Markuse 9:1–29

Sissejuhatus

Umbes kuus kuud enne ristilöömist kirgastati Jeesus (Teda nähti ülendatud olekus), kui Ta koos Peetruse, Jaakobuse ja Johannesega mäel oli. Seejärel õpetas Ta neile jüngritele, et Ristija Johannes on Eelijas ehk prohvet, kes valmistab Messiale teed. Kui Jeesus teiste jüngrite juurde tagasi pöördus, palus üks mees tema pojast rüve vaim välja ajada. Jeesus ajas rüveda vaimu välja ja õpetas oma jüngritele, et tuleb palvetada ja paastuda.

Markuse 9:1–13

Jeesus kirgastatakse ning Ta õpetab Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele Eelijast

Vaata, mitu kätekõverdust või istessetõusu suudad sa ühe minuti jooksul teha. Pane oma tulemused siia kirja: ____________________

Miks keegi tahaks või vajaks oma füüsilise jõu suurendamist?

Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
1. Kuidas võib füüsilist jõudu võrrelda vaimse jõu või usuga Jeesusesse Kristusesse?
2. Millised on mõned olukorrad, milles mul võib olla vaja tugevdada oma usku Jeesusesse Kristusesse?

Uurides salme Markuse 9:1–29, leia tõdesid, mis võivad sul aidata usku tugevdada.

Salmid Markuse 9:1–13 sisaldavad ülestähendust Jeesuse kirgastumisest mäel Peetruse, Jaakobuse ja Johannese juuresolekul ning Moosese ja Eelijase (Eelija) ilmumisest sinna, millest õppisid Matteuse 17. peatükki käsitlevas õppetunnis. Samuti õpetas Jeesus neile apostlitele, et Ristija Johannes täitis prohvetlikult kuulutatud Eelijase rolli. Eelijas on tiitel nende kohta, kes valmistavad teed Messia tulekuks.

Joseph Smithi tõlge aitab meil paremini mõista Päästja vastust apostlite küsimusele: „Miks kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab enne tulema?” (Mk 9:11).

„Aga tema vastas ja ütles neile: „Eelija tuleb küll esimesena ja valmistab kõik asjad ette ning õpetab teid prohvetitest, kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et ta peab palju kannatama ja teda peetakse halvaks.

Jälle ma ütlen teile, et ka Eelija on tulnud ja et nad tegid temale, mida nad tahtsid ja isegi, nagu temast on kirjutatud, ning on jagatud ülestähendust minust ja nad ei võtnud teda vastu. Tõesti see oli Eelijas.” (JST, Mark 9:10–11)

Kes on Eelijas? Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud Eelijase rolli taastamises:

„On kolm erinevat ilmutust, kus viidatakse Eelijasele kui kolmele erinevale isikule. Mida me sellest järeldame?

‥ Paljud ingellikud sõnumitoojad on saadetud hiilguse riigist, et anda võtmeid ja väge, et kehtestada oma ajajärgud ja hiilgused taas inimestele maa peal. Vähemalt on tulnud järgmised: Moroni, Ristija Johannes, Peetrus, Jaakobus ja Johannes, Mooses, Eelija, Eelijas, Gaabriel, Raafael ja Miikael. (ÕL 13; 110; 128:19–21) Kuna on ilmne, et ükski sõnumitooja ei kandnud kogu taastamise koormat, vaid pigem tuli igaüks kõrgelt konkreetse püha anniga, sai selgeks, et Eelijas on kombineeritud isik. Seda sõna tuleb mõista nende nime ja tiitlina, kelle missioon oli anda inimestele võtmed ja vägi sellel viimasel evangeeliumi ajajärgul [vt Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 1. kd, lk 170–174]” (Mormon Doctrine, 2. vlj, 1966, lk 221).

Markuse 9:14–29

Jeesus ajab mehe pojast välja rüveda vaimu

Loe Markuse 9:14–18, et leida, mis juhtus, kui Päästja naasis mäe otsast oma jüngrite juurde.

Mehe poeg kannatas rüveda vaimu käes, mis põhjustas kõnevõime kadumise, kurtuse ja teisi probleeme (vt Mk 9:17–18, 22, 25). Kujuta ette, et oled selle poisi isa. Kuidas võis sinu usku Päästjasse ja Tema väesse mõjutada see, et Tema jüngrid ei suutnud poissi tervendada?

Loe Markuse 9:19–22, kujutades ette, mida see isa võis Päästjaga rääkides tunda.

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud lisaarusaamu poisi isa tunnete ja palve kohta: „Viimases hädas toetub isa sellele vähesele usule, mis tal on, ja anub maailma Päästjat: „Kui sa midagi võid − tunne meile kaasa ja aita meid!” [MK 9:22; rõhutus lisatud] Ma suudan neid sõnu lugedes vaevu pisaraid tagasi hoida. Ta kasutab ilmselt tahtlikult mitmuse asesõnu „meile” ja „meid”. Õigupoolest ütleb see mees järgmist: „Kogu meie pere anub sind. See on üks lakkamatu heitlus. Me oleme omadega täiesti läbi. Meie poeg kukub vette ja tulle. Ta on pidevalt ohus ja me kardame kogu aeg ta pärast. Me ei tea enam, kelle poole pöörduda. Kas sina saad meid aidata? Me oleksime tänulikud ükskõik mille eest − osalise õnnistuse või väikse lootuskiire eest, kui selle poisi ema igapäevane koorem kas või natukenegi kergeneks.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)

Loe Markuse 9:23, et leida, mida Päästja isale õpetas.

Soovi korral märgi 23. salmis ära fraasid, mis õpetavad põhimõtet: kui me usume Jeesusesse Kristusesse, on kõik asjad meie jaoks võimalikud. (Pane tähele, et „kõik asjad” viitavad õigemeelsetele õnnistustele, mis on vastavuses Taevase Isa eesmärkide ja ajastusega.)

Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas saab sellesse põhimõttesse uskumine aidata kedagi, kes seisab silmitsi raskustega, mis tunduvad olevat võimatud ületada?

Loe Markuse 9:24, et leida, mida isa Päästja õpetatud põhimõtte peale vastas. Pane tähele, et isa vastus koosneb kahest osast.

Loe läbi vanem Hollandi sõnad, kes selgitas, mida õpetavad isa sõnad meile sellest, mida me saame teha ajal, mil usk on nõrk, meil on kahtlused või tunneme hirmu: „Usuprooviga vastakuti seistes paneb isa esmalt rõhku oma tugevusele ja alles seejärel möönab oma vajakajäämist. Kõigepealt kuulutab ta veendunult ja kõhklusteta: „Ma usun.” Ma ütlen kõigile neile, kes soovivad rohkem usku: pidage meeles seda meest! Toetuge hirmu ja kahtluste käes vaeveldes või rasketel aegadel sellele, mis teil juba on, olgu seda siis kui tahes vähe. Surelikkuses toimuva arengu nimel peavad meist kõik kogema midagi, mis on vaimses mõttes võrdväärne selle poisi kannatustega või selle lapsevanema meeleheitega. Kui sellised hetked tulevad ja raskused ilmnevad ning lahendust pole kohe käepärast, siis hoidke kinni sellest, mida te juba teate, ja pidage vastu, kuni te saate rohkem teada.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)

Mõtiskle isa vastuse teise osa peale: „Aita mu uskmatust” (Mk 9:24). Mõtiskle, mida sa saad teha, kui usk on nõrk, kui kahtled või kardad.

Loe Markuse 9:25–27, et leida, mida Päästja isa palvele vastates tegi.

Sellest loost saame ühe põhimõttena õppida seda, et kui me hoiame kinni sellest, mida me usume, ja otsime Issanda abi, aitab Ta meil usku tugevdada.

Vasta pühakirjapäevikus ühele või mõlemale küsimusele:
1. Kui ma mõtlen olukordadele, mida tänase õppetunni esimeses ülesandes üles loetlesin, siis kuidas saab seda põhimõtet nendes olukordades kasutada?
2. Millal olen ma ise või on mõni mu tuttav saanud Issandalt abi uskmatuses, kahtluste või hirmu korral, hoides usust kinni ja Teda otsides?

Püüa rakendada seda põhimõtet aegadel, mil oled silmitsi uskmatuse, kahtluste või hirmuga. Samuti võid jagada seda põhimõtet oma pereliikme või sõbraga, kes võib kogeda probleeme.

Pea meeles, et see isa tõi oma poja tervendamiseks algselt mõnede Jeesuse jüngrite juurde. Kujuta ette, et sa oled üks neist jüngritest. Mida sa ehk võisid mõelda või tunda, kui sul ei õnnestunud poisist rüvedat vaimu välja ajada?

Loe Markuse 9:28, et leida, mida jüngrid Jeesuselt küsisid.

Salmis Markuse 9:19 kirjeldas Jeesus inimesi kui uskmatut tõugu. See noomimine võis olla samuti suunatud Tema jüngritele, kes seal olid. Sõna „uskmatu” viitab siin vähesele usule Jeesusesse Kristusesse. Usk Jeesusesse Kristusesse on vajalik selleks, et preesterluse õnnistused oleksid tõhusad.

Loe Markuse 9:29, et leida Päästja vastus oma jüngrite küsimusele.

Me õpime sellest salmist, et palve ja paastumise kaudu võib meie usk Jeesusesse Kristusesse kasvada. Sa võiksid kirjutada selle põhimõtte pühakirjas 29. salmi juurde.

Järgmine tsitaat aitab meil mõista, millistes erinevates olukordades saab seda tõde rakendada: „See lugu [kus Jeesus ajab mehe pojast välja kurja vaimu] õpetab, et palve ja paastumine võivad anda täiendavat jõudu neile, kes annavad ja saavad preesterluse õnnistusi. See lugu on õpetlik ka sel juhul, kui sa püüad ise evangeeliumi järgi elada. Kui sul on mõni nõrkus või patt, millest sa oled püüdnud vaevaliselt jagu saada, on sul ehk soovitud abi või andestuse saamiseks vajalik paastuda ja palvetada. Kristuse poolt välja aetud paha vaimu sarnaselt võib sinu raskus olla seesinast sugu, mis läheb välja üksnes palve ja paastumisega.” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 104)

Kirjuta pühakirjapäevikusse kogemusest, mil sa kogesid või mõni su tuttav koges usu suurenemist palve ja paastumise kaudu. Kuidas on palve ja paastumine aidanud sul saada õigemeelseid õnnistusi, mida oled otsinud?

Mõtle, kuidas võib su usk vajada tugevdamist. Planeeri, millal saaksid püüda oma usku palve ja paastumise kaudu tugevdada. Soovi korral kirjuta oma plaanid eraldi paberile ja pane see kuhugi, kus see sinu eesmärki meelde tuletab.

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

Olen uurinud salme Markuse 9:1–29 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: