Sissejuhatus kirja 1. korintlastele
Milleks seda kirja uurida?
Kiriku algusaegade liikmetel, kes elasid Korintoses, oli palju probleeme, mis eksisteerivad ka tänapäeva maailmas, näiteks ühtsuse puudumine, valeõpetused ja kõlblusetus. Me õpime kirjast 1. korintlastele, et apostel Paulus õpetas neile pühadele, kuidas suurendada Kirikus ühtsust, õppida Jumala asju, füüsilise keha rollist Püha Vaimu templina, Vaimu andide olemusest, sakramendi vääriliselt võtmise tähtsusest ja ülestõusmise tõelisusest. Uurides Pauluse õpetusi kirjast 1. korintlastele, saad sa õppida õpetusi ja põhimõtteid, mis aitavad sul elada õigemeelselt, hoolimata pahelisusest, millega võid kokku puutuda.
Kes selle kirja kirjutas?
Kirja 1. korintlastele avasalm ütleb, et selle kirja saatsid apostel Paulus ja jünger Soostenes, kes võis teenida Pauluse kirjutajana (vt 1Kr 1:1). Kuigi Soostenesi roll on täpsemalt teadmata, on siiski selge, et kirja autor on Paulus (vt 1Kr 16:21–24).
Millal ja kus see kiri kirjutati?
Paulus kirjutas kirja, mida tuntakse kui 1. korintlastele, kolm aastat kestnud Efesose külastuse (kolmanda misjonirännaku ajal) lõpu eel, külastus lõppes tõenäoliselt umbes 55.–56. a pKr (vt Ap 19:10; 20:31; märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
See kiri kirjutati Kiriku liikmetele Korintose linnas. Paulus oli jutlustanud evangeeliumi Korintoses ligi kaks aastat (vt Ap 18:1–18) ja rajanud seal Kiriku koguduse (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht). Hiljem, kui Paulus oli kolmanda misjonirännaku ajal Efesoses jutlustamas, saadeti talle sõna Kiriku liikmetelt Korintoses. Ta kirjutas kogudusele vastuse (vt 1Kr 5:9), kuid kahjuks läks see kiri kaduma ja seetõttu seda meie pühakirjades pole. Hiljem sai Paulus Kiriku liikmetelt Korintoses seoses sealsete probleemidega Kirikus veel ühe aruande (vt 1Kr 1:11), mille vastuseks kirjutas ta uue kirja, mis sai tuntuks kui 1. korintlastele. Seega on 1. korintlastele tegelikult Pauluse teine kiri Kiriku liikmetele Korintoses.
Pauluse päevil oli Korintos Rooma Ahhaia maakonna pealinn; Ahhaia hõlmas enamiku muistsest Kreekast Makedooniast lõunas. Jõuka kaubanduskeskusena meelitas Korintos ligi inimesi kogu Rooma keisririigist, see muutis linna üheks mitmekülgsemaks selles piirkonnas. Korintlaste religioossele kultuurile oli omane ebajumalakummardamine ning kogu linnas oli arvukalt templeid ja pühapaiku. Pauluse teenimise ajal oli korintlastel üsna liiderlik maine. Näiteks viidi teadete kohaselt Aphrodite templi juures läbi prostitutsiooni rituaale.
Paulus ütles selles kirjas selgesõnaliselt, et Kiriku liikmetel puudub ühtsus ning et mõned paganlikud uskumused ja tavad on hakanud mõjutama seda, kuidas nad evangeeliumi põhimõtteid ja talitusi järgivad (vt 1Kr 1:11; 6:1–8; 10:20–22; 11:18–22). Ta kirjutas Kiriku liikmetele Korintoses, et aidata neid küsimuste ja probleemidega ning tugevdada pöördunuid, kes kippusid tagasi pöörduma oma eelnevate uskumuste ja tavade juurde.
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Uues Testamendis on kirjas rohkem Pauluse nõu ja õpetusi Kiriku liikmetele Korintoses kui ühelegi teisele Kiriku kogudusele. Tegelikult moodustavad Pauluse kaks kirja korintlastele ühe neljandiku kõigist Pauluse olemasolevatest kirjutistest.
Kirjas 1. korintlastele toodu kohaselt selgitas Paulus, et Jeesus Kristus on täitnud Moosese seaduse. Paulus rõhutas, kui „tähtis on Jumala käskude pidamine” (1Kr 7:19) Kristuse seaduses (vt 1Kr 9:21), selleks et evangeeliumi kaudu päästmise õnnistusi saada.
Sisukokkuvõte
1. korintlastele 1–11. Paulus hoiatab Kiriku-sisese lõhenemise eest ja rõhutab ühtsuse tähtsust Kiriku liikmete seas. Ta hoiatab liikmeid seksuaalse kõlblusetuse eest, õpetab, et keha on Püha Vaimu tempel ja innustab enesedistsipliini. Ta esitab konkreetseid küsimusi seoses abielu ja misjonil teenimisega, aga samuti seoses sakramenditalituse ja sellega, kas paganlikele ebajumalatele ohverdatud liha tohib süüa või mitte.
1. korintlastele 12–14. Paulus õpetab, et me peame otsima Vaimu ande. Ta tuletab Korintose pühadele meelde apostlite, prohvetite ja õpetajate tähtsust ning seda, kuidas liikmed peaksid üksteise eest hoolitsema. Ta tõstab esile ligimesearmastuse tähtsuse kõigi teiste Vaimu andide seas.
1. korintlastele 15–16. Paulus tunnistab, et ta seisab paljude teiste seas, kes tunnistavad ülestõusnud Kristusest. Ta õpetab, et kõik tõusevad üles ja et ristimine surnute eest kinnitab tõde tulevasest ülestõusmisest. Ta selgitab, et ülestõusnud kehad on erinevates hiilguse astmetes ja et Jeesuse Kristuse võit haua üle eemaldas surma astla. Ta organiseerib Jeruusalemma vaeste pühade heaks korjanduse.