Raamatukogu
1. õppenädal: 1. päev Päästmisplaan


1. õppenädal, 1. päev:

Päästmisplaan

Sissejuhatus

Juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on rõhutanud, kui vajalik on teha iga seminariaasta alguses lühiülevaade päästmisplaanist.

Juhataja Boyd K. Packer

„Kui anda kohe alguses lühiülevaade õnneplaanist ‥ ja seda aeg-ajalt üle korrata, saavad teie õpilased sellest tohutult kasu. ‥

Noored küsivad „Miks?” – miks meil on kästud teatud asju teha ja miks me teatud asju teha ei tohi? Teadmised õnneplaanist, kas või põhipunktide teadmine, võib anda vastuse noorte küsimusele „Miks?”.” (The Great Plan of Happiness. – Teaching Seminary: Preservice Readings, Church Educational System manual, 2004, lk 69–70. – LDS.org; vt Al 12:32)

Selles õppetunnis antakse lühiülevaade päästmisplaanist ja keskendutakse Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse kesksele kohale selles plaanis.

Jeesuse Kristuse roll surelikkusele eelnevas elus

Mida sa ütleksid, kui keegi küsiks, miks on Jeesus Kristus sinu jaoks tähtis?

Selles õppetunnis saad sa rohkem teada Jeesuse Kristuse rollist Taevase Isa päästmisplaanis. Püüa õppides leida tõdesid, mis võiksid aidata suurendada sinu usku Jeesusesse Kristusesse.

  1. päeviku pisipiltJoonista pühakirjapäevikusse järgnev tabel. Seda õppetundi uurides paned sa õpetused tabelisse kirja.

    Jeesus Kristus on Taevase Isa päästmisplaanis kesksel kohal

    Surelikkusele eelnev elu

    Surelik elu

    Surelikkusele järgnev elu

Taevase Isa plaan meie päästmiseks koosneb kolmest peamisest etapist: surelikkusele eelnev elu, mis eelnes meie füüsilisele sünnile, surelik elu ja surelikkusele järgnev elu.

Loe läbi tsitaat ja märgi ära sõnad või fraasid, mis kirjeldavad, milliseid piiranguid me surelikkusele eelnevas elus kogesime:

„Me elasime enne maa peale sündimist kui Taevaisa vaimulapsed [vt Ap 17:28–29; Aabr 3:22–26]. Me ei olnud siiski sellised nagu meie Taevane Isa ning me ei oleks võinud kunagi saada Tema-sarnaseks ega tunda rõõmu kõikidest õnnistustest, millest Tema rõõmu tunneb, kui me poleks saanud kogeda surelikkust ja elu füüsilise kehaga.

Jumala ainus eesmärk – Tema töö ja Tema hiilgus – on võimaldada meist igaühel tunda rõõmu kõikidest Tema õnnistustest [vt Ms 1:39]. Ta on loonud oma eesmärgi saavutamiseks täiusliku plaani. Me mõistsime seda plaani ja võtsime selle vastu, enne kui tulime maa peale. [---]

Selleks et areneda ja saada selliseks nagu Jumal, pidi igaüks meist saama keha, et võiksime läbida maapealse proovilepaneku.” (Jutlusta minu evangeeliumi: misjonitöö juhis, 2005, lk 48–49)

Kui Taevane Isa oma õnneplaani esitles, saime teada, et selle plaani teostamiseks on vaja päästjat. Lutsifer, üks Taevase Isa vaimulastest, oli Taevase Isa plaani vastu. Ta sai tuntuks kui Saatan.

Loe Moosese 4:1–3, et leida, mida Saatan Taevaselt Isalt nõudis.

Mida Saatan Taevaselt Isalt nõudis?

Me õpime salmist Moosese 4:2, et Jeesus Kristus oli see, kes valiti algusest peale tegema Taevase Isa tahet. Kirjuta tabelis veergu „Surelikkusele eelnev elu” õpetus, mida sellest salmist õpime: surelikkusele eelnevas elus valiti Jeesus Kristus inimkonna Lunastajaks.

Kui Jeesus Kristus valiti Taevase Isa plaani täide viima, oli vaja luua maa, kus me saaksime füüsilise keha ja kogemusi.

Loe Heebrealastele 1:1–2, et õppida Jeesuse Kristuse rollist maa loomisel.

Me õpime nendest salmidest: Jeesus Kristus lõi Taevase Isa juhatusel selle maa. Kirjuta see õpetus pühakirjapäeviku tabelisse veergu „Surelikkusele eelnev elu”.

mägijärv
  1. päeviku pisipiltMõtle sellele, kui ilus on maa, ning sellele, millal ja kus oled olnud selle eest väga tänulik. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Kirjelda aega, mil olid tänulik selle maa ilu eest.

    2. Kuidas mõjutab sinu tundeid Jeesuse Kristuse vastu teadmine, et Ta lõi maa?

Jeesuse Kristuse roll surelikus elus

Pärast maa peale tulemist ja füüsilise keha saamist kogeme muid takistusi, mis ei lase meil saada selliseks nagu meie Taevaisa ja naasta Tema juurde. Kaheks selliseks takistuseks on füüsiline surm ja vaimne surm. Füüsiline surm on meie vaimu eraldamine kehast ja vaimne surm on meie eraldamine Jumalast. Loe läbi tsitaat ning märgi ära sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad kahte takistust, mida me surelikus elus kogeme:

„Meie seisund surelikus elus on selline, et meile saavad osaks nii füüsiline kui ka vaimne surm. Jumalal on täiuslik, ülendatud ja surematu luust ning lihast keha. Selleks et saada selliseks nagu Jumal ja naasta Tema juurde, peab ka meil olema täiuslik, surematu luust ja lihast keha. Aadama ja Eeva langemise tagajärjel on igal inimesel maa peal ebatäiuslik surelik keha ja lõpuks saab igaühele osaks surm. Kui ei oleks Päästjat Jeesust Kristust, teeks surm lõpu igasugusele lootusele elada tulevikus koos Taevase Isaga.

Füüsilise surma kõrval on üheks suurimaks takistuseks patt, mis ei lase meil saada selliseks nagu meie Taevaisa ja naasta Tema juurde. Surelikus seisundis anname sageli järele kiusatusele, rikume Jumala käske ja teeme pattu. ‥ Kuigi vahel tundub teisiti, teeb patt meid alati õnnetuks. Patt kutsub esile süü- ja häbitunde. Oma pattude pärast ei saa me naasta elama koos Taevase Isaga, kui me ei saa esmalt andeks ja pattudest puhtaks.

‥ Nagu füüsilise surma puhul, nii ei saa me ka patu tagajärgedest iseseisvalt jagu. Ilma Jeesuse Kristuse lepituseta oleme abitud.” (Jutlusta minu evangeeliumi, lk 50)

Enne Jeesuse sündi maa peale, pärast seda, kui Joosep sai teda, et Maarja ootab last, külastas Joosepit unes ingel. Loe Matteuse 1:21, et leida, mida ingel Joosepile kuulutas.

Me õpime sellest, mida ingli sõnul Jeesus tegema hakkab – et Jeesus Kristus tuli, et meid meie pattudest päästa. Kirjuta see õpetus tabelis veergu „Surelik elu”.

Meid saab pattudest päästa tänu Jeesuse Kristuse lepitusele. Lepitus hõlmab Jeesuse Kristuse kannatust, surma ja ülestõusmist.

Kristus Ketsemanis, ristilöömine, ülestõusnud Kristus

Jeesuse Kristuse lepitus

  1. päeviku pisipiltVasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Mida me peame tegema, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu oma pattudest päästetud saada?

    2. Mida me peame salmi Apostlite teod 2:32 kohaselt veel tegema?

Jeesuse Kristuse roll surelikkusele järgnevas elus

Kas oled kunagi jäänud surma tõttu ilma mõnest pereliikmest või sõbrast?

Me teame tänu Taevase Isa päästmisplaanile, et surres lähevad kõigi inimeste vaimud vaimumaailma.

Loe 1. Peetruse 3:18–20 ja 1. Peetruse 4:6, et leida, mida Jeesus kohe pärast surma tegi.

Loe Õpetuse ja Lepingute 138:18–19, 30–32, et leida, mida Jeesus Kristus tegi, et vaimumaailmas saaks igaühele evangeeliumi jutlustada. (Õpetuse ja Lepingute 138 on ilmutus vaimumaailma kohta, mille sai president Joseph F. Smith, kui ta mõtiskles selle üle, kuidas Päästja külastas surnute vaime, kui Tema keha oli veel hauas.)

Tee kokkuvõte, mida tegi Jeesus Kristus, et vaimumaailmas saaks igaühele evangeeliumi jutlustada:

Päästja tõusis üles kolmandal päeval pärast oma surma (vt 1Kr 15:4). Kui inimene tõuseb üles, taasühendatakse tema vaim ja füüsiline keha nõnda, et neid enam kunagi ei lahutata (vt ÕL 138:17).

Maarja ja ülestõusnud Jeesus Kristus

Ülestõusnud Issand

Loe 1. korintlastele 15:20–22, et leida, kuidas Jeesuse Kristuse ülestõusmine meid kõiki mõjutab.

Kirjuta tabelis veergu „Surelikkusele järgnev elu” õpetus: Jeesuse Kristuse ülestõusmise tõttu tõusevad üles kõik inimesed.

Loe Ilmutuse 20:12, et leida, mis meie kõigiga pärast meie ülestõusmist juhtub.

Eluraamat võib sümboliseerida inimese mõtteid ja tegusid selles elus, aga samuti ustavate kohta taevas peetavat ülestähendust (vt märksõna „Eluraamat”. – Pühakirjajuht). Meie üle ei mõisteta kohut mitte üksnes meie tegude, vaid samuti meie mõtete, sõnade ja soovide järgi (vt Mo 4:30; Al 12:14; ÕL 137:9).

Loe Johannese 5:22, et leida, kes meie üle kohut mõistab. (Soovi korral kirjuta viide Jh 5:22 oma pühakirja salmi Ilm 20:12 juurde.)

Kirjuta tabelis veergu „Surelikkusele järgnev elu” õpetus: Jeesus Kristus mõistab kohut kogu inimkonna üle.

Taevase Isa plaani lõplik eesmärk on anda kõigile Tema lastele võimalus saada igavene elu või ülendus, mis tähendab Taevase Isa sarnaseks saamist ja elamist igaveste peredena koos Temaga igavesti. Mõtle oma praegusele perele ja perele, kelle ühel päeval luua loodad.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse, mis sa arvad, miks on sinu jaoks oluline, et oleksid vääriline elama igavesti koos Taevase Isa ja oma pereliikmetega.

Loe Johannese 3:5; 16–17, et leida, mida igaüks meist peab tegema, et saada igavene (või igavikuline) elu.

Ainusündinud Pojasse uskumine tähendab rakendada usku Jeesusesse Kristusesse ja elada Tema evangeeliumi järgi.

Kirjuta tabelis veergu „Surelikkusele järgnev elu” põhimõte: kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja elame Tema evangeeliumi kohaselt, siis võime saada igavese elu.

  1. päeviku pisipiltMõtiskle taas õppetunni alguses esitatud küsimuse üle: „Mida sa ütleksid, kui keegi küsiks, miks on Jeesus Kristus sinu jaoks tähtis?” Vasta sellele küsimusele oma pühakirjapäevikusse selle põhjal, mida sa tänases õppetunnis õppisid ja mida tundsid.

Võiksid kasutada pühakirjapäevikusse tehtud tabelit, et õpetada oma perele ja teistele Jeesuse Kristuse rollist Taevase Isa päästmisplaanis.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud „Päästmisplaani” õppetundi ja lõpetanud selle (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: