6. õppenädal, 4. päev:

Matteuse 26:1–30

Sissejuhatus

Kaks päeva enne paasapühi pidas Juudas salanõu juutide juhtidega, kes tahtsid Jeesust tappa. Paasapüha õhtul seadis Jeesus sisse sakramenditalituse.

Matteuse 26:1–16

Juudas peab salanõu juutide juhtidega, kes tahavad Jeesust tappa

Kas sa oled kunagi näinud filmi või lugenud raamatut, kus kedagi reedetakse? Miks see inimene reedeti? Kuidas sa end tunneksid, kui lähedane sõber su reedaks? Jeesuse Kristuse elu viimastest tundidest lugedes pea meeles, et lähedane sõber reetis Ta.

Muistsete iisraellaste jaoks oli paasapühade nädal üks tähtsamaid nädalaid aastas. „Paasapühi hakati [Moosese ajal] pidama selleks, et aidata Iisraeli lastel meeles pidada aega, mil hävitaja ingel möödus nende majadest ja vabastas nad egiptlaste käest [vt 2Ms 12:21–28; 13:14–15].” Paasapühade ühe tavana ohverdasid iisraellased talle ja pritsisid selle vere uksepiitadele. „Veatud talled, kelle verd kasutati muiste Iisraeli päästmise tunnustähena, sümboliseerivad Jeesust Kristust, Jumala Talle, kelle ohverdus lunastas kogu inimkonna.” (Märksõna „Paasapühad”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Loe Matteuse 26:1–2, et leida, mida Jeesuse Kristuse sõnul pärast Paasapühi juhtub.

Järgmiseks loe Matteuse 26:3–5, et leida, kes tegi plaani, et Jeesus sel korral tappa.

Miks otsustasid kirjatundjad ja ülempreestrid oodata Jeesuse tapmisega, kuni paasapühad on läbi?

Me loeme salmidest Matteuse 26:6–13, et kui Jeesus oli Betaanias, tuli Tema juurde naine ja võidis Teda väga kalli salviga, et austada Tema peatset surma ja matmist. Mõned Tema jüngrid, teiste seas Juudas, üks kaheteistkümnest apostlist ja varahoidja, hädaldasid, et salv oleks tulnud vaeste aitamiseks maha müüa. Siiski ei olnud Juudas tegelikult mures vaeste pärast, vaid oli varas, kes tahtis seda raha endale (vt Jh 12:4–6).

Loe Matteuse 26:14–16, et leida, mida Juudas tegi pärast seda, kui Päästja teda hädaldamise eest noomis.

Pane tähele, et Juudas sai Jeesuse reetmise eest tasu. „Moosese seaduse kohaselt oli kolmkümmend hõbeseeklit omanikule kompensatsioon orja surma eest (vt 2Ms 21:32). ‥ Reetmise hind väljendab, kui madalalt Juudas ja ülempreetrid Päästjat hindasid.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 81) Samuti täitus nii Vana Testamendi prohvetlik kuulutus Päästja reetmise kohta (vt Sk 11:12).

Matteuse 26:17–25

Jeesus ja Tema jüngrid peavad paasasöömaaega

Mõtle, millal sa viimati peeglisse vaatasid. Kuidas võib peegel meile abiks olla?

Loe läbi Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad, et leida ja märkida ära, miks on tähtis näha ennast selgelt, nagu Jumal meid näeb:

„Kellelegi meist ei meeldi tunnistada, et me kaldume kõrvale õigest kursist. Tihtipeale väldime me sügavalt oma hinge vaatamist ja oma nõrkuste, piirangute ja hirmudega silmitsi seismist. Sellest tulenevalt, kui me oma elule peale vaatame, siis vaatame seda läbi erapoolikuse, vabanduste ja oma väärituid mõtteid ja tegusid vabandavate lugude filtri.

Kuid meie vaimseks kasvuks ja heaoluks on oluline, et näeksime ennast selgelt. Kui meie nõrkused ja puudused jäävad varjudesse, ei saa Päästja lunastav vägi neid tervendada ja tugevaks teha. ‥

Kuidas võime lasta Jumala tõe puhtal valgusel paista meie hinge ja näha ennast, nagu Tema meid näeb?

Mina soovitaksin kasutada pühakirju ja üldkonverentsi kõnesid kui efektiivseid peegleid, millest ennast uurida.” (Ega ometi mina see ole, Issand? – 2014. a sügisene üldkonverents)

Mõtle, kuidas võivad pühakirjad ja üldkonverentside kõned olla nagu peeglid, mis aitavad meil näha, kuidas me peame oma elu parandama.

Uurides salme Matteuse 26:17–25, leia põhimõte, mis võib aidata sul tunda ära oma nõrkused, nii et sa saad nendest võitusaamise nimel tööd teha.

Me loeme salmidest Matteuse 26:17–19, et Jeesus käskis oma jüngritel leida paasasöömaajaks Jeruusalemmas ruum.

Loe Matteuse 26:20–21, et leida, mida Jeesus oma jüngritele paasasöömaajal rääkis.

Kui sa oleksid seal olnud, siis mida oleksid neid Jeesuse sõnu kuuldes mõelnud?

Loe Matteuse 26:22, et leida, mida apostlid Jeesuselt küsisid.

Mida õpetab sulle küsimus „Ega ometi mina see ole, Issand?” üheteistkümne ustava apostli kohta?

Üks põhimõte, mida me sellest loost õpime, on see, et kui Jeesuse Kristuse jüngrid Issanda sõnu kuulevad, annavad nad hinnangu oma elule, et näha, kuidas see nende kohta käib.

President Uchtdorf on öelnud selle loo kohta:

„Tema jüngrid ei kahelnud [Jeesuse] öeldu õigsuses. Nad ei vaadanud ringi ega näidanud näpuga kellegi teise peale ega küsinud: „Kas see on tema?” ‥

Mida teeksime meie, kui Päästja seda meie kohta ütleks? Kas meie vaataks enda ümber olijaid ja ütleksime oma südames: „Küllap ta räägib vend Juhansonist. Mul on alati tema suhtes kahtlusi olnud” või „Küll on hea, et vend Paukson siin on. Temal on vaja seda sõnumit kuulda”? Või vaataksime me nende vana aja jüngrite sarnaselt enda sisse ja esitaksime endale selle raske küsimuse: „Ega ometi mina see ole, Issand?”” (Ega ometi mina see ole, Issand? )

Kas sul on olnud kunagi kiusatust ignoreerida Issanda sõnu või oletada, et need olid mõeldud kellelegi teisele? Loe läbi president Uchtdorfi sõnad, et leida, mida ta meid Issanda sõnu kuuldes tegema kutsus:

„Nendes lihtsates sõnades „Ega ometi mina see ole, Issand?” avaldub tarkuse algus ja teerada, mis viib isikliku pöördumise ja kestva muutuseni. [---]

Me peame heitma kõrvale oma uhkuse, nägema kaugemale oma edevusest ja alandlikult küsima: „Ega ometi mina see ole, Issand?”

Ja kui Issanda vastus juhtub olema: „Jah, mu poeg [või tütar], on asju, mida sa pead parandama, asju, millest ma võin aidata sul üle saada”, siis ma palun, et me võtaksime selle vastuse vastu, alandlikult tunnistaksime oma patte ja puudusi ning muudaksime oma elu, saades paremateks.” (Ega ometi mina see ole, Issand? )

1. Kirjuta pühakirjapäevikusse ajast, mil sind õnnistati, kuna rakendasid oma elus Issanda sõnu. Seejärel pane kirja konkreetne eesmärk, mida sa teed, et oma elu paremini analüüsida, mil iganes sa Issanda sõnu kuuled või loed.

Loe Matteuse 26:23–25, et leida, kuidas Päästja apostlite küsimusele vastas. Kohe pärast seda, kui Jeesus tundis Juudas ära oma reetja, Juudas lahkus (vt Jh 13:30).

Matteuse 26:26–30

Jeesus Kristus seadis paasapühade ajal sisse sakramendi

Pärast paasasöömaaega koos apostlitega seadis Päästja sisse sakramenditalituse.

Mõtiskle, kuidas sa vastaksid küsimustele: mida sa tegid, kui viimati sakramenti võtsid? Millele sa mõtlesid? Mida sa tundsid?

Loe Matteuse 26:26–29, et leida, mida tegi Issand leiva ja peekri sisuga.

Me õpime nendest salmidest, et sakramendi sümbolid kujutavad Jeesuse Kristuse keha ja verd, mille Ta meie eest ohverdas.

Joseph Smithi tõlge avardab arusaamist salmidest Matteuse 26:26–28. Loe JST, Matteuse 26:22, 24–25.

Leia, milliseid inspireeritud muudatusi on tehtud. Kuidas need aitavad meil sakramendi tähtsat eesmärki mõista?

Me õpime nende inspireeritud muudatuste kaudu, et Jeesus Kristus seadis sakramendi sisse, et me mäletaksime Teda ja Tema lepitust meie pattude eest.

Võimalusel vaata ingliskeelset videot „Always Remember Him” (5:28), et mõista sügavamalt sakramendi eesmärki ja tähtsust. Selles videos selgitab vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, et sakramendi eesmärk on meeles pidada Jeesust Kristust ja Tema lepitavat ohverdust. Leiad video aadressilt LDS.org.

2. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas mõjutab minu tundeid ja kogemusi sakramendivõtmise juures see, kui püüan pidada meeles Päästjat ja Tema lepitust?

   2. Mis on mõned asjad, mis võivad sakramendi ajal mu tähelepanu kõrvale juhtida?

   3. Kuidas aitab selliste tähelepanuhajutajate vältimine sakramendi ajal meil veelgi vaimsemat kogemust saada?

   4. Mida ma saan teha, mis aitaks mul keskenduda Päästjale ja selle talituse olulisusele sakramendikoosoleku ajal ja Teda kogu nädala jooksul meeles pidada?

Mida võimaldab Kristuse vere valamine meil salmide Matteuse 26:27–28 kohaselt sakramenti võttes saada?

Lihtsalt leiva söömine ja vee joomine sakramendi ajal ei tee meid automaatselt meie pattude andekssaamise vääriliseks. Me peame rakendama usku Jeesusesse Kristusesse ja võtma osa sakramendist tõelise kavatsusega Teda meeles pidada ja püüdma Tema käskudest kinni pidada. Väärilisena sakramenti võttes uuendame oma ristimislepinguid.

Soovi korral kirjuta järgmine põhimõte oma pühakirja: kui me parandame meelt ja võtame sakramenti tõsise kavatsusega, võime oma patud andeks saada.

3. Kirjuta pühakirjapäevikusse, kuidas sa rakendad sakramendiga seotud tõdesid, mille tundsid ära salmides Matteuse 26:26–30.

Loe uuesti salmi Matteuse 26:29, et leida, millal lubas Päästja järgmine kord sakramenti võtta.

„Nagu on kirjas salmis Matteuse 26:29, rääkis Päästja oma jüngritele, et Ta ei joo enam viinapuu viljast, kuni Ta joob koos nendega oma Isa riigis. Seega sakrament mitte ainult ei sümboliseeri Päästja lepitust, vaid osutab ühtlasi ärevusega ajale, mil Ta naaseb auhiilguses maa peale (vt 1Kr 11:26).

Viimsetel aegadel on Issand prohvet Joseph Smithile ilmutanud üksikasju tulevikusündmustest, mil Ta joob maa peal viinapuu viljast. Nagu on kirjas Õpetuse ja lepingute 27.  osas, ilmutas Issand, et Ta võtab sakramenti uuesti maa peal koos oma järgijatega, kaasa arvatud paljude muistsete prohvetitega, nagu Moroni, Eelijas, Ristija Johannes, Eelija, Aabraham, Iisak, Jaakob, Joosep, kes müüdi Egiptusesse, Peetrus, Jaakobus ja Johannes, „ja samuti Miikaeli ehk Aadamaga, kõikide isa[ga]” (vt ÕL 27:4–14). Issanda järgijate hulka kuuluvad „kõi[k] ne[ed], kelle mu Isa mulle maailmast andnud on” (ÕL 27:14). See tähendab, et kui me jääme ustavaks lepingutele, mille oleme sõlminud, ja peame vastu lõpuni, oleme nende seas, kes võtavad tulevikus sakramenti koos Päästjaga.” (New Testament Student Manual, lk 83–84)

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud salme Matteuse 26:1–30 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: