegu kommenteerides andis vanem Bruce R. McConkie järgmise ülevaate:
„Kuigi Issanda noorusaastate reiside ja peatuspaikade kronoloogiline järjestus pole täiesti selge, tundub järgnev üsna tõenäoline:
1. Joosep ja Maarja elasid kihluse ja abiellumise ajal Galilea maakonna idaosas Naatsaretis. (Lk 1:26–35; 1Ne 11:13)
2. Jumalikust ettenägelikkusest juhatatuna reisisid nad Petlemma, Taaveti linna, kus Jeesus laudas sündis. (Lk 2:1–7)
3. Kaheksandal päeval, kui paar endiselt Petlemmas viibis, lõigati Jeesus ümber. (Lk 2:21)
4. Pärast 40-päevast Maarja puhastumise perioodi (3Ms 12) rändas püha pere Jeruusalemma, kus Jeesus viidi templisse. Siimeon ja Anna kirjutasid seejärel Tema jumalikust päritolust. (Lk 2:22–38)
5. Seejärel, olles „teinud kõik asjad vastavalt Issanda seadusele”, läksid nad kohe Naatsaretti. (Lk 2:39) Nähtavasti ei olnud idamaa targad veel tulnud oma Kuningat kummardama, sest pärast nende külastust toimus põgenemine Egiptusesse. On selge, et nad ei saanud minna Egiptusesse ja naasta Petlemma neljakümne päeva jooksul, a) sest nad olid Egiptuses, kui suri Heroodes, mis juhtus kusagil kaks aastat pärast Jeesuse sündi, ja b) sest nad naasid Egiptusest Naatsaretti, mitte Petlemma.
6. Järgmiseks, mingil teadmata ja kirjapanemata põhjusel pöördusid Joosep ja Maarja lapsega tagasi Petlemma, soetasid seal maja ja osalesid kogukonna elus, kui idamaa targad kohale jõudsid. (Mt 2:1–12)
7. Saanud Jumalalt hoiatuse, põgenes püha perekond ajutiselt teadmata ajaks elama Egiptusesse. See aeg võis olla mõni nädal või kuu. (Mt 2:13–15)
8. Pärast Heroodese surma pöördusid nad tagasi ilmse kavatsusega asuda taas elama Petlemma, kus neil pidi olema oma elamine. Kuid kartes Heroodese poega Arhelaost, läksid nad varju Juuda maakonda kindlamasse paika Galileasse. Niisiis pöördusid nad tagasi Naatsaretti ja elasid seal. (Mt 2:19–23)
9. Sellest ajast kuni Tema ametliku teenimisaja alguseni, see aeg võis olla kakskümmend seitse või kakskümmend kaheksa aastat, elas meie Issand jätkuvalt Naatsaretis. (Lk 2:51–52; I. V. Mt 3:22–26)” (Doctrinal New Testament Commentary, 1. kd, lk 108–109)
Matteuse 2:13–23
Joosep, Maarja ja Jeesus põgenevad Egiptusesse
Nagu on kirjas Matteuse 2:13–23, vihastas Heroodes, kui idamaa targad „läksid ‥ tagasi omale maale” (Mt 2:12), ilma et oleksid talle öelnud, kus Messias on. Lootes Messia tappa, käskis ta Petlemmas ja selle ümbruses tappa kõik kaheaastased ja nooremad lapsed.
Loe Matteuse 2:13–14, et leida, kuidas Joosep teadis, mida teha, et oma pere päästa.
Kuhu Joosep Maarja ja Jeesuse viis?
Joosep, Maarja ja Jeesus jäid Egiptusesse kuni Heroodese surmani. Nagu on kirjas salmides Matteuse 2:19–23, andis Jumal Joosepile unenäos juhise viia oma pere tagasi Juudamaale ja nad jäid elama Naatsaretti.
Kuidas õnnistas see teiste elu, et Joosep oli vaimsetes asjades vastuvõtlik?
Lõpetage lause, et panna kirja põhimõte, mida me saame Joosepilt õppida: kui oleme Vaimule vastuvõtlikud, siis .
-
Kui Jeesuse lapsepõlve ja nooruse kohta on väga vähe ülestähendusi, lisab Joseph Smithi tõlge kolm salmi Piibli Matteuse 2:23 salmile [vt JST, Matteuse 3:24–26]. Nendes salmides tuuakse ära Päästja selle eluperioodi mõned üksikasjad. Lugedes Joseph Smithi tõlkes olevaid lisasalme, mõtiskle selle üle, kui alandlik Jeesus noore mehena oli:
„Ja sündis, et Jeesus kasvas üles koos oma vendadega ja sai tugevaks ning ootas Issandat, et millal tuleb tema teenimisaeg.
Ja ta teenis oma isa käe all ja ta ei rääkinud nagu teised inimesed, samuti ei saanud teda õpetada, sest tal ei olnud vaja, et keegi inimene teda õpetab.
Ja pärast paljusid aastaid hakkas lähenema tema teenimistund.” (JST, Matteuse 3:24–26)
-
Olen uurinud Matteuse 1. ja 2. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: