22. õppenädal, 1. päev:

1. korintlastele 7–8

Sissejuhatus

Apostel Paulus andis nii abielus kui ka vallalistele Kiriku liikmetele Korintoses juhiseid, rääkides abielust ja misjonitööst. Vastates küsimusele ebajumalatele ohverdatud liha söömisest, õpetas ta pühasid mõtlema, milline on nende isiklike tegude mõju teistele ja valmisolek loobuda tegudest, mis võivad avaldada teistele mõju, nii et nad vaimselt komistavad.

1. korintlastele 7

Paulus annab abielus ja vallalistele Kiriku liikmetele abielu kohta nõu

1. Joonista pühakirjapäevikusse järgmine skeem. Sa täiendad seda 1. korintlastele 7. peatüki uurimise käigus.

   

Nii nagu meie praegu, nii elasid ka Kiriku liikmed Korintoses ühiskonnas, kus abielu ning füüsilise või seksuaalse intiimsuse kohta olid levinud segadusse ajavad ja vastuolulised ideed. On tähtis, et oskaksime selle ning teiste evangeeliumi õpetuste ja põhimõtetega seoses õigetel ja valedel tõekspidamistel vahet teha.

Me loeme 1. korintlastele 5. ja 6. peatükist mõnedest Korintoses levinud valedest tõekspidamistest seksuaalsuhete kohta. Üks neist valedest tõekspidamistest oli: seksuaalne intiimsus on lubatud kõigi vahel. Kirjuta see põhimõte pühakirjapäevikus skeemil paremal oleva pealkirja „Valeuskumused” alla. Mõtle, miks on see tõekspidamine vale.

Kiriku liikmed Korintoses olid kirjutanud apostel Paulusele, paludes juhiseid seoses Issanda käitumisnormidega seksuaalse puhtuse kohta. Loe 1. korintlastele 7:1 ja leia, mille kohta Korintose pühad Pauluselt küsisid.

Fraas „mehele on hea naist mitte puudutada” 1. salmis viitab sellele, et Korintose pühadel olid küsimused selle kohta, millal ja kas seksuaalne intiimsus on lubatud. Lisaks võis mõni isegi kahtluse alla seada, kas abielus olevad inimesed võiksid seksuaalselt intiimsed olla. Kirjuta see põhimõte pühakirjapäevikus skeemil vasakul oleva pealkirja „Valeuskumused” alla: kunagi ei tohi lubada seksuaalset intiimsust, isegi mitte abielus olles.

Mõlemad pühakirjapäevikusse kirjutatud valed tõekspidamised esindavad äärmuslikke seisukohti, mis on erinevad Jumala käitumisnormidest seksuaalse intiimsuse kohta.

Loe 1. korintlastele 7:2–3 ja leia, mida Paulus Korintose pühadele seksuaalse intiimsuse kohta õpetas. Sõna hooruspatud 2. salmis viitab abieluvälistele seksuaalsuhetele ja fraas „täitku oma kohust” 3. salmis viitab mehe ja naise vahelisele armastusele ja intiimsusele.

Me õpime trükisest „Sulle, noor”, et „abikaasadevaheline füüsiline intiimsus on ilus ja püha. Jumal on määranud selle laste loomiseks ning abikaasade vahelise armastuse väljendamiseks. Jumal on käskinud hoida seksuaalset intiimsust abielu jaoks” (lk 35).

Kirjuta pühakirjapäevikus pealkirja „Tõde” alla: intiimsuse abikaasade vahel on määranud Jumal.

Kaheteistkümne Apostli kvoorumi juhataja Boyd K. Packer on öelnud:

„Käsku paljuneda ja täita maa pole kunagi tühistatud. See on lunastusplaani oluline osa ja inimõnne allikas. Selle väe õigemeelse kasutamise läbi võime saada lähedasemaks oma Taevase Isaga ja kogeda rõõmutäiust, isegi jumalikkust. Sigitusjõu vägi ei ole juhuslik plaani osa, see ongi õnneplaan, see on õnne võti.

Soov paarituda on inimestes pidev ja väga tugev. Meie õnn surelikus elus, meie rõõm ja ülendus sõltuvad sellest, kuidas me reageerime neile pidevatele, võimsatele füüsilistele ihadele.” (Õnneplaan. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Miks on paaritumine – võime luua surelikku elu – nii oluline Taevase Isa päästmisplaanis Tema laste jaoks?

Nagu on kirjas salmides 1. korintlastele 7:1–24, õpetas Paulus, et välja arvatud erilised, ajutised olukorrad, ei peaks abikaasad omavahelist abielukiindumust tagasi hoidma, et lesestunud ja lahutatud Kiriku liikmed võivad soovi korral uuesti abielluda ja et Kiriku liikmed peaksid igas olukorras püsima Jumalas (vt 1Kr 7:24). Samuti manitses Paulus abielu lahutamise eest.

Korintoses oli Kiriku liikmeid, kelle abikaasad ei olnud kristlased. Mõtiskle raskuste üle, mida erinevate usutunnistustega abikaasad võivad kogeda.

Loe 1. korintlastele 7:12–17 ja leia Pauluse õpetatud tõed, mis võiksid tänapäeval aidata perekondi, mille kõik liikmed ei kuulu Kirikusse.

Me võime nendest salmidest õppida tõe: Jeesuse Kristuse ustavatel järgijatel on oma perele pühitsev mõju.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: millist näidet olen ma näinud, kus Kiriku liikmel on olnud positiivne mõju pereliikmetele, kes ei ole Kiriku liikmed või pole Kirikus aktiivsed?

Paulus arutles salmides 1. korintlastele 7:25–40 selle üle, mis on nende jaoks, kes on „kutsutud teenima” (JST, 1. korintlastele 7:29) või misjonitööle, vallaliseks või abielus olemise eelised ja mis mitte. Ta õpetas, et abielus mitte olevatel ehk vallalistel misjonäridel on teenides vähem tähelepanu kõrvalejuhtimist kui kellelgi, kes on abielus ja kel on pere vajaduste rahuldamise pärast ajalikke muresid. Siiski ei keelanud ta neil abiellumast või abielus olles misjonil teenimast. Mõned näited abielupaaridest, kes on seotud Kirikus põhikohaga teenimisega, on abielupaaridest misjonärid, misjonijuhatajad, templipresidendid ja Kiriku üldjuhid.

1. korintlastele 8

Paulus vastab ebajumala ohvriliha söömise küsimusele

Vanem L. Tom Perry Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on jaganud järgmist kogemust:

„Olen leidnud, et kui sa elad, nii nagu elama peaksid, panevad inimesed seda tähele ning sinu tõekspidamised avaldavad neile muljet ja sa mõjutad teiste elu.

Kogu minu karjäär on olnud seotud kaubandusega. Kuna kuulusin juhtkonda, oli mul oluline suhelda kohalike äriorganisatsioonidega. Enamik selliste organisatsioonide koosolekuid algas alati kokteilide pakkumisega [mis on tavaliselt alkohoolsed joogid]. See aeg oli mõeldud äriühingusse kuuluvate inimestega seltsimiseks ja tutvumiseks. Tundsin end nendel koosviibimistel alati ebamugavalt. Alguses palusin endale sidruni-laimi limonaadi. Peagi sai mulle selgeks, et sidruni-laimi limonaad näeb välja paljude teiste jookide sarnane. Ma ei suutnud jätta muljet, et olen karsklane, kui mul oli käes värvitu limonaad.” (The Tradition of a Balanced, Righteous Life. – Ensign, aug 2011, lk 48–49)

Mis oleks võinud juhtuda, kui vanem Perry oleks jätkanud nendel koosviibimistel mittealkohoolsete jookide joomist, mis sarnanesid väljanägemiselt alkohoolsete jookidega?

Millised on mõned olukorrad, kui meie eeskuju võib teistele negatiivselt mõjuda, isegi kui me ei tee midagi valesti?

Kiriku liikmed Korintoses kahtlesid, kas nad tohivad süüa toitu, mis oli ohverdatud vale- või paganajumalatele. Vastuses ütles apostel Paulus, et Kiriku liikmed võisid mõelda, et see on lubatud, kuna nad teadsid, et paganajumalaid pole olemas (vt 1Kr 8:4–6).

Loe 1. korintlastele 8:1 ja leia, mida Paulus Korintose pühadele õpetas.

Pane 1. salmis tähele seda, mis võivad olla teadmise ja mis ligimesearmastuse tulemused. Paulus soovitas, et ligimesearmastus („Kristuse puhas armastus” [Mn 7:47] omada omakasupüüdmatut armastust ligimeste vastu) oli tähtsam kui konkreetse toiduga seotud seaduste kohta teadmiste demonstreerimine.

Loe 1. korintlastele 8:7–11 ja leia, mida Paulus ebajumalatele ohverdatud toidu söömise kohta õpetas. Sõna nõder viitab nendes salmides Kiriku liikmetele, kelle usk oli nõrk. Sõna liha tähendab Piiblis tavaliselt toitu. Sõna vabadus viitab 9. salmis teatud toidu söömist keelavate konkreetsete käskude puudumisele.

Pane salmis 1. korintlastele 8:9 tähele, et Paulus tõi välja mõjuva põhjuse, miks pühad peaksid otsustama ebajumalate ohvriliha mitte süüa. Millise näite tõi Paulus salmides 1. korintlastele 8:10–11 selle kohta, kuidas ebajumalatele ohverdatud liha söömine võib osutuda komistuskiviks?

Loe 1. korintlastele 8:12–13 ja leia, kuidas Paulus hoiatas jätkuvalt selliste asjade tegemise eest, mis võivad panna teised komistama. Fraasi „mu venda pahandab” 13. salmis võiks tõlkida ka „sest mu vend komistab [või] vääratab”.

Me võime Pauluse õpetustest õppida põhimõtte: me saame näidata teiste vastu ligimesearmastust, kui väldime tegusid, mis võivad panna neid vaimselt komistama. (Võid meenutada Roomlastele 14. peatüki uurimisest seda, et Paulus õpetas samalaadset põhimõtet ka pühadele Roomas.)

Loe läbi ülejäänud osa vanem Perry loost valikute tegemisest seoses kokteilidega. Pane tähele, kuidas ta seda põhimõtet kasutas.

„Otsustasin, et mu jook peab selgelt märku andma, et ma olen karsklane. Läksin baarimehe juurde ja palusin klaasi piima. Keegi polnud midagi sellist baarimehelt kunagi küsinud. Ta läks kööki ja tõi mulle klaasi piima. Nüüd nägi mu jook välja täiesti erinev kui alkohoolsed joogid, mida teised jõid. Äkki olin ma tähelepanu keskpunktis. Mu joogi kulul tehti palju nalja. Mu piimast kõneldi. ‥

Piimast sai minu lemmikvalik, kui pakuti kokteile. Varsti oli üldteada, et ma olen mormoon. Mind üllatas mulle osaks saanud lugupidamine ning samuti see, mis hakkas juhtuma. Peagi ühinesid teised minuga, juues kokteiliks puhast piima!

Julgege olla erinev! Elage käitumisnormide kohaselt, mida evangeelium meile õpetab.” (The Tradition of a Balanced, Righteous Life. – lk 49)

3. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: millised on mõned näited sellest, kuidas ma saan näidata teiste vastu ligimesearmastust, vältides tegusid, mis võivad panna neid vaimselt komistama?

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud 1. korintlastele 7. ja 8. peatükki ning lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: