8. õppenädal, 2. päev:
Markuse 6–8
Sissejuhatus
Jeesust põlati Tema kodukohas Naatsaretis. Ta saatis kaksteist apostlit evangeeliumi jutlustama. Ristija Johannes tapeti Heroodes Antipase käsul. Jeesus toitis ime läbi üle 5000 inimese, kõndis vee peal, vaigistas tormi ja tervendas haigeid. Seejärel tervendas Ta kaastundlikult lapse, kelles oli kurat, ning samuti kurdi ja keeletu mehe. Ta toitis Galilea järve lähedal 4000 inimest ja rändas Betsaidasse, kus Ta järk-järgult tervendas pimeda mehe.
Markuse 6:1–44
Jeesust põlatakse Naatsaretis ja Ta saadab teele kaksteist apostlit. Ristija Johannese surm pannakse kirja. Jeesus toidab imet tehes üle 5000 inimese
Mõtiskle järgmise olukorra üle: äsja kutse saanud misjonär on kodust lahkumise pärast väga mures. Tal on raske kõnet pidada ja üritustel osaleda.
Mida sa sellele noorele mehele või naisele ütleksid?
Leia Markuse 6. peatükki uurides põhimõte, mis aitab seda noort misjonäri ja meid kõiki, kui tunneme küündimatust teha, mida Issand meil teha palub.
Salmides Markuse 6:1–13 räägitakse, kuidas Jeesust põlati Tema kodukohas Naatsaretis. (Rohkem üksikasju saad teada, uurides salme Luuka 4:14–30.) Naatsaretis olles saatis Ta kaksteist apostlit kahekaupa evangeeliumi jutlustama. Evangeeliumi jutlustades ajasid nad ka kuradeid välja ja tervendasid haigeid. Samuti mainis Markus, et Päästja apostlid võidsid haigeid õliga.
Kui Heroodes Antipas kuulis paljudest imedest, mida Jeesus tegi, kartis ta, et Ristija Johannes on surnuist üles tõusnud ja neid imesid teinud (vt Mk 6:14). (Me õpime salmidest Markuse 6:17–29, et Heroodes oli oma naise nõudel lasknud Ristija Johannesel pea maha lüüa.)
Salmides Markuse 6:30–33 jutustatakse, et kaksteist apostlit pöördusid evangeeliumi kuulutamast tagasi ning Jeesus ja apostlid läksid paati, et sõuda üksildasse paika ja puhata. Siiski rändasid inimesed mitmetest läheduses asuvatest linnadest sinna, kus Jeesus võiks maabuda, ja ootasid Teda tulles juba ees.
Loe Markuse 6:34, et leida, millised olid Päästja tunded rahvahulga suhtes, kuigi Tema ja Ta apostlid tahtsid puhata ja üksi olla.
Mõtiskle kogemuse üle, kui sa oled ise näinud, et keegi ohverdab oma aega, et Jeesuse-sarnaselt teisi teenida.
Kui Päästja oli terve päeva rahvast õpetanud, tegi Ta suure ime. Loe Markuse 6:35–44 ja Matteuse 14:18 ning pane järgnevad sündmused kronoloogilisse järjekorda. (Vastused leiad õppetunni lõpust.)
-
Päästja mitmekordistas seda, mida jüngrid olid toonud, ning rahuldas ja ületas nende vajadused.
-
Jüngrid ütlesid, et neil on viis leiba ja kaks kala.
-
Jüngrid tegid ettepaneku saata inimesed toitu ostma.
-
Päästja küsis, kui paljudele saavad jüngrid toitu anda.
-
Päästja palus jüngritel rahvale süüa anda.
-
Rahval ei olnud midagi süüa.
-
Päästja palus, et jüngrid annaksid Tema kätte toidu, mis neil on.
Pane tähele, et salmis Markuse 6:44 räägitakse viie tuhande mehe söötmisest. Kuid toidetute arv oli suurem, arvestades seda, et kohal olid ka nende meeste naised ja lapsed (vt Mt 14:21).
Pane tähele, et enne selle ime tegemist palus Päästja oma jüngritel esimest korda anda Talle kõik, mis neil oli – viis leiba ja kaks kala. Päästja mitmekordistas toitu, et rahvahulgale süüa anda.
Üks põhimõte, mida sellest loost õppida, on see, et kui me anname Päästjale kõik, mis meil on, mitmekordistab Ta meie ohverduse, et oma eesmärgid ellu viia.
Kuigi Päästja ei ole palunud, et me tooksime Talle kogu toidu, mis meil on, kutsub Ta neid, kes püüavad täita Tema eesmärke, andma Talle kõik oma soovid, võimed, anded, oskused, tugevused, annid ja püüded (vt 2Ne 25:29; Om 1:26).
-
Mõtle taas äsja kutse saanud muretsevale misjonärile, kellest oli varem juttu, ja vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
-
Mida ma arvan eeltoodud põhimõtte kohaselt, mida võiks see misjonär teha, et anda Päästjale kõik, mis tal on? Mida Päästja minu arvates teeks?
-
Milliste olukordadega võivad uued Kiriku liikmed veel kokku puutuda, kus sellest põhimõttest abi oleks?
-
Kuidas on Issand suurendanud minu püüdlusi täita Tema eesmärke?
-
Markuse 6:45–56
Jeesus kõnnib vee peal ja tervendab haigeid
Salmides Markuse 6:45–56 räägitakse, et pärast enam kui 5000 inimese toitmist käskis Issand oma jüngritel purjetada paadiga teisele poole Galilea järve. Seejärel saatis Ta rahva minema ning läks ja palvetas mäe otsas. Öösel tõusis torm ja Päästja vaatas mäelt, kuidas Tema jüngrid tuulega hädas olid. Seejärel kõndis Ta vee peal nende juurde ja vaigistas tormi. Nende salmide kohta said sa üksikasju teada juba varem, kui uurisid Matteuse 14. peatükki.
Markuse 7:1–8:21
Jeesus noomib varisere, tervendab vaevatuid ja toidab 4000 inimest
Uurides Markuse 7. ja 8. peatükki, leia, mida õpetas Päästja meid tegema, kui me märkame abivajajat.
Me loeme Markuse 7:1–23, et Päästja noomis varisere ebakorrektse pärimuse järgimise eest ja õpetas neile ja oma jüngritele, et kurjad mõtted ja teod saavad alguse „seestpoolt, inimeste südamest” (Mk 7:21) ja lõpuks need rüvetavad inimese.
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud „vanemate pärimuse” (Mk 7:5) kohta:
„Kirjatundjad ja õpetajad lisasid aastate jooksul Moosese seadusele juudiusuliste talitused ja tõlgendused. Neid pärimusi peeti tegelikult ja ametlikult tähtsamaks ja rohkem siduvamaks jõuks kui seadust ennast. Nende seas, mis peaks oletatavalt kaitsma tseremoniaalse ebapuhtuse eest, olid rituaalsed pesemised, mida Jeesus ja Tema jüngrid olid ignoreerinud.
Samasugune tõe pärimusteks muutmise protsess – Jumala seaduse muutmine õpetusteks, „mis on inimeste käskimised” [JST, Markuse 7:7], inspiratsiooni mittesaavate õpetajate tõlgenduste ja lisade poolt – on täpselt sama, mis leidis aset kristliku ajajärgu suure usust taganemise ajal. Kristuse puhastele ja lihtsatele õpetustele lisasid varased kristlikud kirjatundjad ja preestrid selliseid asju nagu patulunastuskirjade müümine, mis vabastas pahelised mineviku pattudest ja andis neile voli saata tulevikus korda uusi kuritegusid ilma jumaliku karistuseta, pattude andeksandmine (oletatavalt) korduva ja rutiinse [ebasiira] pihtimise kaudu, palvetamine ‥ pigem pühakute kui Issanda poole, kujude kummardamine, ‥ preestritel ja teistel kiriku ametnikel abiellumise keelamine, ‥ kalliste kuubede ja riietuse kandmine preestrite ja teiste kiriku ametnike poolt, kõlavate tiitlite kasutamine, Kiriku vara suurendamine hasartmängude kaudu ja nii edasi.
Kõiki neid ja teisi sarnaseid pärimusi peavad mõned tähtsamaks kui Jumala seadust, mille Õpetaja algselt andis. Tõepoolest, niinimetatud kristlik kirik on tänapäeval rajatud suures osas pigem vanemate pärimustele kui taeva ilmutustele.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3. vlj, 1965–1973, 1. kd, lk 366–367)
Me loeme salmidest Markuse 7:24–30, et Jeesus tervendas kreeka naise tütre, kellel oli rüve vaim. Meenuta, et tol ajal oli Päästja missiooniks Iisraeli koda, mitte paganad, kuid siiski aitas Ta kaastundlikult seda paganast naist, kes oli hädas ja uskus Temasse.
Vaata, kus asuvad Piibli kaardil nr 11 „Püha maa Uue Testamendi ajal” Tüüros, Siidon ja Galilea järv. Pärast seda, kui Päästja lahkus Tüürosest ja Siidonist, rändas Ta Galilea järve idakaldale, Dekapolise piirkonda, kus elasid peamiselt paganad.
Loe Markuse 7:31–37, et leida, kuidas näitas Päästja kaastunnet mehe vastu, kes oli kurt ega saanud hästi rääkida.
Loe Markuse 8:1–3, et leida, millist vajadust Jeesus täheldas.
Pane 2. salmis tähele, kuidas Päästja rahvahulka suhtus.
Loe Markuse 8:4–9, et leida, mida tegi Päästja, isegi kui seda Temalt ei palutud.
Me õpime Päästja kaastundest näljase rahvahulga vastu ja Tema tegudest, et me võime järgida Päästja eeskuju, märgates teiste vajadusi ja aidates seejärel neid vajadusi rahuldada.
Abiühingu üldjuhataja õde Linda K. Burton on õpetanud, et selleks, et Päästja eeskuju Jumala laste teenimisel järgida, peame „esmalt märkama, siis teenima”. (Esmalt märka, siis teeni. – 2012. a sügisene üldkonverents) Võiksite kirjutada selle fraasi pühakirjas salmide Markuse 8:4–9 juurde.
Palvetamine ja Taevaselt Isalt abi palumine ning oma mõtete koondamine pigem teistele kui endile võib aidata meil teiste vajadusi paremini mõista ja aidata neid rahuldada. Pea meeles, et mõned vajadused ei paista kohe silma.
Mis võib takistada meil teiste vajaduste märkamist ja nende rahuldamisele kaasa aitamist?
Loe läbi president Thomas S. Monsoni sõnad:
„Kui mitu korda on kellegi teise mure teie südant liigutanud? Kui tihti olete te tahtnud olla see, kes aitab? Kuid kui tihti on igapäevaelu teil sellele vaatamata kellegi aitamist seganud ja te olete jätnud selle teiste teha, lootes, et „oh, kindlasti kannab keegi selle eest hoolt”?
Meie igapäevaelu kiirus matab meid enda alla. Aga kui me suudaksime hetkeks peatuda ja süüvida sellesse, millega me tegeleme, võiksime mõista, et oleme enamiku ajast hõivatud vähetähtsate asjadega. Teisisõnu, liiga sageli kulutame enamiku oma ajast, tehes asju, mis tegelikult pole suures plaanis kuigi tähtsad, ning jättes hooletusse palju tähtsama.” (Mida head ma täna kellelegi teinud olen? – 2009. a sügisene üldkonverents)
-
Palveta ja otsi võimalusi, et aidata täna ja tulevikus teiste vajadusi rahuldada.
Me loeme salmidest Markuse 8:10–21, et pärast 4000 inimese söötmist purjetas Jeesus koos jüngritega linna nimega Dalmanuuta. Variserid palusid seal Tal näidata neile tunnustähte. Nagu me saame teada Joseph Smithi tõlkest, keeldus Jeesus neile tunnustähte andmast, õpetades neile, et „sellele sugupõlvele ei anta ühtki tunnustähte, välja arvatud prohvet Joona tunnustäht, sest nii nagu Joona oli kolm päeva ja kolm ööd kala kõhus, samamoodi maetakse Inimese Poeg maa südamesse.” (JST, Mark 8:12)
Markuse 8:22–38
Jeesus tervendab järk-järgult pimeda mehe
Betsaidas toodi tervendamiseks Päästja juurde pime mees. Loe Markuse 8:22–26, et leida, kuidas Päästja selle mehe terveks tegi.
Pane 24. salmis tähele, et pärast seda, kui Päästja esimest korda oma käed pimeda mehe peale pani, hakkas ta nägema, kuid ei näinud selgelt.
Salmist Markuse 8:25 loeme, et kui Päästja pani oma käed teist korda mehe peale, taastus mehe nägemine täielikult.
Miks on tähtis mõista, et mõni õnnistus, näiteks evangeeliumist tunnistuse saamine või füüsiline või vaimne tervenemine, toimub sageli pigem järk-järgult või etappidena, mitte kohe ja kõik korraga?
Me loeme salmidest Markuse 8:27–38, kuidas Peetrus kuulutas, et Jeesus on Kristus. Päästja rääkis oma jüngritele, et nad ei avalikustaks veel Tema identiteeti Kristuse ehk Messiana. Samuti hakkas Ta õpetama Teda Jeruusalemmas ees ootavast kannatusest ja surmast.
-
Olen uurinud Markuse 6.–8. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: