7. õppenädal, 2. päev:

Matteuse 27–28

Sissejuhatus

Osana Jeesuse Kristuse tapmise vandenõust tõid juutide juhid Ta Rooma valitseja Pontius Pilaatuse ette. Pilaatus lasi Jeesust piitsutada ja risti lüüa. Jeesus alistus kannatustele ja surmale, et täita oma Isa tahet.

Matteuse 27:1–25

Jeesus viiakse Pilaatuse ette ja mõistetakse süüdi, et Ta risti lüüa

Kui sa võiksid valida ühe sündmuse pühakirjadest, mille tunnistajaks sa saaksid oma silmaga olla, siis millise sündmuse sa valiksid? Miks?

Selles õppetunnis uurid sa kõige tähendusrikkamaid sündmusi maailma ajaloos. Kujuta uurides ette, et olid oma silmaga juhtunu tunnistajaks.

Me loeme Matteuse 26. peatükist, et Jeesus arreteeriti ja juutide juhid mõistsid Tema üle ebaseaduslikult kohut ja mõistsid Ta süüdi. Rooma seaduse järgi ei olnud juutidel õigust kedagi surma mõista. Seepärast otsisid juutide juhid Rooma seaduse rikkumist, mille karistuseks Jeesus surma mõistetaks.

Me õpime salmidest Matteuse 27:1–10, et juutide juhid viisid Jeesuse Pontius Pilaatuse ette, kes oli Rooma valitseja Juudamaal. Kui Juudas seda nägi, kahetses ta oma otsust Jeesus reeta. Ta püüdis anda tagasi juutide juhtidelt saadud raha ja võttis seejärel endalt elu. Joseph Smithi tõlge selgitab, et Juudas „poos enese puu otsa. Ja kohemaid ta kukkus alla ning tema sisikond paiskus välja ja ta suri.” (JST, Matteuse 27:6)

Kuna hõberahad olid „vere hind” (Mt 27:6) ja seetõttu ei olnud nende ohvrikirstu panek seaduslik, kasutasid juutide juhid seda raha, et osta potissepa põld matmispaigaks muulastele (võõramaalastele). Matteus viitas sellele sündmusele kui prohvetliku kuulutuse täitumisele (vt Sk 11:12–13).

Juutide surve ja hirmu tõttu kaotada inimeste üle kontroll lasi Pilaatus Jeesuse risti lüüa (vt Mt 27:11–26). (Sul on võimalus nende sündmuste üksikasju rohkem uurida Johannese 18. ja 19. peatükki käsitlevas õppetunnis.)

Matteuse 27:26–50

Jeesust piitsutatakse, Tema üle naerdakse ja Ta lüüakse risti

Enne Jeesuse ristilöömist lasi Pilaatus Teda rooskadega peksta (vt Mt 27:26). Rooskadega peksmine tähendab korduvalt löömist piitsaga, mille küljes on teravad kivi- või luutükid. Sellist karistamisviisi kasutati tavaliselt sulaste puhul, samas kui õilsa verega inimesi või Rooma vabamehi peksti kepiga. Paljud inimesed ei elanud rooskadega peksmist sellest põhjustatud tõsiste kehaliste vigastuste tõttu üle.

Loe Matteuse 27:27–32, et leida, mida Rooma sõdurid Jeesusele tegid.

Mis sa arvad, miks otsisid sõdurid kellegi teise, kes Jeesuse risti kannaks?

1. Kujuta ette, et sa oleksid Küreenest pärit Siimon. Mida sa oleksid mõelnud või tundnud, kui oleksid olnud rahva hulgas ja sind oleks sunnitud Jeesuse risti kandma? Kirjuta vastus pühakirjapäevikusse.

Salmis Matteuse 27:33 on kirjas, et Jeesus viidi kohta, „mida hüütakse Kolgataks – see tähendab Pealae asemeks”.

Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud selle kohanime kohta: „Seda nime võidi kasutada, viidates topograafilistele tunnusjoontele, kui me räägime künkaharjast või kui see koht oli tavaliselt hukkamiste kohaks. Seda võidi kutsuda nii, et väljendada surma, nagu meiegi kutsume kolpa surma peaks.” (Jesus the Christ 3. vlj, 1916, lk 667)

Salmides Matteuse 27:34–45 on kirjas, et Jeesus keeldus joomast jooki, mida tavaliselt ristilöödutele valu leevendamiseks pakuti. Osa ristilöömise pealtvaatajaid otsustasid Jeesust pilgata ja kiusata.

Loe Matteuse 27:46, et leida, mida Jeesus ristil olles ütles. Võid leitu soovi korral ära märkida.

Selleks, et sellel hetkel juhtunust paremini aru saada, loe läbi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad:

„Nüüd räägin ma ettevaatlikult, isegi hardalt, ajast, mis oli arvatavasti kõige raskem sellel üksildasel teel lepitusele. Ma räägin nendest viimastest hetkedest, milleks Jeesus oli arvatavasti mõistuspäraselt ja füüsiliselt ettevalmistunud, kuid milleks Ta polnud arvatavasti valmis ei emotsionaalselt ega vaimselt. See hõlmab endas viimast kannatusepiiska, ajal mil Jumal oli Temast eemaldunud ja Ta hüüdis viimses üksilduses: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?” [Mt 27:46, rõhutus lisatud] [---]

Ma tunnistan kogu hingest, et ‥ täiuslik Isa ei hüljanud oma Poega sel raskel tunnil. Veelgi enam, mul on suur usk, et kogu Kristuse sureliku elu jooksul ei olnud Isa oma Pojale arvatavasti kunagi nii lähedal, kui nendel viimastel piinavatel kannatusi täis tundidel. Sellegipoolest, ‥ Isa eemaldas Jeesuselt lühikeseks ajaks Tema vaimu tröösti ja oma isikliku läheduse.” (Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents)

Mis sa arvad, miks kutsus Taevane Isa sel hetkel oma Vaimu Jeesuse juurest ära?

Loe meeldetuletuseks vanem Hollandi sõnu ja märgi ära, mida ta ütles, mis selgitab, miks Jeesus Kristus koges Vaimu eemaldumist: „Oli vajalik; veelgi enam, see oli ülioluline lepituse täide minemiseks, et see täiuslik Poeg, kes polnud kunagi kurjasti rääkinud, teinud halba või puudutanud midagi ebapuhast, pidi saama teada, kuidas ülejäänud inimkond, meie kõik, pattu tehes ennast tunneme. Et Tema lepitus võiks olla lõpmatu ja igavene, pidi Ta saama teada, mis tunne on surra mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt, saama teada, mis tunne on jumaliku vaimu lahkudes, kui alles jääb ainult täielik, armetu, lootusetu üksildustunne.” (Ükski ei olnud Temaga)

Me võime salmist Matteuse 27:46 ja vanem Hollandi sõnadest õppida, et lepituse ühe osana pidi Jeesus Kristus tundma Taevase Isa vaimu eemaldumist.

Pattu tehes kogeme vaimset surma – Taevase Isa Vaimu eemaldumist. Kuna Jeesus Kristus koges vaimset surma ristil, saab Ta meid aidata, kui oleme oma halbade valikute tõttu Taevase Isa Vaimust eraldatud. Ta saab meid samuti aidata, kui tunneme end üksildaselt.

Loe Matteuse 27:50. Joseph Smithi tõlge ütleb: „Jeesus kisendas jälle suure häälega öeldes „Isa! See on lõpetatud! Sinu tahe on sündinud”, ja heitis hinge” (JST, Matteuse 27:54).

Selle salmi Joseph Smithi tõlke kohaselt kannatas Jeesus Kristus, et täita Taevase Isa tahet.

Uurides eelmises õppetunnis Matteuse 26. peatükki, õppisid sa Päästja kannatustest Ketsemani aias ja Tema valmisolekust allutada oma tahe Isa tahtele. Soovi korral kirjuta pühakirjas Matteuse 26:39 ristviitena salmi Matteuse 27:50 juurde, et aidata sul meeles pidada, et Jeesus tegi, mida Ta teha oli lubanud.

Loe Matteuse 27:51, et leida, mis juhtus templis, kui Jeesus suri.

Jeesuse ajal oli templis kaks ruumi – püha koht ja pühamast püham. Need kaks ruumi olid eraldatud eesriide ehk kardinaga. „Pühamast püham oli muistse templi kõige püham ruum. See sümboliseeris Jumala kohalolekut. Kord aastas, lepituspäeval, läks ülempreester templi eesriidest läbi ja sisenes pühamast pühamasse ruumi, kus ta piserdas patuohvri verd, et lepitada kogu Iisraeli koguduse patud (vt 3Ms 16). Kui Jeesuse Kristuse surma hetkel templi eesriie „kärises ‥ kaheks” (Mt 27:51), oli see dramaatiline sümbol, et Päästja, Suur Ülempreester, oli läinud läbi surma eesriide ja sisenemas peagi Jumala [Isa] juurde.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 94)

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, mida tähendab templi eesriide kaheks kärisemine: „Kristus on nüüd ohverdatud, seadus on täidetud, Moosia ajajärk on lõppenud, evangeeliumi täius on tulnud kogu oma valguses ja väes, ning et seda näitlikustada viisil, et kõik juudid mõistaksid, et kuningriik on võetud nende käest ja antud teistele, käristas Jumalus templi eesriide „ülalt alla” pooleks. Pühamast püham on nüüd avatud kõigile ja kõik võivad Talle lepitava vere kaudu siseneda kõikidest kohtadest kõige kõrgemasse ja pühamasse, see on kuningriiki, kus on igavene elu. ‥ Läbi muistse templi eesriide tehtud talitused olid sarnased sellele, mida Jeesus pidi tegema, mille Ta on nüüd ära teinud, nii et kõik inimesed said võimaluse minna läbi eesriide Issanda juurde, et pärida täielik ülendus.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 830, rõhutus lisatud)

Me saame õppida templi eesriide kärisemisest Kristuse surma hetkel, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saame kõik siseneda Jumala juurde, kui me meelt parandame ja oma lepingutest kinni peame.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas võimaldab Jeesuse Kristuse lepitus meil Jumala juurde tagasi pöörduda?

   2. Mida meie peame tegema, et olla väärilised elama igavesti koos Taevase Isaga?

Salmides Matteuse 27:52–66 antakse veel teavet, mis pärast Jeesuse surma juhtus. Pane tähele, et Matteus pani kirja, et see oli „pärast [Jeesuse] ülestõusmist” (Mt 27:53, rõhutus lisatud), et paljud õigemeelsed inimesed, kes olid surnud, tõusid samuti üles ja ilmusid paljudele inimestele Jeruusalemmas (vt ka ÕL 133:54–56).

Pärast Jeesuse surma palus Joosepi-nimeline rikas mees Arimaatiast Jeesuse ihu enesele (vt Mt 27:58, vt ka Jh 19:39). Päästja keha mässiti puhtasse linasse ja asetati hauda, mis kuulus Joosepile Arimaatiast, ja hauasuu ette veeretati suur kivi. Ülempreestrite ja variseride õhutusel lasi Pilaatus panna haua juurde valvurid ja kivi pitseeriti kinni. Miks salmide Matteuse 27:63–64 kohaselt ülempreestrid ja variserid seda soovisid?

Matteuse 28

Jeesus Kristus tõuseb üles ja ilmub paljudele

Maarja Magdaleena ja teine naine, kelle nimi oli Maarja, tulid salmide Matteuse 28:1–5 kohaselt nädala esimese päeva hommikul ehk pühapäeval haua juurde. Joseph Smithi tõlge salmile Matteuse 28:2 ütleb, et nad nägid seal kahte inglit.

Pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist pidasid Kiriku liikmed pühana nädala esimest päeva kui hingamispäeva ja lõpuks ei jätkatud enam seitsmenda päeva pidamist hingamispäevana. Hingamispäeva tõstmine nädala viimaselt päevalt nädala esimesele päevale pole nii oluline kui hingamispäeva olemus ja põhimõte.

Loe Matteuse 28:6–7, et leida, mida inglid naistele rääkisid.

Me loeme salmidest Matteuse 28:8–10, 16–18, et naised läksid jüngritele rääkima, mida nad olid näinud ja kuulnud. Teel ilmus neile Jeesus ja naised „hakkasid tema jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda” (Mt 28:9). Hiljem, kui jüngrid olid kuuletunud naiste sõnadele ja läinud Galileasse, ilmus Päästja ka neile. Selleks, et õppida Jeesuse teistest ilmumistest enne taevasse minemist, vaata „Evangeeliumide vastavus” (Märksõna „Evangeeliumid”. – Pühakirjajuht).

Loe salmid Matteuse 28:19–20, et leida, mida käskis Päästja oma apostlitel teha. (Matteuse 28:19–20 on kuldsalm. Võid need salmid soovi korral erilisel viisil ära märkida.)

Üks põhimõte, mida me võime Päästja süüdistusest oma apostlitele õppida, on see, et kui me saame tunnistuse Jeesusest Kristusest, on meil kohustus Temast teistele tunnistada.

Kuldsalmid – Matteuse 28:19–20

3. Täida pühakirjapäevikus ülesanded:

   1. Loetle vähemalt kolm viisi, kuidas me saame teistele Jeesusest Kristusest tunnistada. Seejärel vali oma nimekirjast üks viis ja pane kirja eesmärk, kuidas sa püüad teistele Jeesusest Kristusest tunnistada.

   2. Vasta küsimusele: võttes arvesse Päästja sõnu salmides Matteuse 28:19–20, mida ma saaksin teha, et valmistuda teenima misjonil?

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Matteuse 27. ja 28. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: