3. õppenädal, 1. päev:
Matteuse 6–7
Sissejuhatus
Jeesuse mäejutlus jätkub Matteuse 6. ja 7. peatükis. Oma jutluse selles osas õpetas Jeesus, et Taevase Isa rõõmustamiseks tuleb teha pühendunud õigemeelseid tegusid. Samuti andis Ta oma jüngritele juhise püüda kõigepealt ehitada Jumala kuningriiki.
Matteuse 6:1–18
Päästja õpetas oma jüngreid tegema õigemeelseid tegusid
Mõtiskle küsimuste üle: kas oled teinud kunagi midagi head valel põhjusel? Kui jah, siis mis ajendas sind seda tegema?
Loe Matteuse 6:1–2, et leida, mida nimetas Päästja õigemeelsete tegude sobimatuks motiiviks.
Armastuseannid on usuline pühendumine, nagu näiteks vaeste aitamine. Mida õpetavad need salmid selle kohta, miks mõned inimesed armastuseande jagavad?
Pane tähele, et Päästja kutsus neid inimesi silmakirjatsejateks, mis viitab kreeka keeles neile, kes teesklevad.
Loe Matteuse 6:3–4, et leida, mida Päästja õpetas sellest, kuidas Tema jüngrid peaksid õigemeelseid tegusid tegema. Soovi korral märgi ära Päästja lubadus neile, kes teevad õigemeelseid tegusid õigetel põhjustel.
Salajas teenimine tähendab, et me teenime vaikselt teisi, ilma et puhutaks fanfaari või otsitaks mingit kasu. Võib palju öelda vaiksete teenimistegude kohta, millest ei saa keegi kunagi teada, välja arvatud need, keda teenitakse, ja teenija ise.
Lõpeta lause, et tuua välja põhimõte, mida Päästja õpetustest õpime: kui teeme pühendunud tegusid pigem selleks, et olla Taevasele Isale meelepärased, kui teiste tähelepanu otsimiseks, siis Ta .
Fraas „tasub sinule” võib tähendada, et Taevane Isa õnnistab meid ajalikes ja vaimsetes asjades, mida teised võivad näha või mitte, kuid mida me võime kergesti ära tunda, kui selle õnnistuse saame.
Loe Matteuse 6:5–6 ja Matteuse 6:16–18, et leida, milliseid näiteid Päästja kasutas, et näitlikustada Taevase Isa rõõmustamiseks tehtavate pühendunud tegude tegemise põhimõtet. Fraasid „kurvanäoliseks” ja „teevad oma palge näotuks” viitavad 16. salmis inimestele, kes teevad oma paastumise väliselt nähtavaks.
Avalikult palvetamises ei ole midagi halba ja mitte alati ei tule palvetada salajas. Palvet ja teisi religioosseid tegevusi võib teha ka avalikult, kui seda tehakse siiralt ja pühendunult ning vastavalt Kiriku õigetele tavadele.
-
Kirjuta pühakirjapäevikusse ajast, mil tegid pühendunud õigemeelseid tegusid – näiteks palvetasid või paastusid – selleks, et Taevasele Isale rõõmu valmistada. Pane kirja, mil viisil sa tundsid, et su siiras kummardamine tõi õnnistusi.
Salmides Matteuse 6:7–15 andis Päästja juhise ja tõi näite, kuidas õigesti palvetada. Tema näidet palvest tuntakse Meie Isa palvena. Lugege neid salme, et leida veel tõdesid, mida saate Issanda eeskujust palve kohta õppida.
Võiksite otsida vaikse, üksildase koha, et valjusti palvetada ja pöörduda seal siiras palves Taevase Isa poole. Milliseid erinevusi sa valjusti palvetamise ja mõttes palvetamise vahel märkasid? Kas sinu mõtted olid rohkem keskendunud, kui sul oli võimalik valjusti palvetada?
-
Matteuse 6:19–24
Jeesus Kristus õpetab oma jüngreid koguma varandusi taevasse
Varandus on midagi, mis on väga hinnaline.
Loe Matteuse 6:19–21, et leida, milliseid varandusi Päästja oma jüngreid otsima õpetas.
Millised erinevused tõi Päästja välja maa peale kogutud varanduste ja taevasse kogutud varanduste vahel?
Pane järgnevasse tabelisse kirja kolm näidet varandusest, mida inimesed otsivad, et koguda neid maa peale, ja kolm näidet varandusest, mida inimesed saavad koguda taevasse.
|
Varandused maa peal |
Varandused taevas |
|---|---|
Loe Matteuse 6:22–24, et leida, mida õpetas Päästja selle kohta, mis aitab meil koguda varandusi taevasse.
Joseph Smithi tõlge salmile Matteuse 6:22 aitab meil mõista Päästja õpetust, et selleks, et koguda varandusi taevasse, peame hoidma oma pilgu suunatuna „üksnes Jumala aule” (JST, Matteuse 6:22), mis tähendab oma arusaamade ühtlustamist Jumala tahtega.
Me õpime salmi Matteuse 6:24 viimasest reast tõde, mis aitab meil pidada meeles varanduste kogumist taevasse. Me ei saa teenida korraga Jumalat ja mammonat. Sõna mammon viitab varandustele ja maisusele.
-
Mõtiskle oma elu üle ja mõtle näitele, kuidas mõnedele maistele soovidele keskendumine võib takistada sul Jumala teenimist ja varanduse kogumist taevasse.
Matteuse 6:25–34
Päästja annab oma jüngritele juhise otsida esiti Jumala kuningriiki
Nagu on kirjas salmides Matteuse 6:25–34, andis Päästja oma jüngritele juhise, et nad ei muretseks oma põhivajaduste rahuldamise pärast. Joseph Smithi tõlge salmidele Matteuse 6:25–27 aitab meil mõista, et Ta rääkis konkreetselt neile, kes lähevad jutlustama Tema evangeeliumi (vt JST, Mt 6:25–26).
Loe Matteuse 6:31–34, et leida, millist põhimõtet õpetas Jeesus oma jüngritele selle kohta, mida panna oma elus esikohale. (Pane tähele Joseph Smithi tõlke sõnastust Matteuse 6:33 puhul [vt JST, Matteuse 6:38].)
Millise põhimõtte võime salmist Matteuse 6:33 õppida?
„Jumala riik” (Mt 6:33) sümboliseerib Jeesuse Kristuse Kirikut tol ajal ja tänapäeval. Meie päevil sümboliseerib see Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut, mis taastati, et valmistada Taevase Isa lapsi ette Tema kuningriigiks taevas – selestiliseks kuningriigiks.
President Ezra Taft Bensoni järgmised sõnad aitavad sul mõista, kuidas seda põhimõtet oma elus rakendada:
„Me peame asetama Jumala oma elus kõigest muust ettepoole. Tema peab olema esimene. ‥
Kui asetame Jumala esikohale, langevad kõik teised asjad oma õigetele kohtadele või kaovad meie elust. Armastus Issanda vastu mõjutab, mida me soovime, millele oma aega kulutame, millised on meie huvialad ja prioriteedid.
Me peaksime panema Jumala ettepoole kõikidest teistest oma elus.” (The Great Commandment – Love the Lord. – Ensign, mai 1988, lk 4)
-
Matteuse 7:1–5
Jeesus Kristus õpetab oma jüngritele õigest kohtumõistmisest
Loe Matteuse 7:1–2, samuti JST, Matteuse 7:1–2, et leida, mida õpetas Päästja kohtumõistmisest.
Salmi Matteuse 7:1 mõistetakse sageli valesti, arvates, et me ei peaks kunagi kohut mõistma. Kuid me õpime Joseph Smithi tõlkest, et Jeesus Kristus õpetas, et me peaksime mõistma „õiglast kohut”.
Mida tähendab teie arvates mõistma õiglast kohut?
Loe Matteuse 7:3–5 ja mõtiskle sellele, millist analoogiat kasutas Päästja, et õpetada meile, kuidas vältida teiste üle ebaõiglast kohtumõistmist (vt ka Jh 7:24).
Vanem Dallin H. Oaks selgitas erinevaid kohtumõistmisi:
„Olen olnud segaduses, et ühed pühakirjakohad käsivad meil mitte kohut mõista ja teised annavad juhise, et me peaksime kohut mõistma, ja ütlevad isegi, kuidas seda teha. Kuid kui ma olen uurinud pühakirjasalme, olen jõudnud veendumusele, et need näiliselt vastuolulised juhised on kooskõlas, kui vaatleme neid igavesest vaatenurgast. Tähtis on mõista, et kohtumõistmist on kahte liiki: lõplik kohtumõistmine, mis meile on keelatud, ja vahepealne kohtumõistmine, mida meid juhatatakse tegema, kuid õigemeelsete põhimõtete alusel. ‥
Vastandiks sellele, et keelata surelikel lõplik kohtumõistmine, nõutakse pühakirjades, et surelikud mõistaksid kohut, mida mina kutsun „vahepealseks kohtumõistmiseks”. Need kohtumõistmised on olulised, et kasutada isiklikku moraalset valikuvabadust. ‥
Me kõik langetame otsuseid, valides sõpru, valides, kuidas veedame oma aega ja kulutame raha, ning loomulikult valides igavest kaaslast. ‥
Kui me peame tegelema vahepealse kohtumõistmisega, tuleb meil ette vaadata, et mõistame kohut õiglaselt. Peaksime otsima otsuste tegemisel Vaimu juhatust. Meie kohtumõistmine peaks piirduma meie hoolde usaldatuga. Me peaksime hoiduma alati kui võimalik inimeste üle kohut mõistmast, kuni oleme saanud asjaoludest piisava ülevaate. Nii palju kui võimalik peaksime me mõistma kohut pigem olukorra kui inimeste üle. Kõik meie kohtumõistmised peaksid olema juhitud õiglastest normidest. Ja kõige selle juures tuleb meeles pidada andestamise käsku.” („Judge Not” and Judging. – Ensign, aug 1999, lk 7, 9, 13)
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on salmide Matteuse 7:3–5 kohta öelnud:
„See palkide ja pindude jutt paistab olevat lähedalt seotud meie võimetusega ennast selgelt näha. Ma ei ole kindel, miks me suudame nii hästi panna diagnoosi ja leida ravi teiste inimeste vigadele, kuigi meile tihti iseenda vead märkamatuks jäävad.
Mõne aasta eest oli uudistes lugu ühest mehest, kes uskus, et kui ta endale sidrunimahla näkku määrib, muudab see ta kaameratele nähtamatuks. Nii ta siis määris enda näole sidrunimahla ja läks ning röövis kahte panka. Peagi pärast seda, kui õhtustes uudistes tema pilti näidati, võeti ta kinni. Kui politsei näitas mehele turvakaamerate videot, ei suutnud too oma silmi uskuda. „Aga mul oli ju sidrunimahl näos!” protesteeris ta. [Vt Errol Morris. The Anosognosic’s Dilemma: Something’s Wrong but You’ll Never Know What It Is (1. osa). – New York Times, 20. juuni 2010, opinionator.blogs.nytimes.com/2010/06/20/the-anosognosics-dilemma-1]
Kui üks Cornelli Ülikooli teadlane sellest loost kuulis, tärkas temas huvi, kuidas võib keegi iseenda rumalusest täielikus teadmatuses olla. Et välja selgitada, kas tegemist on üldise probleemiga, kutsusid kaks teadlast tudengeid osalema mitmetes erinevates eluoskuste testides ja palusid neil seejärel anda hinnang oma sooritusele. Tudengid, kes testidega hästi hakkama ei saanud, ei osanud ka oma sooritusi õigesti hinnata – mõned neist hindasid oma tulemusi kuni viis korda kõrgemalt, kui need tegelikult olid. [Vt Justin Kruger ja David Dunning. Unskilled and Unaware of It: How Difficulties in Recognizing One’s Own Incompetence Lead to Inflated Self-Assessments. – Journal of Personality and Social Psychology, dets 1999, lk 1121–1134.]
Seda uurimust on mitmel viisil korratud ja tulemused kinnitavad üha uuesti sama järeldust: paljudel meist on raskusi enda nägemisega selliselt, nagu me tegelikult oleme, ja isegi edukad inimesed ülehindavad oma panust ja alahindavad teiste panust. [Vt Marshall Goldsmith. What Got You Here Won’t Get You There, 2007, 3. peatükk.]
Muidugi pole oluline, kui me ülehindame, kui hästi me autoga sõidame või kui kaugele golfipalli lööme. Kuid kui me hakkame uskuma, et meie panus kodus, tööl ja kirikus on suurem, kui see tegelikult on, siis pimestame endid õnnistustele ja võimalustele ennast märkimisväärselt ja põhjalikult paremaks muuta.” (Ega ometi mina see ole, Issand? – 2014. a sügisene üldkonverents)
Matteuse 7:6–14
Päästja õpetab isikliku ilmutuse otsimisest
Joseph Smithi tõlge salmile Matteuse 7:6 aitab meil mõista, et Jeesus Kristus käskis oma jüngritel minna maailma evangeeliumi kuulutama. Nad pidid õpetama meeleparandusest, kuid jätma kuningriigi saladused enda teada. Teisisõnu, nad ei tohtinud arutada pühasid teemasid inimestega, kes polnud valmis neid vastu võtma. (Vt JST, Mt 7:9–11.)
Joseph Smithi tõlke kohaselt algas salm Matteuse 7:7 fraasiga „Öelge neile, küsige Jumalalt.” Loe nüüd 7. salmi, alustades selle fraasiga, et leida, mida käskis Päästja oma jüngritel õpetada.
Sellest salmist me õpime järgmise põhimõtte: kui me tõde otsides palume, otsime ja koputame, vastab Taevane Isa meile ja õnnistab meid isikliku ilmutusega.
Millele osutavad sõnad paluma, otsima ja koputama, et me peame isikliku ilmutuse saamiseks tegema?
Mõtle ajale, mil sa said paludes, otsides ja koputades isikliku ilmutuse.
Päästja õpetas Matteuse 7:9–11 kohaselt, et just nagu armastav isa ei annaks kivi ega madu, kui tema poeg küsib leiba või kala, ei keela Taevane Isa isikliku ilmutuse andi oma lastele, kes otsivad ja paluvad õigeid asju.
Loe Matteuse 7:12–14, et leida, millist täiendavat tõde palus Päästja oma jüngritel õpetada.
Matteuse 7:15–27
Päästja lubab päästet neile, kes teevad Isa tahet
Millised on mõned maailmas laialt omaks võetud ideed, mis on vastuolus Taevase Isa plaaniga?
Mõtle, miks on vajalik, et sa suudaksid mõista, kas inimene või rühm inimesi levitab ideed, mis on Taevase Isa plaaniga vastuolus.
Loe Matteuse 7:15, et leida Issanda hoiatus oma jüngritele.
Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist hoiatas valeprohvetite eest meie päevil, kelle seas on „nii mehi kui naisi, kes on isehakanud Kiriku õpetuste kuulutajad”, aga ka „neid, kelle kõne ja teadaanded on vastuolus Jumala õigete prohvetitega, ja kes aktiivselt pööravad teisi, hoolimata vähimalgi määral nende igavesest heaolust, keda nad võrgutavad”. (Beware of False Prophets and False Teachers. – Ensign, nov 1999, lk 63)
Loe Matteuse 7:16–20, et leida, kuidas me saame eristada, kas keegi on valeprohvet või valeõpetaja.
Me õpime nendest salmidest järgmist tõde: me saame valeprohvetid ära tunda nende viljade järgi. Samamoodi nagu me saame tunda ära taime kvaliteeti või viljade kvaliteeti, mida see taim kannab, saame tunda ära valeprohvetid ja valeõpetajad nende õpetuste, tegude ja ideede järgi.
Millised on sinu arvates mõned valeprohvetite viljad?
Loe Matteuse 7:21–27, et leida, mida Päästja õpetas Tema õpetuste järgi elamise tähtsusest. Pane tähele, et Joseph Smithi tõlge muudab 23. salmis olevad sõnad „ma ei ole elades teid tundnud” sõnadeks „te pole kunagi mind tundnud”. (JST, Matthew 7:33)
-
-
Olen uurinud Matteuse 6. ja 7. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: