28. õppenädal, 2. päev:

Heebrealastele 7–10

Sissejuhatus

Apostel Paulus õpetas, et Jeesus Kristus on Iisraeli sooga tehtud uue lepingu vahemees (vt Hb 8:8). Ta selgitas, et Päästja ohverdus oli kõrgem nendest ohverdustest, mida ülempreestrid Moosese seaduse järgi tegid. Samuti selgitas ta, et Moosese seaduse järgi tehtud talitused juhtisid inimesed Päästja ja Tema lepituse juurde.

Heebrealastele 7–8

Paulus õpetas, et Jeesus Kristus on uue lepingu vahemees

Kirjuta varjude alla, mida need kujutavad.

Miks sa oled võimeline ära tundma, mida varjud kujutavad?

Vanas Testamendis räägitakse paljudest tseremooniatest ja talitustest, mis sümboliseerivad Päästjat ja Tema lepitust ning kuulutavad nendest ette. Kuna Paulus teadis, et juudikristlased ehk heebrealased olid nende tavandite ja talitustega tuttavad, viitas ta neile oma jutluses, kui õpetas nendele pühadele Jeesusest Kristusest.

Sümbolid pühakirjades

Ingliskeelses Piibli sõnaraamatus on kirjas: „Pühakirjades on palju sümboleid ja kujundlikke väljendeid. Tavandid ja talitused on oma olemuselt sümboolsed ja need kõik annavad tunnistust Jeesusest Kristusest. ‥ Pühamutalitus oli sümbol igavikulistest asjadest (Hb 8–10), nagu kogu Moosese seadus, mis sisaldab Kristuse võrdkujusid ja kujutisi” (vt ka märksõna „Sümboolika”. – Pühakirjajuht). Nende võrdkujude ja kujutiste mõistmine võib aidata sul Jeesuse Kristuse evangeeliumist paremini aru saada ja seda rohkem armastada.

Kõik pühakirjad sisaldavad Jeesuse Kristuse võrdkujusid, kujutisi, sümboleid ja sarnasusi. Võrdkujud, kujutised, sümbolid ja sarnasused annavad edasi sügavamat tähendust. Suurt osa sellest kujundlikkusest antakse edasi inimeste, esemete, sündmuste ja olukordade kaudu.

Moosese seadus oli määratud olema Jeesuse Kristuse võrdkuju ja kujutis, või sümbol, mis juhib iisraellaste tähelepanu Jeesusele Kristusele ja Tema lepitavale ohverdusele (vt 2Ne 11:4; Jk 4:4–5). Apostel Paulus selgitas, kuidas mitmed seaduse osad seda tegid. Ta tahtis aidata juudi pühadel jääda Jeesusele Kristusele ustavaks, selle asemel et nad pöörduks tagasi Moosese seaduse järgimise juurde, nagu mõned seda tegid.

Sa loed salmist Heebrealastele 2:17, et Paulus viitas Jeesusele Kristusele kui halastavale ja ustavale ülempreestrile. Moosese ajast kuni Jeesuse Kristuse ajani oli ülempreester Aaroni preesterluse juhtiv ametikandja. Aaroni preesterlust kutsutakse ka Leevi preesterluseks, viidates Aaroni preesterluse volitusele, mida hoidsid Leevi suguharu liikmed (vt märksõna „Aaronic Priesthood”. – Bible Dictionary).

Mooses asetas Aaroni ülempreestri ametisse Aaroni preesterluses.

Loe Heebrealastele 7:1–4 ja leia, mida Paulus Melkisedeki kohta õpetas. Loe samuti JST, Heebrealastele 7:3, et saada selgust selle kohta, mida Paulus 3. salmis õpetas.

Melkisedek oli tähelepanuväärne prohvet ja juht, kes elas umbes 2000 aastat eKr. Teda kutsuti Saalemi (Jeruusalemma) kuningaks, rahuvürstiks ja kõige kõrgema Jumala preestriks (vt Hb 7:1, vt ka märksõna „Melkisedek”. – Pühakirjajuht; vt ka JST, 1. Moosese 14:25–40). Paulus mõistis Melkisedeki suurust ning kasutas teda kui Jeesuse Kristuse võrdkuju ja kujutist.

Paulus viitab salmides Heebrealastele 7:15–17 Vana Testamendi prohvetlikule kuulutusele, et tuleb preester „Melkisedeki korra järgi” (Hb 7:17; vt ka Ps 110:4). Paulus õpetas, et Jeesus Kristus on selle prohvetliku kuulutuse täitnud.

„Üheks Pauluse eesmärgiks Heebrealastele 7. peatükis oli näidata, et Melkisedeki preesterlus on kõrgem Leevi ehk Aaroni preesterlusest ja talitustest, mida selle abil saab läbi viia. Kui täiuslikkus ja ülendus olid võimalikud Leevi preesterluse kaudu, miks siis oli vaja saada lisaks kõrgemat preesterlust? Paulus õpetas, et täiuslikkus ehk olla „sarnastatud Jumala Pojaga” (Hb 7:3) ei tule Leevi preesterluse kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Tema preesterluse korra kaudu. Jeesus Kristus „on tärganud Juudast”, mitte Leevist, niisiis õpetas Paulus, et Tema õigus preesterlusele ei pärine mitte esivanematelt, vaid „hääbumatu elu väge mööda” (vt Hb 7:14–16). Surelikkusele eelneva elu Jehoovana lõi Ta maa ja valitses Vana Testamendi sündmuste üle sama preesterluse väega, mida Ta hoidis oma sureliku teenimise ajal.” (New Testament Student Manual, Church Educational System manual, 2014, lk 480)

Loe Heebrealastele 7:23–28 ja leia erinevused Jeesuse Kristuse ja Leevi ülempreestrite vahel, kes viisid inimeste jaoks läbi Aaroni preesterluse talitusi. Fraas „seab nõdrad inimesed ülempreestreiks” 28. salmis tähendab, et neil on nõrkusi. Loe samuti JST, Heebrealastele 7:25–26.

Salmis Heebrealastele 7:25 tähendab fraas „elades aina selleks, et kosta nende eest”, et Jeesuse Kristuse missiooniks on meie nimel sekkuda, et aidata meil Jumala juurde tagasi pöörduda.

Kuidas sa selgitaksid erinevust Jeesuse Kristuse ja Leevi ülempreestrite vahel?

Loe Heebrealastele 8:1–4 ja leia and või ohver, mille Jeesus Kristus ohverdas. Pane tähele, et Joseph Smithi tõlkes salmile Heebrealaste 8:4 on kirjas: „Seepärast, kui ta oli maa peal, ohverdas ta oma elu inimeste pattude eest. Nüüd iga preester peab selle käsuõpetuse all paratamatult käsuõpetuse järgi ande ohverdama või ohverdusi tegema” (vt JST, Hebrews 8:4).

Millise tõe me saame õppida Joseph Smithi tõlkes salmile Heebrealastele 8:4 selle kohta, mida Jeesus Kristus meie heaks tegi?

1. Mõtiskle, mida tähendab sinu jaoks isiklikult Jeesuse Kristuse lepitav ohverdus ja lõpeta pühakirjapäevikus üks järgmistest lausetest. Võiksid leida sobiva aja, et kirjapandut pereliikme või sõbraga jagada.

   1. Ma olen tänulik Päästja eest, sest ‥

   2. Ma tean, et mu Päästja armastab mind, sest ‥

   3. Mind on õnnistatud Jeesuse Kristuse lepitava ohverduse kaudu, sest ‥

Vahemees on isik, kes lahendab kahe inimese või rühma omavahelised erimeelsused. Jeesuse Kristuse lepitus lepitab inimesed (kes kõik on patused) Isa Jumalaga. Oma ohverduse tõttu on Jeesus Kristus „parema lepingu vahemees” (Hb 8:6), lepingu, milles Issand kuulutas, et Ta paneb neile meelde oma käsud ja kirjutab need neile südamesse ning Ta on neile Jumalaks ja nemad on Talle rahvaks (vt Hb 8:10). Kui inimesed selle lepingu vastu võtavad, aitab see neil tunda Issandat (vt Hb 8:11) ja saada puhtaks oma pattudest ja üleastumistest (vt Hb 8:12).

Heebrealastele 9–10

Paulus näitas, kuidas Moosese talitused juhtisid tähelepanu Päästja lepitusele

Me loeme Heebrealastele 9. ja 10. peatükist, et apostel Paulus võrdles uuesti Leevi ülempreestreid Jeesuse Kristusega, kui arutas neid kohustusi, mida ülempreestrid lepituspäeval täitsid.

Kord aastas, juutide pühal päeval, mida kutsuti lepituspäevaks (samuti kutsuti seda Jom Kippur), võis üksnes ülempreester minna kogudusetelgis või hiljem Jeerusalemma templis kõige pühamasse paika (mida kutsuti ka pühamast pühamaks). Sisenemise eel ohverdas ülempreester härjavärsi lepituseks enese ja oma pere eest ning seejärel ohverdati sikk lepituseks Iisraeli laste koguduse eest. Lepituse järgmise etapina piserdas ta pühamast pühas paigas looma verd selleks ette nähtud kohtades ja asjadele. Seejärel tunnistas ta üles kõik Iisraeli rahva patud teise siku abil (keda kutsuti Asaselile määratud sikuks), kes aeti kõrbesse, sümboliseerimaks inimeste pattude äravõtmist. Siis vahetas ta riided ja ohverdas põletusohvriks kaks jäära enda ja oma rahva eest (vt märksõna „Fasts”. – Bible Dictionary; vt ka 3. Moosese 16).

Loe Heebrealastele 9:11–12, 24, 28 ja Heebrealastele 10:1, 4, 10–12 ning leia, kuidas olid lepituspäeva sündmused Jeesuse Kristuse lepitava ohverduse võrdkujud ja kujutised.

Ülempreestritel lubati kõige pühamus pühamasse paika siseneda vaid kord aastas lepituspäeval. Millisesse „pühasse paika” (Hb 9:12) võib Päästja (ja samuti kogu inimkond) Tema lepituse kaudu siseneda?

Mida tegi Jeesuse Kristuse ohverdus, mida „härgade ja sikkude veri” (Hb 10:4) ei suutnud teha?

Kuigi loomaveri ei suutnud inimeste patte tegelikult lepitada, tegid Leevi ülempreestrid neid talitusi, et näidata „tulevaste hüvede varju” (vt Hb 10:1) või et juhtida tähelepanu Päästja lepitusele.

Loe Heebrealastele 10:17–20 ja leia, mida Päästja ohverdus võimalikuks teeb.

Me saame salmi Heebrealastele 10:19 kohaselt tänu Jeesuse Kristuse ohverdusele siseneda kõige pühamasse paika ehk Jumala juurde selestilises kuningriigis. Fraas „uueks ja elavaks teeks” salmis Heebrealastele 10:20 viitab Jeesuse Kristuse evangeeliumile ehk plaanile, mille kohaselt võidakse meile Tema lepituse kaudu andeks anda ja meid pühitseda ning seeläbi me saame Jumala juurde tagasipöördumise vääriliseks.

Loe Heebrealastele 10:22–24 ja leia, mida me peame selestilisse kuningriiki sisenemiseks tegema. Seejärel lõpeta põhimõte: Tänu Jeesuse Kristuse lepitusele, saame me siseneda selestilisse kuningriiki, kui .

Mida tähendab sinu arvates pidada „kõikumata kinni” (Hb 10:23) usust Jeesusesse Kristusesse?

Loe Heebrealastele 10:35 ja leia, millist nõu andis Paulus, mis võib aidata sul pidada kõikumata kinni usust Jeesusesse Kristusesse. Võid leitu soovi korral ära märkida.

Mida tähendab sinu arvates „ärge ‥ heitke ära oma julgust”? (Hb 10:35.)

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mida tähendab „ärge ‥ heitke ära oma julgust”: „Viimse aja pühade kõnepruugis võiks see kõlada nii: „Loomulikult on see raske – enne Kirikuga liitumist, kui püüate liituda ja pärast liitumist. Pauluse sõnul on see nii alati olnud, kuid ärge andke järele! Ärge sattuge paanikasse ega taganege! Ärge kaotage enesekindlust! Ärge unustage oma kunagisi tundeid! Ärge umbusaldage saadud kogemust! Selline meelekindlus oli see, mis päästis Moosese ja Joseph Smithi, kui vastane nendega silmitsi seisis, ja see päästab ka teid.” (Cast Not Away Therefore Your Confidence. – Ensign, märts 2000, lk 8)

2. Kirjuta pühakirjapäevikusse mõnest oma tuttavast, kes on heaks eeskujuks usust Jeesusesse Kristusesse tugevasti kinni hoidmisest ja lootuse mitte kaotamisest.

3. Mõtle oma pühendumisele hoida tugevasti kinni usust Jeesusesse Kristusesse. Kirjuta pühakirjapäevikusse, kuidas sa veel enam pühendud ja veel võimekamaks saad.

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Heebrealastele 7.–10. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: