Sissejuhatus kirja efeslastele
Milleks seda kirja uurida?
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et „kiri efeslastele on kiri kogu maailmale, juutidele ja paganatele, abielunaistele ja -meestele, lastevanematele ja lastele, isandatele ja orjadele. See oli Jumala mõte ja tahe Pauluse päevil. See on inspireeriv hääl meie päevil. See on kiri üleüldise abipalvega, mis kehtib kõigile.
‥ See sisaldab mõningaid Pauluse parimaid kirjutisi ja on dokument, milles käsitletakse Jumala evangeeliumi põhialuseid kogu nende päästvas hiilguses.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 489)
Efeslastele kirjutatud kirja uurimine võib inspireerida sind loobuma selle maailma asjadest ja aidata sul kasvada vaimselt ning õppida veelgi rohkem osa saama ühtsusest ja osadusest Kirikus.
Kes selle kirja kirjutas?
Kirja efeslastele kirjutas apostel Paulus (vt Ef 1:1).
Millal ja kus see kirjutati?
Paulus ütles, et kirja efeslastele kirjutades oli ta vangistuses (vt Ef 3:1, 4:1; 6:20). Kiri efeslastele võib olla kirjutatud Pauluse esimese vangistuse ajal Roomas, umbes 60–62 pKr (vt märksõna „Pauluse kirjad”. − Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Tol ajal hoiti Paulust koduarestis, kuid tal võis käia külalisi ja ta võis õpetada evangeeliumi (vt Ap 28:16–31).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Piiblis on salmis Efeslastele 1:1 kirjas, et kiri efeslastele on mõeldud „pühadele, kes on Efesoses”. Siiski ei sisalda kirja efeslastele varasem käsikiri sõnu „kes on Efesoses”. See viitab võimalusele, et Paulus ei pruukinud kirjutada seda kirja spetsiaalselt efeslastele, vaid pühade mitmele kogudusele, sealhulgas neile, kes olid Efesoses. Efesos oli Pauluse kolmanda misjonirännaku ajal tema peakorteriks (vt Ap 19:9–10; 20:31) ja ta oli sealsetesse inimestesse väga kiindunud (vt Ap 20:17, 34–38).
Selles kirjas kõneles Paulus paganatest Kiriku liikmetele (vt Ef 2:11), kes olid võib-olla alles hiljuti usule pöördunud (vt Ef 1:15). Ta kirjutas, et aidata suurendada nende vaimsust ja tunnistust, kes olid juba Kiriku liikmed. Tema peamine eesmärk oli aidata nendel usule pöördunutel suurendada vaimseid teadmisi Jumala ja Kiriku kohta (vt Ef 1:15–18; 3:14–19); tugevdada ühtsust, eriti paganatest ja juutidest pühade vahel (vt Ef 2:11–22; 4:1–16; 5:19–6:9); ning innustada pühasid kurjuse jõududele vastu seisma (vt Ef 4:17–5:18; 6:10–18). Paljud Efesose pühad elasid piisavalt õigemeelselt, et saada pitseeritud igaveseks eluks (vt Ef 1:13; Bruce R. McConkie, Doctrinal New Testament Commentary, 2. kd, lk 493–494).
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Efeslastele sisaldab palju õpetusi ja mõtteid, mis on viimse aja pühadele tuttavad, muuhulgas ettemääramine, aegade täiuse ajajärk, lubaduse Püha Vaim, prohvetite ja apostlite tähtsus, idee õigest ja ühtsest Kirikust ning mitmed Kiriku organisatsiooni ametid, kutsed ja tegevused. Samuti sisaldab see kiri mõningaid kõige ülevamaid õpetusi perekonna kohta, mida pühakirjades võib leida.
Sisukokkuvõte
Efeslastele 1:1–4:16. Paulus kirjutab pühade ettemääratusest võtta vastu evangeelium; aegade täiuse ajajärgust; lubaduse Püha Vaimuga pitseerimisest; päästmisest armu kaudu; paganatest ja juutidest pühade ühendamisest Kirikus; ühest Issandast, ühest usust, ühest ristimisest; Kiriku eesmärgist ja Kiriku organisatsioonist, mille aluseks on prohvetid ja apostlid ning peamiseks nurgakiviks Jeesus Kristus. Paulus õpetab, et Jumal kogub aegade täiuse ajajärgul kõik kokku Kristuses.
Efeslastele 4:17–6:24. Paulus julgustab pühasid igapäevaelus õigeid põhimõtteid ellu rakendama. Ta innustab neid jätma maha vana inimese (meie eelnevad patud) ja saama Kristuse kaudu uueks inimeseks. Ta annab nõu abielunaistele, -meestele, lastele, lastevanematele, orjadele, isandatele ja kogudusele. Ta innustab pühasid varustama endid kogu Jumala sõjavarustusega (vt Ef 6:11).