Raamatukogu
4. õppenädal, 2. päev: Matteuse 14


4. õppenädal, 2. päev:

Matteuse 14

Sissejuhatus

Pärast Ristija Johannese surmast teada saamist otsis Jeesus üksindust, kuid Talle järgnes rahvahulk. Ta tundis neile kaasa, tervendas nende haigeid ja toitis neist ime läbi enam kui 5000 inimest. Tol ööl kõndis Jeesus mööda vett paadi poole, kus olid Ta jüngrid.

Matteuse 14:1–21

Jeesus otsib üksindust ja toidab seejärel enam kui 5000 inimest

Meenuta aega, kui olid väga kurb. Mida sa tegid, et lõpuni vastu pidada ja kurbusest üle saada?

Loetle erinevaid viise, kuidas inimesed püüavad vastu pidada ja kurbusest üle saada:

Uurides salme Matteuse 14:1–21, leia viise, mis aiatksid sul vastu pidada ja kurbusest üle saada.

Salmides Matteuse 14:1–11 on kirjas, et kuningas Heroodes vangistas Ristija Johannese ülekohtuselt oma uue naise Heroodiase ärgitusel, kes tahtis lõpetada Ristija Johannese hukkamõistu tema ebaseadusliku abielu kohta kuningas Heroodesega (vt Markuse 6:17–19). Pärast seda, kui tema naise tütar Saloome oli tema ees tantsinud, lubas Heroodes avalikult, et annab talle „mida ta iganes soovib” (Mt 14:7). Tütar pidas emaga nõu ja küsis Ristija Johannese pead, seetõttu lasi Heroodes Johannesel pea maha raiuda.

Ristija Johannes oli Jeesuse Kristuse sõber ja sugulane ning Jumala poolt valitud prohvetiks, kes valmistab teed Messiale.

Kujuta ette, et oled Ristija Johannese lähedane sõber. Kuidas sa reageeriksid, kui kuuleksid tema ebaõiglasest surmast?

Loe Matteuse 14:12–13, et leida, mida Jeesus tegi, kui Johannese surmast kuulis.

Fraas „tühja paika” 13. salmis viitab üksildasele kohale [vt Mk 6:31].

Mis juhtus, kui Jeesus püüdis üksinda olla?

Kuidas sa ennast tunneksid, kui oleksid kurb ja tahaksid olla üksinda, kuid teised soovivad saada sinu tähelepanu?

Loe Matteuse 14:14, et leida, kuidas Jeesus reageeris, kui Ta nägi Talle järgnevat rahvahulka.

Me saame sellest ülestähendusest teada, et kui tunneme teistele kaasa isegi siis, kui kogeme kurbust, siis järgime Jeesuse Kristuse eeskuju.

  1. päeviku pisipiltTee pereliikmele või sõbrale kokkuvõte loost, kuidas Jeesus oli kaastundlik pärast seda, kui kuulis Ristija Johannese surmast. Seejärel aruta selle inimesega järgnevaid küsimusi. Kirjuta pühakirjapäevikusse, kellega sa rääkisid, ja tee lühikokkuvõte vestluse sisust.

    1. Kuidas võib teistele kaasa tundmine meid aidata, kui me ise kannatame?

    2. Miks võib olla raske teiste vastu kastundlik olla, kui me ise kannatame?

    3. Millal olen mina või on mõni mu tuttav kogenud suurt kurbust ja olnud siiski teiste vastu kaastundlik? Milline abi oli kellegi teise teenimisest?

Loe Matteuse 14:15–21, et leida, kuidas jätkas Jeesus rahvahulgale kaasa tundmist.

Matteuse 14:22–36

Jeesus kõnnib tormi ajal vee peal

Mõtiskle järgneva kahe loo üle:

1. lugu. Noor naine tunneb oma abitust, nähes, kuidas ta ema surmava haiguse käes kannatab. Tal tekib kahtlus, kas Taevane Isa teab tema perekonna valust. Ta soovib meeleheitlikult uskuda Jumalasse, kuid temas hakkavad võimust võtma kahtlused.

2. lugu. Noor mees on hiljuti Kirikuga liitunud. Paljud tema vanad sõbrad on tema otsust Kirikuga ühineda avalikult kritiseerinud. Ta hakkab kahtlema, kas ta peaks olema edasi aktiivne ja ustav Kiriku liige.

Kuidas veel võivad inimesed kogeda kahtlust või hirmu, kui püüavad järgida Jeesust Kristust?

Uurides Matteuse 14. peatüki ülejäänud osa, leia tõdesid, mis aitaksid sul hirmudest, kahtlustest ja heidutatusest üle saada.

Loe Matteuse 14:24–25, et leida, mis juhtus, kui jüngrid Päästja juhisele kuuletudes üle Galilea järve sõitsid.

Pane tähele, et salmis Matteuse 14:23 räägitakse, et see oli õhtuaeg, kui Jeesus oli üksinda mäel ja jüngrid sõitsid üle Galilea järve. Üle järve on umbes 8 kilomeetrit ja hea ilmaga peaks selle ületama 2-3 tunniga. Päästja tuli nende juurde neljandal öövahikorral, mis oli hommikul kolme ja kuue vahel (Mt 14:25). See tähendab, et jüngrid olid tuulega järve ületades terve öö võidelnud.

Loe Markuse 6:47–48, et leida, milliseid üksikasju Markus selle sündmuse kohta lisab.

Kui Jeesus oleks teadnud, et Tema jüngrid on heitlemas, kas sa arvad, et Ta oleks nad kiiremini hädast päästnud? Mis võis olla eesmärgiks, et lasta jüngritel heidelda, enne kui nad päästeti?

Me õpime sellest jüngrite järve ületamise loost, et kuigi Jumal ei säästa meid alati heitlustest, teab Ta, mida me kogeme, ja tuleb omal ajal meile appi.

  1. päeviku pisipiltVasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Mida head toob see, kui me mõnda aega heitleme, selle asemel et Issand meid meie katsumustest kohe päästab?

    2. Kuidas tugevdab meie usku Issandasse teadmine, et Ta teab meie heitlustest, isegi kui Ta kohe meid nendest ei päästa?

Kujuta ette, et oled laeval ja oled heidelnud vägeva tuule ja lainetega öö jooksul palju tunde ja siis näed, et keegi tuleb üle vee. Mida sa sellises olukorras mõtled või tunned?

Loe Matteuse 14:26–27, et leida, kuidas jüngrid Jeesust nähes reageerisid. Sa võid soovi korral ära märkida, mida Jeesus neile ütles.

Loe Matteuse 14:28–30, et leida, mida Peetrus otsustas teha, kui Ta kuulis Issanda häält.

Kuidas näitas Peetrus esialgu oma usku?

Mida Peetrus nägi, mis pani teda hirmu tundma, kahtlema ja vette vajuma?

Mõtle, mida võiksid selle loo tuul ja lained sinu elus sümboliseerida, mis paneks sind hirmu tundma ja kahtlema.

Me õpime Peetruse kogemusest, et kui me hoiame alal usku Jeesusesse Kristusesse, ei saa hirmud ja kahtlused meist võitu.

President Howard W. Hunter

Loe läbi president Howard W. Hunteri sõnad ja märgi ära, milline oht valitseb selles, kui me ei suuda usku Issandasse alal hoida: „Olen sügavalt veendunud, et kui ka meie üksikisikute, perede, kogukondade ja rahvastena Peetruse eeskujul pilgu Jeesusele kinnitaksime, võiksime meiegi kõndida võidukalt üle „uskmatuse laineharjade” ja jääda „kahtluste tuulte tõustes kartmatuks”. Ent kui pöörame pilgu Temalt, kellesse peaksime uskuma – mis on nii kerge juhtuma ja mida maailmal on nii suur kiusatus teha –, ja kui me selle asemel et vaadata Teda, kes saab meid aidata ja päästa, vaatame hoopis meie ümber tormlevaid raevukaid ja laastavaid loodusjõude, siis upume paratamatult vastuolude, murede ja meeleheite merre.” (The Beacon in the Harbor of Peace. – Ensign, nov 1992, lk 19)

  1. päeviku pisipiltPane pühakirjapäevikusse kirja mitu viisi, kuidas me saame kinnitada pilgu Jeesusele Kristusele, nagu Peetrus esialgu tegi. Lisaks kirjuta sellest, millal oled näinud, kuidas kellegi usk Jeesusesse Kristusesse võimaldas tal vältida seda, et hirm ja kahtlus temast võitu saaksid.

Mõtiskle, milliseid muutusi sa saad oma elus teha, et hoida alal usku Jeesusesse Kristusesse, ja sea eesmärgiks need muudatused teoks teha.

Peetruse-sarnaselt ei õnnestu meil mõnikord hoida alal oma usku Jeesusesse Kristusesse ja anname järele hirmule, kahtlusele ja heidutatusele.

Loe Matteuse 14:30–32, et leida, mis juhtus, kui Peetrus Päästja poole kõndis.

Kristus kõnnib vee peal

Mida tegi Peetrus 30. salmi kohaselt, kui ta taipas, et on põhja vajumas? (Võiksid ära märkida, mida Peetrus ütles.)

Saame Peetruselt õppida, et kui me otsime usu nõrgenedes Jumala abi, võib Ta meid hirmudest ja kahtlustest kõrgemale tõsta.

  1. päeviku pisipiltVasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas tõstab Jumal meid hirmudest ja kahtlustest kõrgemale?

Loe Matteuse 14:33, et leida, kuidas reageerisid paadis olevad jüngrid sellele, kui Jeesus ja Peetrus paati jõudsid.

Salmidest Matteuse 14:34–36 saame teada, et pärast seda sündmust jätkasid Jeesus ja Tema jüngrid teekonda ning jõudsid Galilea kaugesse randa. Kui kuuldi, et Jeesus on seal, toodi Tema juurde inimesi, kes olid haiged. Nende usk oli nii suur, et kõik tulijad said Tema kuue palistust puudutades terveks. Võrdle seda sellega, mis juhtus inimestega, keda kirjeldatakse salmides Matteuse 13:57–58.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud Matteuse 14. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: