7. õppenädal:, 3. päev:

Markuse 1

Sissejuhatus

Ristija Johannes kuulutas „meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks” (Mk 1:4). Pärast seda, kui Johannes Jeesuse ristis, hakkas Päästja evangeeliumi kuulutama ning jumalikul väel ja volitusel imesid tegema. Ta ajas välja rüvedad vaimud ja tervendas pidalitõbise. Kogu Galileas hakkasid levima uudised Tema tegudest.

Markuse 1:1–20

Jeesus alustab teenimist

1. Palu kahel või enamal inimesel (pereliikmel, sõbral, klassikaaslasel või kellelgi teisel) jagada sinuga oma tunnistust Jeesusest Kristusest. Vajadusel anna neile aega mõtisklemiseks ja sinuga oma tunnistuse jagamiseks. Kirjuta pühakirjapäevikusse nende jagatud tõdedest lühikokkuvõte.

Mõtiskle küsimuste üle:

• Mida hinnalist on mitme inimese, mitte lihtsalt ühe inimese tunnistuse kuulamises?

• Mis on sinu arvates väärtuslikku Markuse tunnistuse uurimises pärast seda, kui oled uurinud Matteuse tunnistust?

Loe Markuse 1:1–4, 9–11, et leida sündmus, millega Markus alustab oma ülestähendust Päästja elust.

Markuse ülestähendus Päästja elust erineb Matteuse omast. See algab ootamatult ja on tempokas, rõhutades Päästja jumalikkust, keskendudes Tema tegudele ja imedele. Tõenäoliselt kirjutas Markus selle ülestähenduse selle põhjal, mida ta õppis apostel Peetruselt. Paljud õpetlased usuvad, et see pandi kirja ajavahemikus 66– 73 a pKr, ajal, mil kristlased kogu Rooma impeeriumis pingelise tagakiusamise all kannatasid.

Me loeme salmidest Markuse 1:12–20, et pärast seda, kui Jeesus oli 40 päeva paastunud, kiusas Teda kurat (vt ka Mt 4:1–11). Samuti kuulutas Ta meeleparandust Galileas ja kutsus jüngreid Teda järgima.

Markuse 1:21–39

Jeesus ajab välja kuradid ja tervendab haige

Milliste ohtudega võib sõdur vaenlase territooriumil silmitsi seista?

Loe läbi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri sõnad:

„Arvestades kõike maailmas toimuvat, moraalinormide langetamist, kasvate te, noored, üles vaenlase territooriumil.

Pühakirjadest teame, et taevas oli sõda. Lutsifer mässas koos oma järgijatega ning „tõugati taevast alla” [Ilm 12:9]. Ta on võtnud endale eesmärgiks ajada nurja Taevase Isa plaan ning saada kontroll meie mõtete ja tegude üle.” (Juhised noortele. – 2011. a sügisene üldkonverents)

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: mil moel juhataja Packeri sõnade ja minu enda kogemuste kohaselt sarnaneb elu siin maa peal vaenlase territooriumil olemisega?

Mõtiskle ajale oma elus, mil tundsid, et kurja mõjutused ja kiusatused su ümber sind rususid. Uurides salme Markuse 1:21–37, otsi tõde, mis aitab sind, kui seisad silmitsi kurja mõjutuste ja kiusatustega.

Loe Markuse 1:21–22, et leida, mida tegi Jeesus Kapernaumas ja kuidas juudid sellele reageerisid.

Miks olid juudid Päästja õpetustest hämmingus?

22. salmis mainitud kirjatundjaid peeti Moosese seaduse asjatundjateks. „Neid kutsutakse vahel käsutundjateks ja käsuõpetajateks. Nad töötasid välja üksikasjaliku seaduse ja rakendasid seda vastavalt oma aja olukorrale.” (Märksõna „Kirjatundja”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org) Nad tsiteerisid kuulutades sageli endisi käsutundjaid. Seevastu Jeesus rääkis oma Isa väel ja volitusel. Ta oli ka suur Jehoova, kes andis Moosese seaduse. Joseph Smithi tõlge õpetab, et „Ta õpetas neid nagu keegi, kel on Jumalalt volitus ja mitte volitus kirjatundjatelt” (JST, Matthew 7:37).

Kui Jeesus õpetas sünagoogis, astus Talle vastu mees, keda vaevas rüve ehk kuri vaim. Loe Markuse 1:23–26, et leida, mida rüve vaim Jeesuse kohta teadis.

Kurjad vaimud, kes püüavad võtta oma valdusesse füüsilisi kehasid, on Lutsiferi järgijad. Nad elasid Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse juures enne, kui nad taevast välja visati.

Kui sa oleksid tookord sünagoogis olnud ja näinud, mis juhtus, mida sa Jeesusest arvaksid?

Loe Markuse 1:27–28, et leida, kuidas inimesed reageerisid sellele, kui nägid Jeesust rüvedat vaimu mehest välja ajamas.

Ühe tõena õpime sellest loost, et Päästjal on vägi kuradi ja tema järgijate üle.

3. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas võib teadmine, et Päästjal on vägi kuradi ja tema järgijate üle, sind aidata, kui tunned, et kurja mõjutused ja kiusatused su ümber sind rusuvad?

Loe läbi Esimesest Presidentkonnast president James E. Fausti sõnad ja märgi ära, mida me saame teha, et saada kuradile vastu seismiseks suuremat väge:

„Prohvet Joseph Smith ‥ kuulutas: „Kurjadel vaimudel on oma piirid, kitsendused ja seadused, mille abil neid valitsetakse.” [History of the Church, 4. kd, lk 576] Seega pole Saatan ja tema inglid kõikvõimsad. ‥

Saatana püüdeid võivad tõkestada kõik, kes tulevad Kristuse juurde, olles kuulekad evangeeliumi lepingutele ja talitustele. Jumaliku õpetaja alandlikud järgijad ei pea saama kuradi poolt petetud. Saatan ei toeta, tiivusta ega õnnista. Ta hülgab need, kelle ta on oma haardesse saanud, häbisse ja viletsusse. Jumala Vaimul on toetav ja tiivustav mõju.” (Serving the Lord and Resisting the Devil. – Ensign, sept 1995, lk 6, 7)

Prohvet Joseph Smith on õpetanud: „Me tulime siia maa peale, et võiksime saada keha ja näidata selle puhtana ette Jumalale selestilises kuningriigis. Suur õnne põhimõte eeldab keha olemasolu. Kuradil ei ole keha ja see on tema karistus. Ta rõõmustab, kui saab hõivata endale inimese keha, ja kui Päästja ta välja viskas, siis ta küsis luba minna seakarja [vt Mk 5:1–13], näidates, et ta eelistab sea keha sellele, et tal ei ole üldse keha. Kõigil olenditel, kellel on keha, on võim nende üle, kellel seda ei ole.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 211)

Loe Markuse 1:28, et leida, mis juhtus pärast seda, kui Päästja kurja vaimu välja ajas.

Siimon Peetrus oli abielus ja me loeme salmides Markuse 1:29–31, et Päästja tervendas tema ämma palavikust. Me loeme salmidest Markuse 1:32–39, et Jeesus tervendas paljusid teisi, kes olid haiged, ajas välja palju kuradeid ja jätkas evangeeliumi kuulutamist kogu Galileas.

Markuse 1:40–45

Jeesus teeb terveks pidalitõbise

Loe Markuse 1:40, et leida, kes tuli Päästja juurde, kui ta jätkas evangeeliumi kuulutamist Galileas.

Soovi korral võiksid vaadata ingliskeelset videot „Lesson 18: New Testament Customs – Leprosy” (1:01), mille leiad aadressilt LDS.org.

Muistsel ajal kutsuti pidalitõvesse haigestunud inimest pidalitõbiseks. „Leepra (pidalitõbi) on krooniline haigus, mis kahjustab nahka, närve, silmi, luid ja liigeseid. Kui jätta see ravimata, halvab see järk-järgult oma ohvrid, enne kui neile saab osaks piinarikas surm. Muistses Iisraelis olid pidalitõbised karantiinis [sunnitud elama väljaspool linna]. Neil kästi hüüda „Roojane!”, et hoiatada kõiki, kes neile lähenesid, ja nad pidid teavitama oma roojasusest igaühte, kes nendega kontakti astusid (vt 3Ms 13:45–46).” (New Testament Student Manual, Church Educational System manual, 2014, lk 103)

Kujuta ette, et sa olid Jeesuse Kristuse päevil pidalitõbine. Kuidas pidalitõbi su elu mõjutanuks?

Loe Markuse 1:40, et leida, mida tegi pidalitõbine, kui ta Päästjat nägi.

Kuidas näitas pidalitõbine oma usku Jeesusesse Kristusesse?

Fraas „kui sa tahad” tähendab, et mees tunnistas, et tema tervenemine oleneb Päästja tahtest. Loe salme Markuse 1:41–42, et leida, kuidas Päästja mehe anumisele reageeris.

Mõtiskle järgmiste küsimuste üle:

• Kui sa oleksid pidalitõbine, mida oleks sinu jaoks tähendanud see, et Päästja sind puudutas? Miks?

• Kuidas oleks sinu elu muutunud, kui Jeesus Kristus oleks su pidalitõvest terveks teinud?

Lugedes Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Bruce R. McConkie sõnu, märgi ära viisid, kuidas saab pidalitõbe tema sõnul patuga võrrelda (vt 3Ms 14): „Lisaks laastavatele füüsilistele tagajärgedele suhtuti Piibli aegadel pidalitõvesse kui patu ja roojasuse sümbolisse. See tähendab, et nii nagu see kuri haigus sööb ja hävitab inimese füüsilist keha, nii sööb ja rikub patt inimese vaimsust. ‥ Vana Testamendi aegadel esines juhtumeid, mil mässumeelsed inimesed – Mirjam, Geehasi ja Ussija – neeti pidalitõvega karistuseks nende halbade tegude eest.” (The Mortal Messiah: From Bethlehem to Calvary, 4 kd, 1979–1981, 2. kd, lk 45)

On oluline tähele panna, et haigused, nagu pidalitõbi, ei ole põhjustatud patust. Kuid pidalitõve ja patu mõju on sarnane. Loe uuesti Markuse 1:40–42. Seekord asenda sõna pidalitõbine sõnaga patustaja ja sõna pidalitõbi sõnaga patt. Leia lugedes, kuidas me saame võrrelda pidalitõvest tervendamist meie puhastamisega patust.

Pühakirjade suhestamine

Pühakirjade suhestamine tähendab nende võrdlemist oma eluga. Kui näed sarnasust enda kogemuste ja pühakirjades kujutatute vahel, oled paremini võimeline evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid ära tundma. Samuti näed sa, kuidas neid õpetusi ja põhimõtteid oma elus rakendada.

Kui sa salme sellisel moel loed, siis millised sõnad väljendavad andeksandmise mõtet?

Kuidas me saame suhestada seda, mida tegi pidalitõbine haigusest puhtaks saamiseks, sellega, mida meie peame tegema, et meid patust puhtaks tehtaks?

Me saame pidalitõbise tervendamise suhestamisest patust puhtaks tegemisega õppida, et kui me rakendame usku ja tuleme Päästja juurde, tunneb Ta meile kaasa ja teeb meid patust puhtaks. Võiksid kirjutada selle tõe oma pühakirjas salmide Markuse 1:40–42 juurde.

4. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas me peaksime rakendama usku ja tulema Päästja juurde, nii et Ta saaks meid pattudest puhtaks teha?

   2. Mõtle taas sellele, milline oli pidalitõbise elu enne ja pärast tervendamist. Kuidas võib kellegi elu muuta Jeesuse Kristuse juurde tulemine patust puhtaks saamiseks?

   3. Millal olen ma näinud kellegi elu muutumas pärast Kristuse lepituse väel patust puhtaks saamist?

Mõtiskle, millistest pattudest on sind vaja puhastada. Kui sa tuled Päästja juurde, rakendades Temasse usku palve, meeleparanduse ja kuulekuse kaudu, võib Ta sind puhtaks teha.

Loe Markuse 1:43–45, et leida, milliseid juhiseid Päästja terveks saanud pidalitõbisele andis. Moosese seadus nõudis, et need, kes olid pidalitõvest terveks saanud, näitaksid ennast templis preestrile. Pärast seda, kui preester pidalitõbise terveks kuulutas, ohverdati, et seeläbi võiks pidalitõbise puhtaks tunnistada, lastes tal taas suhelda oma pere ja kogukonnaga.

Mida see mees tegi pärast seda, kui Päästja keelas tal sellest teistele rääkida?

Mis juhtus, kui mees levitas uudist oma tervenemisest?

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Markuse 1. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: